2-07-50291
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2009.a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-50291
Tsiviilasi Hagihind
AS Hansapank hagi K.B. vastu 26 859,27 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. 26 859,27 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansapank (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja Kairi Toomsalu); Kostja K.B.
Kohtuistungi toimumise aeg
12.01.2009.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Rahuldada AS Hansapank hagi K.B. vastu 26 859,27 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Välja mõista K.B. 26 859,27 krooni (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa krooni ja 27 senti) AS Hansapank kasuks. Välja mõista K.B. AS’i Hansapank kasuks alates 08.07.2008.a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest (21 652,62 krooni) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.B. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 24-25). Hageja ja K.B. sõlmisid 06.07.2006.a laenulepingu nr 06-110670-VL, summas 25 000,00 krooni intressimääraga 18% aastas tagastamise lõpptähtpäevaga 15.06.2010.a. Lepingu sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 759,81 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.03.2007.a. 13.08.2007.a saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 27.08.2007.a ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab hageja kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 26 859,27 krooni ning viivis protsendina põhinõudelt (21 652,62 krooni) alates 08.07.2008.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 47-48) Kohtule esitatud kostja vastusest nähtub, et kostja kandis 15.05.2008.a hageja arveldusarvele üle 2000,00 krooni võlgnevuse katteks, hagimaterjalides see ülekanne ei kajastu. Kostja võttis 2008.a maikuus hagejaga ühendust, sooviga hakata võlgnevust likvideerima ja palvega kinnitada maksegraafik. Kui hageja oleks kostja ettepaneku vastu võtnud, siis oleks 20.10.2008 seisuga võlgnevust vähendatud 12 000 krooni võrra ja kohtuistungi toimumise ajaks oleks võlgnevuse jääk vähenenud juba sellisele summale, mille kostja oleks võimeline tasuma ka ühes osas. Hageja eirates kostja soovi võlgnevus likvideerida, on teinud otsuse, millega on põhjustanud ebavajalikke lisakulutusi kohtumenetluse venimist, mis toob kostja jaoks muuhulgas kaasa viivisenõude suurenemise. Seega ei ole kostja nõus tasuma hageja poolt asjatult tehtud menetluskulusid ega viiviseid nõudelt alates 2008.a maikuust. Kostja palub esitatud hagi jätta rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 54) Hageja oli nõus, et kostja asub võlgnevust kustutama iga kuu summas 2000,00 krooni. Esimene laekumine nimetatud summas toimus 15.05.2008.a, millest kustutati vaidlusaluse lepingu põhivõlgnevusest 1000,00 krooni ja 1000,00 krooni lepingu nr 07-172004-KE põhivõlgnevusest. Edaspidi laekumisi enam ei toimunud, kostja ei pidanud kinni enda antud lubadustest. Lepingu nr 07-172004-KE osas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet ei esitanud ning kohus tegi 14.07.2008.a maksekäsu. Laenulepingu nr 06-110670-VL osas esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu 24.07.2008.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus hagimenetlusse üleandmisega. Kohtumenetlus jätkus seetõttu, et kostja esitas vastuväite, mitte hageja tahtel nagu väidab kostja. Seega ei ole seisuga 22.10.2008.a kostja võlgnevust kustutanud.
Hageja esindaja, Kairi Toomsalu, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 06.07.2006.a sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping 25 000 krooni peale, viimane tagasimakse pidi olema 15.06.2010.a. Võlg tekkis 15.03.2007.a, kostja ei täitnud kohustusi ja leping öeldi üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 26 859.27 krooni, hageja jääb ka hagiavalduses märgitud viivise nõude juurde alates 08.07.2008.a. Kostja, K.B., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta tunnistab hagi, kuid ei saa korraga seda summat tasuda, ta soovib tasuda osamaksetena. Kostja sissetulek on kuskil 40 000 krooni kuus, millest 70-80 % läheb muude lühiajaliste võlakohustuste likvideerimisele.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p1 ja 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei esita, väidab ainult, et kui hageja oleks temaga varem kompromissi sõlminud, siis oleks praeguseks võlasumma tunduvalt väiksem olnud. Kostja seisukoht selle kohta, et tema ei saanud oma õigusi kohtuväliselt kaitsta ei ole põhjendatud. Hageja vastuse juurde lisatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest (tl 56-58) nähtub, et kostja on tasunud vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele 15.05.2008.a võlgnevuse katteks 2000,00 krooni, seega on kostjale hageja poolt antud võimalus maksta võlgnevust osamaksetena. Kostja on sisuliselt hagi õigeksvõtnud, on hageja poolt näidatud lepingutele alla kirjutanud ja tutvunud ka kõigi lepingu tingimustega, seega pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused.
Seega hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist kostja võlgnevus hageja ees kohtule esitatud väikelaenulepinguga nr 06-110670-VL, laenu tagastamise graafikuga, lepingul sooritatud operatsioonidega, lepingute ülesütlemise teatega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus AS Hansapank hagi K.B. vastu 26 859,27 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.