Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.02.2009, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-80965
Tsiviilasi
AS Eesti Krediidipank hagi A H ja E M vastu solidaarselt võlgnevuse 30 077.99 krooni ja lisanduva viivise nõudes nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Eesti Krediidipank, reg.kood 10237832, asukoht: Narva mnt 4, 15014 Tallinn; esindaja: A L esindajad Kostjad:
Hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista A H `lt (isikukood xxxx) xxxx) ja E M `lt (isikukood xxxx) xxxx) solidaarselt ASAS-i Eesti Krediidipank (reg.kood 10237832) kasuks ja võlgnevuse võlgnevuse katteks 30 077.99 (kolmkümmend (kolmkümmend tuhat seitsekümmend seitse) krooni. krooni. Välja mõista A H `lt ja E M lt solidaarselt ASAS-i Eesti Krediidipank kasuks viivised (26.54 krooni päevas) alates 28.11.2008 kuni 02.02.2009 summas 1751.64 krooni. Välja mõista alates 02.02.2009 A H `lt ja E M `lt solidaarselt ASAS-i Eesti Krediidipank kasuks viivis 0,1% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostjate kostjate kanda ja mõista kostjatelt A H `lt ja E M `lt solidaarselt solidaarselt ASAS-i Eesti Krediidipank kasuks välja menetluskulude katteks summas 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. krooni. Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda.
kättetoime-Kostjatel on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoime tamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on kohtuotsusele kohtuotsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant Vasta-soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vasta sel juhul menetluses.. juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses kostjate tele. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostja tele.
Asjaolud ja hageja nõue. Hageja laenuandjana ja kostja A H laenusaajana sõlmisid 24.01.2008 väikelaenulepingu nr.21718, mille alusel laenas hageja kostjale 30 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 14.01.2011. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 18% aastas ja maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 15.kuupäev. Kostja kohustus maksma hagejale viivitusintressi hageja poolt kehtestatud hinnakirjas toodud ulatuses. Hinnakirjas kehtestatud viivisemäära suuruseks oli 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis hageja 24.01.2008 käenduslepingu kostja E M `ga, kes vastutab laenusaaja A H kohustuste täitmise eest maksimumsummas 36 000 krooni. Alates juunist 2008 tekkisid kostjal A H viivitused laenumaksete tasumisel. Pank teavitas kostjat võlast ning saatis talle 05.08.2008 ja 30.08.2008 võlateatised, milles nõudis lepingu täitmist. Kostja ei asunud lepingut korrektselt täitma. Pank hoiatas 16.09.2008 kostjat lepingu ülesütlemisest ning nõudis kostjalt lepingust tulenevate võlgnevuste kustutamist. Kuna kostja A H võlgnevust ei kustutanud, teatas pank kostjatele 07.10.2008 lepingu ülesütlemisest ning laenuleping loeti üles öelduks alates 08.10.2008. Hagi esitamise seisuga (27.11.2008) on kostjate võlgnevus väikelaenulepingust nr 21718 kokku summas 30 077.99 krooni, sellest põhinõude osas summas 26 544.35 krooni, viivis (0,1% päevas) 15.07.2008 kuni 27.11.2008 summas 1 407.74 krooni, leppetrahv lepingu p 6.5 kohaselt summas 589 krooni, teenustasu 5 krooni. Hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on lepingud täitmiseks kohustuslikud. Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja-
mõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja Eve Mändlo on kohustunud käendajana laenusaaja kohustuste täitmise eest vastutama maksimummääras summas 36 000 krooni, seda nii lepingust tulenevate kohustuste kui ka lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ja laenusumma kostja 1 kontole üle kandnud, kuid kostjad oma kohustust laenumaksete tasumiseks nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostjad ei täitnud oma kohustusi ka pärast hageja poolt meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemisehoiatuse väljastamist, mistõttu hageja oli õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma kõigi lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist. Seega tuleb kostjatelt välja mõista põhivõlg koos kõrvanõuetega kokku summas 30 077.99 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad väikelaenuleping nr 21718 koos üldtingimustega, käendusleping, konto väljavõte, võlateatised, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ning teatis lepingu ülesütlemisest, samuti intresside ja viiviste arvestus ning hageja hinnakirjad ja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja E M poolt isiklikult vastu võetud 10.12.2008 ja kostja A H poolt – 12.01.2009. Materjalide kättesaamisel on kostjad andnud oma allkirja. Seega oli kostjal E M `l vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks – 25.12.2008 (vastavalt tähtpäevale järgneval tööpäeval – 29.12.2008) ja kostjal A H `l – 26.01.2009. Hagimaterjalide väljastamisel kohus ühtlasi selgitas kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi on menetlusse võetud ning väljastatud kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks detsembris 2008, seega kuuluvad kohaldamisele TsMS § 407 lg 1 sätted kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioonis ning kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka omal algatusel. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul on käenduslepingus sätestatud VÕS § 142 ja 145 tulenevalt käendaja solidaarne vastutus koos põhivõlgnikuga, mida VÕS § 142 lg 3 alusel on piiratud käendaja suhtes maksimumsummaga 36 000 krooni. Hageja nõue ei ületa nimetatud summat.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174-1 lg 3 tulenevalt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.. Vastava nõude menetluskulude hüvitamiseks ja kulude suuruse on hageja esitanud juba hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, s.o. summas 1750 krooni. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et tagaseljaotsusega hagi täielikul rahuldamisel kuuluvad asjas hagejal esinenud menetluskulud täielikult kostjate poolt solidaarselt hüvitamisele. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. märtsil 2009.a Nooremreferent
/allkiri/
I.Külavee I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.