Võlaõigus › Muud

sissenõutavaks mittemuutunud viivis 0,08% päevas, mille hageja palub kostjalt samuti välja mõista. Hageja palub jätta kostja kanda ka menetluskulud. Hageja täpsustas hagi. Hageja ja põhivõlgniku vahel 10.10.2006 kliendikaardi üleandmise lepingu alusel andis hageja põhivõlgnikule üle UTA kliendikaardi, millega oli põhivõlgnikul võimalik osta UTA tanklatest ja teenindusjaamadest kütust. Põhivõlgnik oli kohustatud tasuma kütte eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Põhivõlgnik jättis perioodil 31.03.200715.07.2007 arved tasumata kogusummas 157 761,37 krooni. Käenduslepinguga oli kostja vastutus piiratud 60 000 kroonini. Seetõttu vastutab kostja 60 000 krooni ulatuses. 13.01.2009 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et nõue kostja vastu on 60 000 krooni, millele lisanduvad menetluskulud. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostja on nõus kompromissi sõlmimisega ja kirjaliku menetlusega. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest hageja pidanuks eelkõige pöörduma põhivõlgniku poole. Kohtu põhjendused Kostja 13.01.2009 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on hagiavalduse täpsustuse ja kohtukutse kätte saanud ning täpsustusele vastanud. Kohtuistungile mitteilmumise põhjused on kohtule teadmata. Kuivõrd kostja oli nõus kirjaliku menetlusega, pidas kohus võimalikuks asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. Puudub vaidlus, et kostja on 10.10.2006 sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega vastutab hageja ees hageja ja OÜ C vahel 10.10.2006 sõlmitud kliendikaardi üleandmise lepingust 5201107 tulenevate kõige nõuete täieliku täitmise eest, kui lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 60 000 krooni kalendriaasta kohta. Käendusleping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni 31.12.2007. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Vastavalt VÕS § 145 lg 1 „kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.“ Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ja OÜ C vahel 10.10.2006 sõlmitud kliendikaardi üleandmise lepingust nr 5201107 tuleneva võlgnevuse kohta. Seetõttu loeb kohus OÜ C võlgnevuse hageja ees summas 157 761,37 krooni tuvastatuks. Võlgnevus tekkis perioodil, mil kostja oli OÜ C juhatuse liige. Seetõttu pidi kostja teadlik olema võlgnevuse kujunemise asjaoludest ja suurusest. Puudub vaidlus ka selles, et põhivõlgnik ei ole võlgnevust hagejale tasunud.

Kohus leiab, et kostja peab käendajana vastutama käenduse piirmäära ulatuses. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 p 1 järgi

on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt hageja nõudele mõistab kohus käendajalt välja 60 000 krooni. Menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 162 lg 1 sätestatud põhireegli alusel ja jätab menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmist ei välista kostja vastuväide, et hageja pidanuks pöörduma esmalt põhivõlgniku poole. Tuginedes VÕS § 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt ning võlausaldaja võib valida, kumma isiku poole ta nõude rahuldamiseks pöördub. Hageja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.