Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

27.12.2007.a. esitas I.S. Tartu Maakohtule hagi R.P. vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas I.S. 22.09.1999.a. kinkelepingu alusel hoonestatud kinnistu Tartus X tn 40. Hageja kanti kinnistu uue omanikuna kinnistusraamatusse 12.10.1999.a. ja vastavalt kinnistu registriosa väljavõttele on hageja ka käesoleval ajal kinnistu ainuomanik. Tartus X 40 elavad hageja ja tema lapsed, samuti kasutab kinnistut elamiskohana kostja R.P., kes on hageja endine elukaaslane ja laste isa. Hageja ja kostja suhted lõppesid 2006.a. suvel, normaalse kooselu muutis võimatuks kostja süvenev alkoholism ja koduvägivald. Hageja on pöördunud koduvägivalla tõttu korduvalt politsei poole, mille alusel on alustatud kriminaalmenetlusi KarS § 121 järgi. Samuti on hageja olnud sunnitud esitama 13.12.2007.a. avalduse seoses koduste asjade omastamisega ja jällegi füüsilise vägivallaga kostja poolt. Hoolimata kuritegelikust käitumisest on kostja keeldunud väljakolimisest, tuues põhjuseks muu elamispinna puudumise. Nõnda elab kostja käesoleva ajani Tartus X 40, kuigi omaniku (hageja) nõusolekut tal selleks ei ole. Hageja edastas kostjale 17.09.2007.a. nõudekirja, milles palus kostjal elamispind vabastada hiljemalt 25.09.2007.a. Vastavalt kostja esindaja vastusele, võimaldas hageja 17.10.2007.a. kirjas kinnistu vabastamiseks lisaaega kuni 01.12.2007.a. Kostja ei ole eelnimetatud tähtpäeval kinnistu valdust vabastanud, samuti ei ole kostja esitanud mingeid seisukohti vms, mis õigustaks eluruumide kasutamist. Eelnevast tulenevalt peab hageja põhjendatuks kohtuliku nõude esitamist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja oma 25.01.2008.a. vastuses leiab, et kostja õiguslik alus eluruumi X 40 kasutamiseks oli (suuline) üürileping, kusjuures kokkuleppe osaks oli kinnistu kasutamisega seotud kulude kandmine vastavalt väljakujunenud tavale ning üüri mittetasumine kostja poolt. Nii tähtajalist kui tähtajatut üürilepingut saab üles öelda VÕS § 325 kohase kirjaliku ülesütlemisavaldusega. Sellist avaldust ei ole kostjale edastatud. Seega leiab kostja, et tal on õiguslik alus eluruumi kasutamiseks – hageja poolt üles ütlemata suuline üürileping. Hageja oma 18.02.2008.a. vastuses (tl 31) leiab, et pooled olid küll teatud ajaperioodil elukaaslased ja hageja nõustus kostja viibimisega hageja kodus, kuid see ei tähenda seda, et pooled oleksid olnud ühtlasi üürisuhtes. 01.10.2008.a. esitas hageja hagi täpsustuse. Hageja on sisuliselt väljendanud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist juba 17.09.2007.a. nõudekirjas, mis on lisatud hagile, kuid hageja pidas vajalikuks veelkordse avalduse esitamist (tl 52). Hageja palus vabastada kinnistu 8. oktoobriks 2008.a. 09.10.2008.a. esitas kostja vastuhagi, leides, et lepingu ülesütlemine 01.10.2008.a. on tühine. Kostja leiab, et kui kasutuslepingu esemeks on eluruum, siis on tegemist üürilepinguga. Kostja leiab, et hageja ei ole lepingu ülesütlemisel järginud VÕS-i vastavaid sätteid.

09.10.2008.a. toimunud kohtuistungil (tl 77-79) leidis hageja, et vastuhagi alusena peab kostja tõendama, et tegemist oli üürisuhtega, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid üürilepingu olemasolu kohta. Hageja põhjendab, et X 40 elamise ajal on tema maksnud arved – maksud, elekter, maamaks, küte. Mõned üksikud kütted, kivisöe näol on toonud P, ja mõned elektriarved aastast 2005.a on maksnud ka P. Aga muidu on kõik maksnud hageja. Alates 2001-2005.a. oli P töötu. Alates 2005. aastast on tal väga ebapüsivad töösuhted olnud. Eesti Energiaga energia kasutamise leping on hageja nimel. Hageja sõnul asusid nad kostjaga püsivalt koos elama 1996-1997. 1998. aasta oktoobris sündis tütar ja enne seda ma oli hageja seal olnud u 1-2 aastat. Maja ehitamisele oli hageja vastu, viidates enda rahaliste võimaluste puudumisele. Aastast 2001 oli hageja see, kes hakkas seda maksma. Isa tegi selle kinnistu hagejale kinkelepinguga just sellel eesmärgil, et tagada hagejale ja hageja tütrele üks kindel elukoht. Eelnevalt kuulus see kinnistu hageja isale. Enne X 40-sse kolimist ei elanud hageja ja kostja püsivalt koos. Kostja selgitab, et möödunud aastal ostis ta sütt kütmiseks, maksis elektrit, mille kohta on olemas ka pangaväljavõtted. Tasumine pangast toimus nii kostja arve pealt kui ka tema hea tuttava Tanel Meiel arve pealt, kellele ta tegi ehituslikke töid, ja vastutasuks ta maksis neid arveid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tegemist on vindikatsiooninõudega, millega saab asja tagasi nõuda ka juhul, kui on lõppenud asja valdamiseks õiguse andnud asjaõigus. Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks. Omandi kaitse nõude esitamisel lasub asjaolude tõendamise kohustus omanikul, kes vindikatsiooninõuet esitab. I.S. omandas X 40 kinnistu kinkelepinguga (tl 7). Kinkelepingu alusel tehti kinnistusraamatusse kanne, mille kohaselt on käesoleval ajal kinnistu X 40 ainus omanik I.S. Käesoleval juhul on kinkelepinguga ära tõendatud, et I.S. on kinnistu X 40 omanik. Valduse rikkumise fakt seisneb selles, et hageja põhjenduste kohaselt puudub R.P. õiguslik alus kinnistul X 40 elamiseks, kuid ta jätkab kinnistu X 40 kasutamist. Pooltevahelise kooselu jooksul oli R.P.’l I.S. kui kinnistu omaniku nõusolek kinnistul elamiseks. Käesolevaks ajaks on poolte kooselu lõppenud ning R.P. puudub ka omaniku nõusolek kinnistul elamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millise lepinguga on tegemist, mis annab aluse ja õiguse kostjal elada X 40. Hageja leiab, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga, mille hageja on juba üles öelnud. Üürisuhet ei ole, kuna R.P. ei maksa üüri. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et R.P. on teinud teatud maksed, kuid neid ei saa käsitleda üüri maksmisega ning seega ei ole tegemist üürilepinguga. Kostja leiab (tl 79), et kui vaadata kahte erinevat lepinguliiki, siis tema on veendunud, et tasuta kasutamise lepingu puhul ei peeta silmas eluruumi. Kui on tegemist elukohaga, siis sellise lepingu ülesültemisel peavad olema kohaldatavad eluruumi tagavad viited. Hageja ei ole varasemalt öelnud, et kooselu ajal poleks olnud kokkulepet, et R.P. kasutab kinnisasja X 40. Hageja nõustus kostja elamisega kinnistul X 40 nende kooselu ning ühise lapse kasvatamise tõttu. Praktikas ei ole mõeldav abiellumise korral üürilepingu sõlmimine poolte vahel, tegemist on siiski usaldussuhtega. Üürilepingu puhul eeldatakse selle tasulisust. Kuna antud juhul ei ole tõendatud, et R.P. oleks maksnud üüri kinnistul X 40 elamise eest, siis ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et poolte vahel oli üürileping.

Kohus leiab, et antud juhul kuulub hagi rahuldamisele, sest kostjal puudub õiguslik alus eluruumide X 40 valdamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. TsMS § 173 lg 1 kohaselt Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud R.P.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.