Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

samast lepingust tuleneva arve nr 413 summas 57 702 krooni tähtpäevaks, s.o 06.12.2007 tasumata. Kokku jättis kostja tasumata arvete eest 352 702 krooni. Kostja tasus osaliselt 10.03.2008 – 75 000 krooni, 25.03.2008 – 50 000 krooni ja 27.03.2008 – 50 000 krooni, kokku seega 175 000 krooni. Kostja võlgnevus on 177 702 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Lepingutes oli ette nähtud viivis 0,05% päevas tasumata summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,05% põhivõlgnevuselt kuni täitmise hetkeni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja täpsustas viiviste nõuet ning palub seisuga 30.09.2008 kostjalt välja mõista viiviseid 45 091 krooni. 13.01.2009 täpsustas hageja uuesti hagi ning palus kostjalt välja mõista haginõude jääk summas 45 091 krooni ning jätta kostja kanda menetluskulud.

Kostja vastuväited Kostja vastas hagile 31.10.2008 ning selgitas, et selle kuupäeva seisuga on kõik hageja arved tasutud. Kostja majanduslik seisund on praegu väga raske ning iga kroon on äärmiselt suure tähtsusega. Kostjale tuli üllatusena hageja nõue nõuda viiviseid. Kostja märgib, et ka hageja töös võib leida puudujääke. Kostja vaidleb viiviste nõudele ning menetluskulude tasumisele vastu. 13.01.2009 täpsustas kostja vastust. Haginõue summas 177 702 krooni oli kostja poolt tasutud 16.07.2008, s.o enne kohtumenetluse algust. Viivistenõue ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja on esitanud vastava nõude alles hagiavalduses. Viiviste arvestus on kostjale ebaselge ning samuti on viiviste suurus ebamõistlik. Kostja palub viivisenõuet vähendada. Õigustatud viivise suurus oleks kostja arvates 0,025% päevas. Menetluskulude väljamõistmise nõue jääb kostjale arusaamatuks – hageja pidanuks pärast põhinõude rahuldamist hagist põhinõude osas loobuma. Kohtu põhjendused Hageja 13.01.2009 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja on kohtukutse kätte saanud. Kohtuistungile mitteilmumise põhjused on kohtule teadmata. Kuivõrd hageja oli nõus kirjaliku menetlusega, pidas kohus võimalikuks asja sisulist arutamist ilma hageja osavõtuta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 24.08.2007 lepingud nr 335 ja 224, mille kohaselt teostas hageja kostjale remonditöid (t lk 8-18). Hageja teostas tööd (t lk 22-27) ja esitas kostjale arve nr 413 summas 57 702 krooni maksetähtajaga 06.12.2007, arve nr 364 summas 118 000 krooni maksetähtajaga 03.11.2007 ja arve nr 403 summas 177 000 krooni maksetähtajaga 25.11.2007 (t lk 28-30). Kostja ei ole vaidlustanud, et tasus arved osaliselt: 10.03.2008 – 75 000 krooni, 25.03.2008 – 50 000 krooni ja 27.03.2008 – 50 000 krooni. Ülejäänud osa tasus kostja 16.07.2008. Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“

Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Hageja on küll täpsustanud viiviste nõuet ja palunud kostjalt viivised välja mõista, kuid hageja ei ole loobunud hagist põhinõude ulatuses. Seetõttu on kohtu menetluses ka põhinõue summas 177 702 krooni. Kuivõrd kostja on hagejale põhivõla summas 177 702 krooni tasunud, jääb hagi põhinõude osas rahuldamata. Vaidlus seisneb viivistes ja menetluskuludes. Pooltevahelistes lepingutes on pooled kokku leppinud viivises 0,05% päevas viivitatud summalt. Hageja esitas arve nr 364 summas 118 000 krooni maksetähtajaga 03.11.2007 kostja tasus 10.03.2008 – 75 000 krooni. Perioodi pikkus oli 127 päeva, arvestatav viivise suurus on seega (127 x 118 000 x 0,05%) 7 493 krooni. Alates 10.03.2008 jäi kostja sellest arvest võlgu 43 000 krooni. Järgmine arve oli nr 403 summas 177 000 krooni maksetähtajaga 25.11.2007 ja järgmine makse oli 25.03.2008 – 50 000 krooni. Kohus arvestab sellest maksest 43 000 krooni arve nr 364 tasumiseks VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel, kuna see kohustus oli esimesena tekkinud ning arve nr 403 järgse kohustuse täitmiseks loeb kohus 7 000 krooni. Seega tuleb arve nr 364 tähtaegselt tasumata jätmise eest arvestada viivist perioodil 10.03.2008-25.03.2008 (15 x 43 000 x 0,05%) 322,50 krooni. Arve nr 403 eest võlgnes kostja perioodil 26.11.2007 kuni 27.03.2008 – 170 000 krooni. Viivis moodustaks (170 000 x 1 x 0,05%) 85 krooni. 27.03.2008 tasus kostja 50 000 krooni. Alates 27.03.2008 võlgnes kostja hagejale arve nr 403 eest 120 000 krooni. Lõplikult sai see arve tasutud 16.07.2008. Nimetatud perioodi pikkus oli 111 päeva ning viiviste suurus on seega (120 000 x 111 x 0,05%) 6 660 krooni. Arve nr 413 summas 57 702 krooni maksetähtajaga 06.12.2007 oli tasumata kuni 16.07.2008, millise perioodi pikkus oli 222 päeva ja viivise suuruseks on seega (57 702 x 222 x 0,05%) 6 404,92 krooni. Kokku on kohus arvestanud viiviseid seega 20 965,42 krooni. Hageja viivistenõue summas 45 091 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt 20 965,42 krooni osas. Ülejäänud osas jääb ka viiviste nõue rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja viivitas maksete sooritamisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist. Viivise määr ei ole ülemäära suur. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid põhinõude ulatuseni. Viiviste nõude tähtaega ei ole seadus sätestanud, kehtib üldine aegumistähtaeg. Hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. Menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja põhinõue koos viiviste nõudega oli (177 702 + 45 091) 222 793 krooni, millest kohus rahuldas nõude summas 20 965,42 krooni. Seega jääavad menetluskulud 91% ulatuses hageja kanda ning 9% ulatuses kostja kanda. Kostja tasus põhinõude enne, kui kohus hagi menetlusse võttis ning kostjale kätte toimetas. Hageja pidanuks loobuma põhinõudest, kui kostja selle tasus. Sellega oleks hagejal tekkinud õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist ning vähendada menetluskulusid. Samuti oleks olnud oluliselt teistsugune hagi rahuldamise proportsioon.

Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.