Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Raido Nöpsi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtussse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Hilaris Küttesüsteemid OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Raido Nöps vastu 50 000 krooni nõudes. R. Nöps esitas vastuhagi Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu 74 630 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hilaris Küttesüsteemid OÜ (edaspidi hageja) ja R. Nöps (edaspidi kostja) 17.07.2006 töövõtulepingu, mille alusel tellis kostja hagejalt õliküttega universaalõlikatlamaja ja küttesüsteemide väljaehitamise kostjale kuuluvas Nõlvaku talus Sudaste külas Melliste vallas. Vastavalt töövõtulepingule nr 6217 kohustus kostja tasuma tööde eest kokku 125 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Vastavalt töövõtulepingu lisale nr 2 kohustus hageja teostama tööd ajavahemikul 14.08.2006 kuni 22.08.2006. Nimetatud lepingu lisa p 1 kohaselt kohustus kostja andma hagejale tööfrondi üle hiljemalt 14.08.2006, kusjuures pooled leppisid kokku ka selles, et kui töövõtjal ei ole võimalik tööfronti nimetatud tähtajal vastu võtta, pikeneb tööde teostamise tähtaeg. Hageja ei andnud tööfronti ettenähtud ajal üle, poolte kokkuleppe kohaselt alustas hageja

katlamaja paigaldustöid 12.10.2006, olenemata sellest, et nimetatud ajaks ei olnud töövõtjale loodud kohaseid tingimusi tööde teostamiseks - tööde teostamisel puudus elektrivool. Hageja lõpetas tööd 18.10.2006, mil käivitati paigaldatud katel. Kostja ei esitanud tööde kvaliteedi või tähtaegsuse osas mingeid pretensioone. Hageja esitas kostjale 27.10.2006 maksmiseks arve nr 690 summas 50 000 krooni ja 08.01.2007 arve nr 70003 summas 25 000 krooni. Nimetatud arvetest on kostja tasunud ainult 25 000 krooni ulatuses arve nr 690. Kostja võlgnevus on 50 000 krooni. Tööde käigus selgus, et katlamajale ei ole võimalik paigutada painduvat korstnatoru, mistõttu lepiti kokku, et paigutatakse ovaalse ristlõikega korsten. Pooled koostasid pärast OÜ PlekkKorstnad poolt ovaalse ristlõikega korstna paigaldamist tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt andis hageja kostjale tööd 09.01.2007 lõplikult üle. Lisaks põhinõudele summas 50 000 krooni palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi 6725 krooni seisuga 12.03.2007 ja alates 13.02.2007 0,1% päevas täitmata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. R. Nöps vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli tööfront hagejale kostja poolt tagatud. Tööd pidid tehtud olema 22.08.2006, enne kütteperioodi. 13.10.2006 toodi katel ning töödega alustati 16.10.2006. Tööd lõpetati 19.01.2007, kuid oluliste puudustega. R. Nöps soovis vastuhagis lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja pidi tööd teostama lepingu kohaselt hiljemalt 22.08.2007, kuid tööd lõpetati 09.01.2007. Hageja ei lõpetanud töid korrektselt, kuivõrd katla suitsutoru ning korsten olid ühendamata. Toru ühendamata jätmine põhjustas katla käivitamisel põlemisjääkide paiskumisi hoonesse ning tekitas hirmu ning üleelamisi kostjale ja tema pere elule ja tervisele. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 17 500 krooni, varalise kahju 38 130 krooni ja mittevaralise kahju 19 000 krooni. Profimägi OÜ ekspertarvamuse kohaselt on küttesüsteemi puudumise tõttu tekkinud kahju taastamiskulud kokku 38 130 krooni. Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastuhagi ei tunnistanud ning leidis, et kuna kostja ei võimaldanud hagejal töödega õigeaegselt pihta hakata, lükkus lepingukohaselt tööde teostamise tähtaeg edasi. Seega ei ole lepingu tähtaegasid rikutud. Kuna tööde teostamise käigus ilmnes, et katlamajale ei ole võimalik paigaldada hageja pakkumises toodud painduvat korstnatoru, siis leppisid pooled kokku, et selle asemel tellitakse katlamajale alltöövõtu korras ovaalse ristlõikega korsten. Kostja ei teatanud hagejale, et tema eramu korstnas sees asub takistus, mis teeb võimatuks painduva korstnatoru paigaldamise ja eraldi tuleb tellida ovaalse ristlõikega korsten. Sellest tulenevalt ei saanud hageja täita oma kohustust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõuet, on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 30. aprilli 2008 otsusega Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi rahuldamata ning rahuldas R. Nöpsi vastuhagi ja mõistis välja Hilaris Küttesüsteemid OÜ-lt 74 630 krooni R. Nöpsi kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja

tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hagejale tulenes kohustus hiljemalt 22.08.2006 anda kostjale üle korras ja toimiv universaalkatlamaja ja küttesüsteemid. Hageja ei tõendanud, et tööfront ei olnud kostja poolt õigeaegselt talle ette valmistatud ega seda, et ta ei saanud 14.08.2006 kostjast tulenevatel põhjustel hakata pihta pooltevahelises töövõtulepingus kirjeldatud töödega. Hageja ei esitanud rohkem kui 55 päeva jooksul ühtegi pretensiooni kostjale. Töövõtulepingus märgitud tööd pidid valmima ja olema üle antud hiljemalt 22.08.2006. 09.01.2007 on koostatud üleandmis-vastuvõtmis akt, mille on allkirjastanud hageja esindaja Hanno Vahtla. Kostja on akti allkirjastanud 11.01.2007, lisades käsikirjas aktile, et pretensioonid ja taotlused on esitatud eraldi lisana. 11.01.2007, s.o samal päeval kui kostja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmis akti, on kostja poolt koostatud pretensioon pealkirjaga „Teade 09.01.2007 üleandmis-vastuvõtmis akti mitte aktsepteerimisest“. Kostja esitas pretensioonile järgmised vastuväited: painduva suitsutoru asemel on paigaldatud jäik suitsutoru; suitsutoru paigaldamisel 08.01.2007 rikuti ära maja katus, mis põhjustas 11.01.2007 vihmavee sissevalgumise kostja majja; tööd on teostatud hilinemisega 140 päeva. Kostja nõudis pretensioonis hagejalt leppetrahvi 17 500 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt õlikatla GT 124 paigaldamise kohta aadressil Tartumaa Melliste vald Nõlvaku talu katla tööolukorras kontrollimisel painduva suitsukäigu stabiilne asend ei anna garantiid, kinnituse jätkuva puudumise korral, et see ei tule taas lahti katla järgnevate käivituste ajal. Suitsutoru kinnituse puudumine on ekspertarvamuse kohaselt katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Ekspertarvamusest nähtub, et kostja ei ole saanud endale üleandmisvastvõtmis akti koostamise ajaks töökorras ja toimivat universaalkatlamaja ja küttesüsteeme. Kostjal oli õigus keelduda töid vastu võtmast, kuna tööl esinesid olulised puudused ning lepingu ese oli selle kasutamisel ekspertarvamuse kohaselt ohtlik. Sellega ei täitnud hageja VÕS § 635 lg-s 1 kooskõlas VÕS § 77 lg-ga 1 sätestatud tingimust valmistada universaalkatlamaja ja küttesüsteemid vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab teenuse osutamisega saavutama mingi kokkulepitud tulemuse. Hageja ei täitnud endale töövõtulepinguga nr 6217 võetud kohustusi. Tööd on siiani hageja poolt kostjale üle andmata. Kuna tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tulemuse nõuetele ja kostja keeldus põhjendatult vastu võtmast puudustega tööd, siis ei kuulu rahuldamisele Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi R. Nöpsi vastu 50 000 krooni nõudes. Töövõtulepingu tüüptingimuste p 38 kohaselt on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi 0,1% päevas kogu lepingu maksumusest juhul, kui töövõtja ei oli tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde tähtaegadest. Töö pidid valmima hiljemalt 22.08.2006, kuid tööd ei ole käesoleva ajahetkeni hageja poolt kostjale üle antud. Seega esineb pooltevahelises lepingu lisa töövõtulepingu tüütingimuste p-s 38 sätestatud eeldus, et töövõtja ei ole kinni pidanud tööde teostamisel lepingus fikseeritud tähtaegadest. Seetõttu on vastavalt töövõtulepingu tüüptingimuste p-le 38 hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 0,1% päevas kogu lepingu maksumusest. Kostja esitas leppetrahvi nõude siis, kui ilmnes, et töö on teostatud oluliste puudustega, mistõttu tööde ülevõtmine kostja poolt ei olnud võimalik. Seega on põhjendatud kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõue 17 500 krooni ulatuses. Kostja nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise osas on samuti põhjendatud. Ekspertarvamusega õlikatla GT 124 paigaldamise kohta talu on tuvastatud, et suitsutoru kinnituse puudumine on katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik talveperioodil oma majapidamist kütta. Tegemist on töö mittevastavusega lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes. Oluliseks lepingurikkumiseks tuleb lugeda ka VÕS § 636 lg 4 kohaselt töö tarbijale mitte õigeaegset üleandmist. Mõlema lepingutingimuse rikkumise tulemusena ei olnud võimalik kostjal kasutada talveperioodil oma majapidamise

kütmiseks toimivat küttesüsteemi. Ekspert on hinnanud kahjustuste taastamiskulude summaks 38 130 krooni. Ekspert Heikki Valk ütluste kohaselt oli maja silmnähtavalt pikaajaliselt kütmata, küttesüsteemid ei töötanud ja maja oli külm. Kahe kuuga oli mittekütmine jätnud endast jälje, siseõhk oli külm ja niiske. Sellised kahjustused, nagu ekspertiisiaktis on toodud, tekivad kuu või kahe jooksul, kuna elatakse sees, tehakse süüa, vett eraldub tegutsemisest. Kahjustused seintelt lahti löönud tapeet, välis- ja siseuksed paisunud, lagede laeplaadid liimist lahti tulnud ja laminaatparketi katted üles tõusnud, saavad korraga tekkida küttesüsteemi puudumisest talvekuudel. Seega esineb VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. Seega on põhjendatud kahju hüvitamise nõue 38 130 krooni. Samuti tuleb rahuldada R. Nöpsi nõue Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 19 000 krooni. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Töötava küttesüsteemi valmimine enne kütteperioodi on kohustus, mis on muuhulgas suunatud ka mittevaralise huvi järgmisele. Kui soe majapidamine puudub, kaasneb sellega nii füüsilisi kui ka vaimseid üleelamisi. Külmas ja niiskes kodus viibimine talvekuudel põhjustab igale koduomanikule vaimseid üleelamisi. Samuti pidi hageja aru saama, et kui ta ei valmista vastavalt lepingule korras ja töötavat küttesüsteemi kütteperioodiks, siis kaasnevad sellega kostjale nii füüsilised kui ka vaimsed üleelamised. Sellega on täidetud VÕS § 134 lg-s 1 sätestatud eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Hilaris Küttesüsteemid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

kiiresti kui võimalik, sellekohase kirjaliku teate saamisest tellijalt. R. Nöps ei esitanud ühtegi kirjalikku teadet suitsukäigu muhvi kinnitusega seonduva parandamiseks garantii korras. OÜ Tehnokontrollikeskus arvamuse kohaselt katla töös häireid ei esinenud. Kui R. Nöps oleks hagejale OÜ Tehnokontrollikeskus arvamust tutvustanud ja teatanud puuduste kõrvaldamise vajadusest, oleks hagejal olnud võimalus kinnitus teostada. Vastavalt 06.12.2007 koostatud ülevaatusaktile teatas R. Nöps ülevaatuse kestel, et korstna ühendus on korras. Vastavalt töövõtulepingu lisale kohustus hageja teostama tööd ajavahemikul 14.08.2006 kuni 22.08.2006. Tööde üleandmise akt koostati 09.01.2007. R. Nöps esitas esmakordselt leppetrahvinõude 11.01.2007 ehk viis kuud pärast tööde lepingu tähtaega. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvist ei ole teavitatud olulise lepingulise puuduse ilmnemisel, vaid 09.01.2007 tööde üleandmise akti vormistamise järgselt ning tingimustes, kus pretensioonis viidatud puudused ei ole enam vaidluse objektiks. Apellant ei vastuta tööde viivituse pärast tulenevalt VÕS §-st 119. Tööde teostamise tähtaeg sõltus painduva korstnatoru asendamisest ovaalse ristlõikega korstnaga. Painduva korstnatoru paigaldamine osutus ehitustehniliselt võimatuks, sest korstna keskel asetses takistus, mille tõttu oli mõeldamatu 120 mm läbimõõduga korstnatoru paigaldamine. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. R. Nöps ei teatanud, et tema eramu korstnas asub takistus, mis teeb võimatuks painduva korstnatoru paigaldamise ja, et tuleb eraldi tellida ovaalse ristlõikega korsten. Seega ei vastuta hageja vastavalt VÕS §-le 119 lg 1 korstna paigaldamisest tulenevast viivitusest. Hageja esitas R. Nöpsle 27.10.2006 tasumiseks arve summas 50 000 krooni ja nimetatud arve tasumise tähtajaks oli sama päev ehk 27.10.2006. R. Nöps on tasunud arve hilinemisega ja osaliselt alles 11.01.2007. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hagejal oli VÕS §-le 111 lg 1 tuginedes õigustus omapoolsetest tööde teostamisest keelduda nii kaua, kui R. Nöps ei ole tasunud 27.10.2006 esitatud arvet. Seega ei ole põhjendatud leppetrahvi nõudmine. Kostjal puudub alus nõuda varalise kahju hüvitamist. Ühe kuu jooksul ei saa majas tekkida OÜ Profimägi arvamuses viidatud kahjustusi, sest tegemist oli augusti ja septembri kuuga, mil kütteperiood ei olnud alanud ja ilmad oli soojad. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt ei langenud kuni 08.10.2006 varahommikused temperatuurid kunagi alla +10°C ja päevased kraadid olid valdavalt kõrgemad. Asja juures puudub informatsioon selle kohta, milline oli maja enne OÜ Profimägi arvamuse andmist, tegemist ei ole uuseramuga. OÜ Profimägi esindaja H. Valgu ütluste kohaselt oli tegemist suhteliselt vana majaga ja kahjustused võisid tekkida ka pikema aja jooksul kui kuu või kaks. OÜ Profimägi arvamust ei kinnita ükski vaatlusprotokoll või fotomaterjal. OÜ Profimägi 05.10.2006 arvamus ei tugine 2007. a talvekuudele ja varasematel talvekuudel ei olnud pooltel veel lepingulisi suhteid. Niiskuskahjustused on tekkinud augustis ja septembris 2006, mitte talvekuudel. Seega tuleb vastuhagi selles osas jätta rahuldamata. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal. Hageja ei saanud kuidagi ette näha, et septembri lõpuks või oktoobri alguseks on majas tapeet seinast lahti koorunud või laminaat lahti tulnud. VÕS § 139 lg-d 1, 2 sätestavad, et juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata, siis vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Juhul, kui R. Nöps nägi, et küttesüsteemi ehitus viibib ja tema eramu jääb kütteta, mis on hoonele kahjulik, pidanuks R. Nöps võtma kasutusele meetmed hoone kütmiseks muude vahenditega. Mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Töövõtuleping ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul kuulub tavaliselt hüvitamisele üksnes varaline kahju. Nende lepingute puhul ei ole teise poole mittevaralise kahju vältimine lepingu eesmärk. Võlausaldaja peab arvestama lepingurikkumise võimalusega ja selleks valmis olema. R. Nöps ei ole tõendanud mittevaralise kahju olemasolu. 19.05.2008 istungiprotokolli kohaselt on R. Nöps tunnistanud, et tegelikult ei elanudki ta niiskes ja külmas toas. R. Nöps väitis, et „seal oli suur tuba, kus ema ja lapsega elasime, nendes ruumides kahjustusi ei olnud, me kütsime elektriga“. Kui R. Nöps on arvamusel, et talle on tekitatud kannatusi ja üleelamisi, mis tõid kaasa sügava stressi ja unetuse, siis sellisel kujul mittevaraline kahju ei ole tõendatud. R. Nöps vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud tööd teostatud vastavalt lepingule. OÜ Tehnokontrollikeskuse hinnangu kohaselt ei olnud katla paigaldaja teostanud katla ohutu funktsioneerimise seisukohast olulisi töid. Eeltoodu alusel oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Tegemist ei olnud puudusega, mis tekkis katla ekspluatsiooni käigus ning mille korral saaks rääkida garantii kohustusest. Küttesüsteem pidi olema valmis 22.08.2008. Alates 05.10.2006 oli maja kütmata veel umbes kuu aega sh. ajal, mil ilmajaama andmebaasi andmetel langes välisõhu temperatuur oluliselt alla null kraadi. Pärast katla käivitamist, kuid enne tööde lõpetamist, toimus katlaavarii, s.o põlemisjääkide paiskamine eluruumidesse, mistõttu oli talvel 2007.a perioode, kus eluruume kütta ei saanud. Teiste vahenditega kahju ärahoidmine, s.o elektrikütteseadmete muretsemine ning paigaldamine kogu eluasemesse, oleks arvestades ühekordse investeeringu maksumust olnud kulukam, kui kogu elamu niiskusest kahjustuva siseviimistluse maksumus.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

-

-

hageja paigaldas katla, ühendas selle korstnaga ning tegi katla esmakäivitamise 18.10.2006; 08.01.2007 paigaldati korstnasse ovaalse ristlõikega toru ning ühendati see suitsutoru vahendusel katlaga; pooled allkirjastasid 11.01.2007 akti lepingujärgsete tööde lõpetamise ja kostjale üleandmise kohta; kostja lisas nimetatud aktile sama kuupäevaga pretsensiooni töös esinevate puuduste kohta,milles tegi ühtlasi ettepaneku vähendada lepingu hinda 50 000 krooni võrra; hageja esitas kostjale 27.10.2006 arve nr 690 50 000 krooni tasumiseks tähtajaga 27.10.2006 ning 08.01.2007 arve nr 70003 25 000 krooni tasumiseks tähtajaga 15.01.2007; kostja on tasunud lepingu allkirjastamise järgselt 50 000 krooni ja 11.01.2007 arve nr 690 alusel veel 25 000 krooni.

maksta lepingu järgi viivist 17 500 krooni. Pretensioonis on samuti märgitud, et hagejapoolse leppingurikkumise tõttu on kostjale tekkinud kahju niiskuskahjustuste näol majas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud pretensioonis loetletud asjaolud ei andnud alust kostjale keelduda 11.01.2007 töid vastu võtmast ja nende eest vastavalt hageja arvetele tasumast VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel. Pretensioonis ei ole viidatud ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et hageja poolt paigaldatud katlasüsteem ei funktsioneerinud üldse või funktsioneeris mittenõuetekohaselt. Nagu p-s 2 on ringkonnakohus märkinud, oli hageja 18.10.2006 seisuga paigaldanud juba kostja eramusse katla, ühendanud selle korstnaga ning teinud selle esmakäivitamise ja 08.01.2007 oli korstnasse paigaldatud ovaalse ristlõikega toru ning ühendatud see suitsutoru vahendusel katlaga. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud, et oktoobris 2006 alustatud tööde käigus ilmnes, et lepingus kokkulepitud painduvat korstnatoru ei ole võimalik paigaldada korstnas oleva takistuse tõttu ning, et seetõttu tekkis hädavajadus see asendada spetsiaalselt selle korstna jaoks valmistatava ovaalristlõikega toruga. Kuna kostja on ka vastuses hagile (tl 25) ise märkinud, et “tänaseks ei ole mul erilist vahet, kas korstnatoru on kitsam ja painduv või jäik ning laiem“, siis on alust tuvastada, et pooled muutsid tööde käigus oma algset kokkulepet korstnasse painduva toru paigaldamise osas, ning seega ei saa korstna kujuga sobiva ovaaltoru paigaldamist torutööde käigus käsitleda hageja poolt üleantava töö puudusena. Põhjendatud ei ole ka vastustaja viitamine pretensioonis asjaolule, et suitsutoru paigaldamisel on ära rikutud tema maja katus. Hageja on vaidlustanud kostja väite korstnatoru paigaldamise käigus katuse lõhkumise kohta ning on esitanud toru paigaldanud Plekk-Korstnad OÜ ja hageja juhatuse liikmete poolt ühiselt koostatud kostja eramu ülevaatusakti 06.12.2006 (tl 87), mille kohaselt kostja elamu katuse ülevaatamisel nad ei tuvastanud katuses puudusi ega katkisi kive ning neile ei osanud viidata ka kohal olnud kostja. Kuna antud puuduse olemasolu tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kostjal, kes aga ei ole esitanud ühtki tõendit tööde käigus hageja poolt katuse kahjustamise kohta, siis ei ole antud puuduse olemasolu tõendatud ning kostjal puudus alus sellele pretensioonis viidata. Ringkonnakohtu arvates ei olnud samuti põhjendatud vastustaja viitamine pretensioonis hagejapoolsele töödega hilinemisele ja sellest tulenevale kostja võimalikule õigusele nõuda leppetrahvi ning kahju, kuna nende näol on tegemist tellijapoolsete võimalike iseseisvate õiguskaitsevahenditega, milliste rakendamisest ei sõltu lepingujärgsete tööde üleandminevastuvõtmine ega hagejapoolse tasu sissenõutavaks muutumine. Kui töövõtja on töö teinud valmis hilinemisega, ei ole see iseenesest aluseks tellijale keelduda töö vastuvõtmisest ning selle eest tasumisest lepingus kokkulepitud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tellija on lepingust taganenud. Kostja ei ole käesoleval juhul lepingust taganenud. Asja menetlemisel maakohtus esitas kostja lisaks pretensioonis toodule väite, et üleantud tööde puuduseks oli ka see, et katla suitsukäigu muhv (suitsutoru katlapoolne ots) oli katla külge kinnitamata. Oma selle väite kinnituseks esitas kostja 11.10.2007 kohtule OÜ Tehnokontrollikeskus arvamuse (koostatud 15.02.2007, tl-d 39-52), mille kohaselt on katla paigaldamine kasutuskohale teostatud vastavalt katla valmistaja paigaldusjuhistele ning ühendatud süsteemi vastavalt valmistaja tüüpskeemile, kuid painduva suitsukäigu muhv on katla külge kinnitamata, mis on katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal puudub alus sellele puudusele tööde üleandmise-vastuvõtmise keeldumise põhjusena viidata, kuna vastustaja ei olnud seda puudust märkinud tööde üleandmisevastuvõtmise akti juurde esitatud pretensioonis ega siis ka esile toonud, et kinnituse puudumine takistab katlaga kütmist (poolte seletustel toimus katlaga kütmine juba arvates 2006. a oktoobri lõpust). Hageja väidetel sai ta teada nimetatud ekspertiisiakti olemasolust ja

selle sisust alles kostja poolt selle kohtule esitamise järgselt 11.10.2007 ning kostja pole tõendanud oma väidet ekseprtiisiakti hagejale kohesest edastamisest. Poolte seletustest nähtub, et kostja ei andnud ka kohtumenetluses võimalust hagejale nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, tehes seda ise, ning tegu oli väga lihtsalt kõrvaldatava puudusega, kuna piisas 4 kruvi sissekeeramisest suitsutoru muhvile ja katlast tuleva toruotsale. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on hageja andnud kostjale 11.01.2007 üle lepingutingimustele vastava töö ning tema tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 esimese lause järgi kogu ulatuses sissenõutavaks. Kuna vastavalt lepingu p-le 5 pidi kostja tasuma 50 000 krooni pärast torutööde lõpetamist (s.o 18.10.2006) ning 25 000 krooni pärast tööde talle üleandmist (s.o 11.01.2007) ning hageja on esitanud arved nimetatud summade tasumiseks tasumistähtaegadega vastavalt 27.10.2006 ja 15.01.2007 ja kostja on tasunud 11.01.2007 arve nr 690 järgi üksnes 25 000 krooni, siis on hageja tasunõue 50 000 krooni saamiseks põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud sättest tulenevalt oli hagejal põhimõtteline õigus alates 28.10.2006 keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest seni, kuni kostja täidab lepingujärgse kohustuse maksta hagejale tööde eest tasu (kostja maksis alles 11.01.2007 nimetatud arvest ära pool, s.o 25 000 krooni), ning seega puuduks kostjal õigus nõuda leppetrahvi arvates 28.10.2006 ka siis, kui ta ka oleks teatanud hagejale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest.

Kuna puudub alus tuvastada põhjuslikku seost hageja lepingurikkumise ja kostjal tekkinud varalise kahju vahel, siis puudub ringkonnakohtul ka vajadus anda täiendavalt hinnangut neile hageja poolt toodud asjaoludele, kas kostjal kahju tekkimine oli hagejale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 kohaselt ja kas kostja kahjustatud isikuna jättis tõrjumata kahju tekkimise ohu VÕS § 139 lg 1, 2 mõistes.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.