lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-9632/33

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 02.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-9632/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Hilaris Küttesüsteemid11004053

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-9632

Tsiviilasi

Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi Raido Nöps vastu 50 000 krooni ja viiviste nõudes ja Raido Nöps vastuhagi Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu 74 630 krooni nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

165 780 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30.05.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hilaris Küttesüsteemid OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. jaanuar 2009

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) - Hilaris Küttesüsteemid OÜ (registrikood 11004053), esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja (kostja) Raido Nöps (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Ain Laansalu

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2008. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega: 1) Rahuldada Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi Raido

Nöpsi vastu. Välja mõista Raido Nöpsilt Hilaris Küttesüsteemid OÜ kasuks 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni põhivõlana ning kuni kohtuotsuse tegemiseni viivist 41 150 (nelikümmend üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni ja alates 02.02.2009 viivist 0,1% põhinõudest päevas kuni põhivõla tasumiseni. 2) Jätta Raido Nöpsi vastuhagi Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu leppetrahvi 17 500 krooni, varalise kahju katteks 38 130 krooni ning mittevaralise kahju katteks 19 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Raido Nöpsi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtussse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Hilaris Küttesüsteemid OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Raido Nöps vastu 50 000 krooni nõudes. R. Nöps esitas vastuhagi Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu 74 630 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hilaris Küttesüsteemid OÜ (edaspidi hageja) ja R. Nöps (edaspidi kostja) 17.07.2006 töövõtulepingu, mille alusel tellis kostja hagejalt õliküttega universaalõlikatlamaja ja küttesüsteemide väljaehitamise kostjale kuuluvas Nõlvaku talus Sudaste külas Melliste vallas. Vastavalt töövõtulepingule nr 6217 kohustus kostja tasuma tööde eest kokku 125 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Vastavalt töövõtulepingu lisale nr 2 kohustus hageja teostama tööd ajavahemikul 14.08.2006 kuni 22.08.2006. Nimetatud lepingu lisa p 1 kohaselt kohustus kostja andma hagejale tööfrondi üle hiljemalt 14.08.2006, kusjuures pooled leppisid kokku ka selles, et kui töövõtjal ei ole võimalik tööfronti nimetatud tähtajal vastu võtta, pikeneb tööde teostamise tähtaeg. Hageja ei andnud tööfronti ettenähtud ajal üle, poolte kokkuleppe kohaselt alustas hageja

katlamaja paigaldustöid 12.10.2006, olenemata sellest, et nimetatud ajaks ei olnud töövõtjale loodud kohaseid tingimusi tööde teostamiseks - tööde teostamisel puudus elektrivool. Hageja lõpetas tööd 18.10.2006, mil käivitati paigaldatud katel. Kostja ei esitanud tööde kvaliteedi või tähtaegsuse osas mingeid pretensioone. Hageja esitas kostjale 27.10.2006 maksmiseks arve nr 690 summas 50 000 krooni ja 08.01.2007 arve nr 70003 summas 25 000 krooni. Nimetatud arvetest on kostja tasunud ainult 25 000 krooni ulatuses arve nr 690. Kostja võlgnevus on 50 000 krooni. Tööde käigus selgus, et katlamajale ei ole võimalik paigutada painduvat korstnatoru, mistõttu lepiti kokku, et paigutatakse ovaalse ristlõikega korsten. Pooled koostasid pärast OÜ PlekkKorstnad poolt ovaalse ristlõikega korstna paigaldamist tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt andis hageja kostjale tööd 09.01.2007 lõplikult üle. Lisaks põhinõudele summas 50 000 krooni palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi 6725 krooni seisuga 12.03.2007 ja alates 13.02.2007 0,1% päevas täitmata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. R. Nöps vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli tööfront hagejale kostja poolt tagatud. Tööd pidid tehtud olema 22.08.2006, enne kütteperioodi. 13.10.2006 toodi katel ning töödega alustati 16.10.2006. Tööd lõpetati 19.01.2007, kuid oluliste puudustega. R. Nöps soovis vastuhagis lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja pidi tööd teostama lepingu kohaselt hiljemalt 22.08.2007, kuid tööd lõpetati 09.01.2007. Hageja ei lõpetanud töid korrektselt, kuivõrd katla suitsutoru ning korsten olid ühendamata. Toru ühendamata jätmine põhjustas katla käivitamisel põlemisjääkide paiskumisi hoonesse ning tekitas hirmu ning üleelamisi kostjale ja tema pere elule ja tervisele. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 17 500 krooni, varalise kahju 38 130 krooni ja mittevaralise kahju 19 000 krooni. Profimägi OÜ ekspertarvamuse kohaselt on küttesüsteemi puudumise tõttu tekkinud kahju taastamiskulud kokku 38 130 krooni. Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastuhagi ei tunnistanud ning leidis, et kuna kostja ei võimaldanud hagejal töödega õigeaegselt pihta hakata, lükkus lepingukohaselt tööde teostamise tähtaeg edasi. Seega ei ole lepingu tähtaegasid rikutud. Kuna tööde teostamise käigus ilmnes, et katlamajale ei ole võimalik paigaldada hageja pakkumises toodud painduvat korstnatoru, siis leppisid pooled kokku, et selle asemel tellitakse katlamajale alltöövõtu korras ovaalse ristlõikega korsten. Kostja ei teatanud hagejale, et tema eramu korstnas sees asub takistus, mis teeb võimatuks painduva korstnatoru paigaldamise ja eraldi tuleb tellida ovaalse ristlõikega korsten. Sellest tulenevalt ei saanud hageja täita oma kohustust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõuet, on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 30. aprilli 2008 otsusega Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi rahuldamata ning rahuldas R. Nöpsi vastuhagi ja mõistis välja Hilaris Küttesüsteemid OÜ-lt 74 630 krooni R. Nöpsi kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja

tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hagejale tulenes kohustus hiljemalt 22.08.2006 anda kostjale üle korras ja toimiv universaalkatlamaja ja küttesüsteemid. Hageja ei tõendanud, et tööfront ei olnud kostja poolt õigeaegselt talle ette valmistatud ega seda, et ta ei saanud 14.08.2006 kostjast tulenevatel põhjustel hakata pihta pooltevahelises töövõtulepingus kirjeldatud töödega. Hageja ei esitanud rohkem kui 55 päeva jooksul ühtegi pretensiooni kostjale. Töövõtulepingus märgitud tööd pidid valmima ja olema üle antud hiljemalt 22.08.2006. 09.01.2007 on koostatud üleandmis-vastuvõtmis akt, mille on allkirjastanud hageja esindaja Hanno Vahtla. Kostja on akti allkirjastanud 11.01.2007, lisades käsikirjas aktile, et pretensioonid ja taotlused on esitatud eraldi lisana. 11.01.2007, s.o samal päeval kui kostja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmis akti, on kostja poolt koostatud pretensioon pealkirjaga „Teade 09.01.2007 üleandmis-vastuvõtmis akti mitte aktsepteerimisest“. Kostja esitas pretensioonile järgmised vastuväited: painduva suitsutoru asemel on paigaldatud jäik suitsutoru; suitsutoru paigaldamisel 08.01.2007 rikuti ära maja katus, mis põhjustas 11.01.2007 vihmavee sissevalgumise kostja majja; tööd on teostatud hilinemisega 140 päeva. Kostja nõudis pretensioonis hagejalt leppetrahvi 17 500 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt õlikatla GT 124 paigaldamise kohta aadressil Tartumaa Melliste vald Nõlvaku talu katla tööolukorras kontrollimisel painduva suitsukäigu stabiilne asend ei anna garantiid, kinnituse jätkuva puudumise korral, et see ei tule taas lahti katla järgnevate käivituste ajal. Suitsutoru kinnituse puudumine on ekspertarvamuse kohaselt katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Ekspertarvamusest nähtub, et kostja ei ole saanud endale üleandmisvastvõtmis akti koostamise ajaks töökorras ja toimivat universaalkatlamaja ja küttesüsteeme. Kostjal oli õigus keelduda töid vastu võtmast, kuna tööl esinesid olulised puudused ning lepingu ese oli selle kasutamisel ekspertarvamuse kohaselt ohtlik. Sellega ei täitnud hageja VÕS § 635 lg-s 1 kooskõlas VÕS § 77 lg-ga 1 sätestatud tingimust valmistada universaalkatlamaja ja küttesüsteemid vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab teenuse osutamisega saavutama mingi kokkulepitud tulemuse. Hageja ei täitnud endale töövõtulepinguga nr 6217 võetud kohustusi. Tööd on siiani hageja poolt kostjale üle andmata. Kuna tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tulemuse nõuetele ja kostja keeldus põhjendatult vastu võtmast puudustega tööd, siis ei kuulu rahuldamisele Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi R. Nöpsi vastu 50 000 krooni nõudes. Töövõtulepingu tüüptingimuste p 38 kohaselt on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi 0,1% päevas kogu lepingu maksumusest juhul, kui töövõtja ei oli tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde tähtaegadest. Töö pidid valmima hiljemalt 22.08.2006, kuid tööd ei ole käesoleva ajahetkeni hageja poolt kostjale üle antud. Seega esineb pooltevahelises lepingu lisa töövõtulepingu tüütingimuste p-s 38 sätestatud eeldus, et töövõtja ei ole kinni pidanud tööde teostamisel lepingus fikseeritud tähtaegadest. Seetõttu on vastavalt töövõtulepingu tüüptingimuste p-le 38 hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 0,1% päevas kogu lepingu maksumusest. Kostja esitas leppetrahvi nõude siis, kui ilmnes, et töö on teostatud oluliste puudustega, mistõttu tööde ülevõtmine kostja poolt ei olnud võimalik. Seega on põhjendatud kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõue 17 500 krooni ulatuses. Kostja nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise osas on samuti põhjendatud. Ekspertarvamusega õlikatla GT 124 paigaldamise kohta talu on tuvastatud, et suitsutoru kinnituse puudumine on katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik talveperioodil oma majapidamist kütta. Tegemist on töö mittevastavusega lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes. Oluliseks lepingurikkumiseks tuleb lugeda ka VÕS § 636 lg 4 kohaselt töö tarbijale mitte õigeaegset üleandmist. Mõlema lepingutingimuse rikkumise tulemusena ei olnud võimalik kostjal kasutada talveperioodil oma majapidamise

kütmiseks toimivat küttesüsteemi. Ekspert on hinnanud kahjustuste taastamiskulude summaks 38 130 krooni. Ekspert Heikki Valk ütluste kohaselt oli maja silmnähtavalt pikaajaliselt kütmata, küttesüsteemid ei töötanud ja maja oli külm. Kahe kuuga oli mittekütmine jätnud endast jälje, siseõhk oli külm ja niiske. Sellised kahjustused, nagu ekspertiisiaktis on toodud, tekivad kuu või kahe jooksul, kuna elatakse sees, tehakse süüa, vett eraldub tegutsemisest. Kahjustused seintelt lahti löönud tapeet, välis- ja siseuksed paisunud, lagede laeplaadid liimist lahti tulnud ja laminaatparketi katted üles tõusnud, saavad korraga tekkida küttesüsteemi puudumisest talvekuudel. Seega esineb VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. Seega on põhjendatud kahju hüvitamise nõue 38 130 krooni. Samuti tuleb rahuldada R. Nöpsi nõue Hilaris Küttesüsteemid OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 19 000 krooni. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Töötava küttesüsteemi valmimine enne kütteperioodi on kohustus, mis on muuhulgas suunatud ka mittevaralise huvi järgmisele. Kui soe majapidamine puudub, kaasneb sellega nii füüsilisi kui ka vaimseid üleelamisi. Külmas ja niiskes kodus viibimine talvekuudel põhjustab igale koduomanikule vaimseid üleelamisi. Samuti pidi hageja aru saama, et kui ta ei valmista vastavalt lepingule korras ja töötavat küttesüsteemi kütteperioodiks, siis kaasnevad sellega kostjale nii füüsilised kui ka vaimsed üleelamised. Sellega on täidetud VÕS § 134 lg-s 1 sätestatud eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Hilaris Küttesüsteemid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

30.aprilli 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Hilaris Küttesüsteemid hagiavaldus R. Nöpsi vastu ja jätta R. Nöpsi vastuhagiavaldus OÜ-i Hilaris Küttesüsteemid vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb teostatud tööde eest tellijal tasuda. 09.01.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on tööd vastavalt töövõtulepingule nr 6217 lõpetatud ja tellijale üle antud. R. Nöps on tööde üleandmise-vastuvõtmise akti omakäeliselt allkirjastanud ja kinnitanud tööde vastuvõtmist. Vastavalt töövõtulepingu üldtingimuste p-le 47 toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase üleandmise-vastuvõtmise aktiga peale kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. R. Nöps on kinnitanud oma allkirjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil, et ta on tööd vastu võtnud. R. Nöps ei keeldunud tööde vastuvõtmisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Vastavalt esitatud arvetele ja lepingu kogumaksumusele 125 000 krooni, on R. Nöpsil tasumata 50 000 krooni. R. Nöpsi poolt esitatud tööde vastuvõtmise pretensioon ei anna talle õigust keelduda teostatud tööde eest tasumast. R. Nöpsi väide, et suitsutoru paigaldamisel rikuti ära tema maja katus, ei ole tõendatud. Asja materjalide juures on 06.12.2007 maja ülevaatuse akt, milles on tuvastatud, et katus ei ole katki. R. Nöpsi leppetrahvi nõue ei ole käsitatav tööde puudusena ega saa olla õigustuseks tööde eest tasumata jätmiseks. Kostja on allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti ja tööde üleandmisel ei esinenud puudusi. Vastavalt töövõtulepingu tüüptingimuste p-le 41 on töövõtja kohustatud oma kulul parandama kõik defektid, tegematajätmised ja muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii

kiiresti kui võimalik, sellekohase kirjaliku teate saamisest tellijalt. R. Nöps ei esitanud ühtegi kirjalikku teadet suitsukäigu muhvi kinnitusega seonduva parandamiseks garantii korras. OÜ Tehnokontrollikeskus arvamuse kohaselt katla töös häireid ei esinenud. Kui R. Nöps oleks hagejale OÜ Tehnokontrollikeskus arvamust tutvustanud ja teatanud puuduste kõrvaldamise vajadusest, oleks hagejal olnud võimalus kinnitus teostada. Vastavalt 06.12.2007 koostatud ülevaatusaktile teatas R. Nöps ülevaatuse kestel, et korstna ühendus on korras. Vastavalt töövõtulepingu lisale kohustus hageja teostama tööd ajavahemikul 14.08.2006 kuni 22.08.2006. Tööde üleandmise akt koostati 09.01.2007. R. Nöps esitas esmakordselt leppetrahvinõude 11.01.2007 ehk viis kuud pärast tööde lepingu tähtaega. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvist ei ole teavitatud olulise lepingulise puuduse ilmnemisel, vaid 09.01.2007 tööde üleandmise akti vormistamise järgselt ning tingimustes, kus pretensioonis viidatud puudused ei ole enam vaidluse objektiks. Apellant ei vastuta tööde viivituse pärast tulenevalt VÕS §-st 119. Tööde teostamise tähtaeg sõltus painduva korstnatoru asendamisest ovaalse ristlõikega korstnaga. Painduva korstnatoru paigaldamine osutus ehitustehniliselt võimatuks, sest korstna keskel asetses takistus, mille tõttu oli mõeldamatu 120 mm läbimõõduga korstnatoru paigaldamine. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. R. Nöps ei teatanud, et tema eramu korstnas asub takistus, mis teeb võimatuks painduva korstnatoru paigaldamise ja, et tuleb eraldi tellida ovaalse ristlõikega korsten. Seega ei vastuta hageja vastavalt VÕS §-le 119 lg 1 korstna paigaldamisest tulenevast viivitusest. Hageja esitas R. Nöpsle 27.10.2006 tasumiseks arve summas 50 000 krooni ja nimetatud arve tasumise tähtajaks oli sama päev ehk 27.10.2006. R. Nöps on tasunud arve hilinemisega ja osaliselt alles 11.01.2007. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hagejal oli VÕS §-le 111 lg 1 tuginedes õigustus omapoolsetest tööde teostamisest keelduda nii kaua, kui R. Nöps ei ole tasunud 27.10.2006 esitatud arvet. Seega ei ole põhjendatud leppetrahvi nõudmine. Kostjal puudub alus nõuda varalise kahju hüvitamist. Ühe kuu jooksul ei saa majas tekkida OÜ Profimägi arvamuses viidatud kahjustusi, sest tegemist oli augusti ja septembri kuuga, mil kütteperiood ei olnud alanud ja ilmad oli soojad. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt ei langenud kuni 08.10.2006 varahommikused temperatuurid kunagi alla +10°C ja päevased kraadid olid valdavalt kõrgemad. Asja juures puudub informatsioon selle kohta, milline oli maja enne OÜ Profimägi arvamuse andmist, tegemist ei ole uuseramuga. OÜ Profimägi esindaja H. Valgu ütluste kohaselt oli tegemist suhteliselt vana majaga ja kahjustused võisid tekkida ka pikema aja jooksul kui kuu või kaks. OÜ Profimägi arvamust ei kinnita ükski vaatlusprotokoll või fotomaterjal. OÜ Profimägi 05.10.2006 arvamus ei tugine 2007. a talvekuudele ja varasematel talvekuudel ei olnud pooltel veel lepingulisi suhteid. Niiskuskahjustused on tekkinud augustis ja septembris 2006, mitte talvekuudel. Seega tuleb vastuhagi selles osas jätta rahuldamata. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal. Hageja ei saanud kuidagi ette näha, et septembri lõpuks või oktoobri alguseks on majas tapeet seinast lahti koorunud või laminaat lahti tulnud. VÕS § 139 lg-d 1, 2 sätestavad, et juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata, siis vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Juhul, kui R. Nöps nägi, et küttesüsteemi ehitus viibib ja tema eramu jääb kütteta, mis on hoonele kahjulik, pidanuks R. Nöps võtma kasutusele meetmed hoone kütmiseks muude vahenditega. Mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Töövõtuleping ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul kuulub tavaliselt hüvitamisele üksnes varaline kahju. Nende lepingute puhul ei ole teise poole mittevaralise kahju vältimine lepingu eesmärk. Võlausaldaja peab arvestama lepingurikkumise võimalusega ja selleks valmis olema. R. Nöps ei ole tõendanud mittevaralise kahju olemasolu. 19.05.2008 istungiprotokolli kohaselt on R. Nöps tunnistanud, et tegelikult ei elanudki ta niiskes ja külmas toas. R. Nöps väitis, et „seal oli suur tuba, kus ema ja lapsega elasime, nendes ruumides kahjustusi ei olnud, me kütsime elektriga“. Kui R. Nöps on arvamusel, et talle on tekitatud kannatusi ja üleelamisi, mis tõid kaasa sügava stressi ja unetuse, siis sellisel kujul mittevaraline kahju ei ole tõendatud. R. Nöps vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud tööd teostatud vastavalt lepingule. OÜ Tehnokontrollikeskuse hinnangu kohaselt ei olnud katla paigaldaja teostanud katla ohutu funktsioneerimise seisukohast olulisi töid. Eeltoodu alusel oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Tegemist ei olnud puudusega, mis tekkis katla ekspluatsiooni käigus ning mille korral saaks rääkida garantii kohustusest. Küttesüsteem pidi olema valmis 22.08.2008. Alates 05.10.2006 oli maja kütmata veel umbes kuu aega sh. ajal, mil ilmajaama andmebaasi andmetel langes välisõhu temperatuur oluliselt alla null kraadi. Pärast katla käivitamist, kuid enne tööde lõpetamist, toimus katlaavarii, s.o põlemisjääkide paiskamine eluruumidesse, mistõttu oli talvel 2007.a perioode, kus eluruume kütta ei saanud. Teiste vahenditega kahju ärahoidmine, s.o elektrikütteseadmete muretsemine ning paigaldamine kogu eluasemesse, oleks arvestades ühekordse investeeringu maksumust olnud kulukam, kui kogu elamu niiskusest kahjustuva siseviimistluse maksumus.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite väära hindamise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Hilaris Küttesüsteemid OÜ hagi ning jätab rahuldamata R. Nöpsi vastuhagi.
2.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 17. juulil 2006 töövõtulepingu nr 6217 ja selle lisa nr 2, mille alusel hageja pidi teostama katlamaja paigaldustööd kostja eramus ajavahemikul 14.-22.08.2006; - vastavalt lepingule oli teostatavate tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 125 000 krooni (lepingu p 3), millest kostja pidi 50 000 krooni tasuma pärast lepingu allkirjastamist, 50 000 krooni pärast torutööde lõpetamist ning 25 000 krooni pärast tööde üleandmist (lepingu p 5);

-

-

hageja paigaldas katla, ühendas selle korstnaga ning tegi katla esmakäivitamise 18.10.2006; 08.01.2007 paigaldati korstnasse ovaalse ristlõikega toru ning ühendati see suitsutoru vahendusel katlaga; pooled allkirjastasid 11.01.2007 akti lepingujärgsete tööde lõpetamise ja kostjale üleandmise kohta; kostja lisas nimetatud aktile sama kuupäevaga pretsensiooni töös esinevate puuduste kohta,milles tegi ühtlasi ettepaneku vähendada lepingu hinda 50 000 krooni võrra; hageja esitas kostjale 27.10.2006 arve nr 690 50 000 krooni tasumiseks tähtajaga 27.10.2006 ning 08.01.2007 arve nr 70003 25 000 krooni tasumiseks tähtajaga 15.01.2007; kostja on tasunud lepingu allkirjastamise järgselt 50 000 krooni ja 11.01.2007 arve nr 690 alusel veel 25 000 krooni.

3.Hageja nõuded.
3.1.Lepingujärgse tasu 50 000 krooni nõue. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole tekkinud õigust nõutavale tasule, kuna tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tulemuse nõuetele ja kostja keeldus põhjendatult seda vastu võtmast. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Selleks, et otsustada, kas töövõtjal on tekkinud õigus nõuda tellijalt lepingujärgse tasu maksmist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra kokku leppinud lepingu osaks olevate üldtingimuste p-s 47 (tl 12). Nimetatud lepingupunkti kohaselt toimub tööde üleandminevastuvõtmine sellekohase aktiga pärast töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist ning tellija on kohustatud kõnesoleva akti kolme kalendripäeva jooksul saamisest allkirjastatult töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral kohustus tellija esitama töövõtjale vastavasisulise motiveeritud otsuse. Pooled on 11.01.2007 allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmis akti (tl 16), mille kohaselt on tööd vastavalt töövõtulepingule nr 6217 lõpetatud ja tellijale üle antud. Kostja on aktile käsikirjas märkinud, et pretensioonid ja taotlused on esitatud eraldi lisana. Kostja on aktile lisanud pretensiooni pealkirjaga „Teade 09.01.07. üleandmis-vastuvõtmisakti mitte aktsepteerimisest“ (tl 17), milles märgib, et ei aktsepteeri akti, kuna: lepingus kokkulepitud painduva suitsutoru asemel on paigaldatud jäik suitsutoru; suitsutoru paigaldamisel 08.01.2007 rikuti ära kostja maja katus, mis põhjustas 11.01.2007 vihmavee sissevalgumise majja; tööd on teostatud hilinemisega 140 päeva, mistõttu hagejal on tekkinud kohustus

maksta lepingu järgi viivist 17 500 krooni. Pretensioonis on samuti märgitud, et hagejapoolse leppingurikkumise tõttu on kostjale tekkinud kahju niiskuskahjustuste näol majas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud pretensioonis loetletud asjaolud ei andnud alust kostjale keelduda 11.01.2007 töid vastu võtmast ja nende eest vastavalt hageja arvetele tasumast VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel. Pretensioonis ei ole viidatud ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et hageja poolt paigaldatud katlasüsteem ei funktsioneerinud üldse või funktsioneeris mittenõuetekohaselt. Nagu p-s 2 on ringkonnakohus märkinud, oli hageja 18.10.2006 seisuga paigaldanud juba kostja eramusse katla, ühendanud selle korstnaga ning teinud selle esmakäivitamise ja 08.01.2007 oli korstnasse paigaldatud ovaalse ristlõikega toru ning ühendatud see suitsutoru vahendusel katlaga. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud, et oktoobris 2006 alustatud tööde käigus ilmnes, et lepingus kokkulepitud painduvat korstnatoru ei ole võimalik paigaldada korstnas oleva takistuse tõttu ning, et seetõttu tekkis hädavajadus see asendada spetsiaalselt selle korstna jaoks valmistatava ovaalristlõikega toruga. Kuna kostja on ka vastuses hagile (tl 25) ise märkinud, et “tänaseks ei ole mul erilist vahet, kas korstnatoru on kitsam ja painduv või jäik ning laiem“, siis on alust tuvastada, et pooled muutsid tööde käigus oma algset kokkulepet korstnasse painduva toru paigaldamise osas, ning seega ei saa korstna kujuga sobiva ovaaltoru paigaldamist torutööde käigus käsitleda hageja poolt üleantava töö puudusena. Põhjendatud ei ole ka vastustaja viitamine pretensioonis asjaolule, et suitsutoru paigaldamisel on ära rikutud tema maja katus. Hageja on vaidlustanud kostja väite korstnatoru paigaldamise käigus katuse lõhkumise kohta ning on esitanud toru paigaldanud Plekk-Korstnad OÜ ja hageja juhatuse liikmete poolt ühiselt koostatud kostja eramu ülevaatusakti 06.12.2006 (tl 87), mille kohaselt kostja elamu katuse ülevaatamisel nad ei tuvastanud katuses puudusi ega katkisi kive ning neile ei osanud viidata ka kohal olnud kostja. Kuna antud puuduse olemasolu tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kostjal, kes aga ei ole esitanud ühtki tõendit tööde käigus hageja poolt katuse kahjustamise kohta, siis ei ole antud puuduse olemasolu tõendatud ning kostjal puudus alus sellele pretensioonis viidata. Ringkonnakohtu arvates ei olnud samuti põhjendatud vastustaja viitamine pretensioonis hagejapoolsele töödega hilinemisele ja sellest tulenevale kostja võimalikule õigusele nõuda leppetrahvi ning kahju, kuna nende näol on tegemist tellijapoolsete võimalike iseseisvate õiguskaitsevahenditega, milliste rakendamisest ei sõltu lepingujärgsete tööde üleandminevastuvõtmine ega hagejapoolse tasu sissenõutavaks muutumine. Kui töövõtja on töö teinud valmis hilinemisega, ei ole see iseenesest aluseks tellijale keelduda töö vastuvõtmisest ning selle eest tasumisest lepingus kokkulepitud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tellija on lepingust taganenud. Kostja ei ole käesoleval juhul lepingust taganenud. Asja menetlemisel maakohtus esitas kostja lisaks pretensioonis toodule väite, et üleantud tööde puuduseks oli ka see, et katla suitsukäigu muhv (suitsutoru katlapoolne ots) oli katla külge kinnitamata. Oma selle väite kinnituseks esitas kostja 11.10.2007 kohtule OÜ Tehnokontrollikeskus arvamuse (koostatud 15.02.2007, tl-d 39-52), mille kohaselt on katla paigaldamine kasutuskohale teostatud vastavalt katla valmistaja paigaldusjuhistele ning ühendatud süsteemi vastavalt valmistaja tüüpskeemile, kuid painduva suitsukäigu muhv on katla külge kinnitamata, mis on katla kasutamise seisukohalt ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal puudub alus sellele puudusele tööde üleandmise-vastuvõtmise keeldumise põhjusena viidata, kuna vastustaja ei olnud seda puudust märkinud tööde üleandmisevastuvõtmise akti juurde esitatud pretensioonis ega siis ka esile toonud, et kinnituse puudumine takistab katlaga kütmist (poolte seletustel toimus katlaga kütmine juba arvates 2006. a oktoobri lõpust). Hageja väidetel sai ta teada nimetatud ekspertiisiakti olemasolust ja

selle sisust alles kostja poolt selle kohtule esitamise järgselt 11.10.2007 ning kostja pole tõendanud oma väidet ekseprtiisiakti hagejale kohesest edastamisest. Poolte seletustest nähtub, et kostja ei andnud ka kohtumenetluses võimalust hagejale nimetatud puuduse kõrvaldamiseks, tehes seda ise, ning tegu oli väga lihtsalt kõrvaldatava puudusega, kuna piisas 4 kruvi sissekeeramisest suitsutoru muhvile ja katlast tuleva toruotsale. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on hageja andnud kostjale 11.01.2007 üle lepingutingimustele vastava töö ning tema tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 esimese lause järgi kogu ulatuses sissenõutavaks. Kuna vastavalt lepingu p-le 5 pidi kostja tasuma 50 000 krooni pärast torutööde lõpetamist (s.o 18.10.2006) ning 25 000 krooni pärast tööde talle üleandmist (s.o 11.01.2007) ning hageja on esitanud arved nimetatud summade tasumiseks tasumistähtaegadega vastavalt 27.10.2006 ja 15.01.2007 ja kostja on tasunud 11.01.2007 arve nr 690 järgi üksnes 25 000 krooni, siis on hageja tasunõue 50 000 krooni saamiseks põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

3.2.Viivis kostja poolt tasu maksmisega viivitamise eest. Kuivõrd maakohus on vääralt leidnud, et hageja tasunõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, siis on maakohus ka ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks tasu maksmisega viivitamise eest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 sätestakse, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled on kokku leppinud lepingu osaks olevate üldtingimuste p-s 35, et hagejal kui töövõtjal on õigus maksetähtaegade rikkumise korral nõuda kostjalt kui tellijalt viivitusintressi 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja sattus arve nr 690 maksmisega viivitusse alates 28.10.2006 (maksetähtaeg kõnesoleva arve järgi oli 27.10.2006), seega on ta kohustatud maksma viivist kuni selle arve osalise (25 000.-) tasumiseni - 11.01.2007 - 3650 krooni (50 000 krooni x 0,1 % x 73 päeva) ja alates 12.01.2007 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 02.02.2009 18 800 krooni (25000.- x 0,1% x 752 päeva). Arve nr 70003 tasumisega (25 000.-) on kostja viivituses alates 16.01.2007 (maksetähtaeg 15.01.2007), mistõttu on ta kohustatud maksma viivist nimetatud maksega viivitamisel ajavahemiku eest 16.01.2007 kuni 02.02.2009 (s.o käesoleva kohtuotsuse tegemiseni) 18 700 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista välja viivist hagejale tasu maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 27.10.2006 kuni 02.02.2009 kokku 41 150 krooni. TsMS § 367 kohaselt tuleb kostjalt alates 02.02.2009 välja mõista viivis hageja kasuks 0,1% ulatuses põhinõudest (otsuse tegemise aja sesiuga 50 000 krooni) päevas kuni põhivõla tasumiseni.
3.Kostja nõuded.
3.1.Leppetrahvi 17 500 krooni nõue. Kostja on taotlenud hagejalt leppetrahvi väljamõistmist seoses sellega, et hageja on hilinenud tööde üleandmisega vähemalt 140 päeva (lepingu järgi oli tööde lõpetamise aeg 22.08.2006, hageja püüdis töid üle anda alles 11.01.2007). Hageja on oma vastuväidetes viidanud asjaoludele, et kostja oli ise viivituses hagejale tööfrondi üleandmisel ja töö lõpuleviimist takistavast asjaolust – korstnas esinev takistus - teatamisel (vastuvõtuviivitus VÕS § 119 lg 2 mõttes) ja, et kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi ka tulenevalt VÕS § 159 lg 2, kuna ei teatanud kavatsusest leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled on lepingu üldtingimuste p-s 38 kokku leppinud, et töövõtja on kohustatud tasuma leppetrahvi 0,1 % päevas kogu lepingu maksumusest juhul, kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde tähtaegadest. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on õige maakohtu see järeldus, et tõendatud ei ole hageja väited kostja poolt tööfrondi mitteõigeaegse üleandmise ja kostja vastuvõtuviivituse kohta. Hageja ei ole esitanud ühtki usaldusvärset tõendit selle kohta, et kostja ei andnud lepingus kokkulepitud tähtajaks – 14.08.2006 – tööfronti (sh elektri kasutamise võimalus) hagejale üle. Hageja 12.01.2007 kirjalikus vastuses kostja pretensioonile (tl 75) märgitu, et katla paigaldustööd koos käivitusega lõpetati 18.10.2006 sõltumata sellest, et kostja ei olnud lepingu kohaselt tööde fronti üle andnud ja puudus elektrivool, ei ole piisav selleks, et tõendada oma väiteid kostjapoolse lepingurikkumise – tööfrondi õigeagse mitteüleandmise kohta. Ka ei saa hageja kostjale ette heita seda, et viimane ei teavitanud hagejat painduva toru paigaldamist takistavast asjaolust – takistusest korstnas, kuna kostja mittespetsialistina ei pidanud teadma antud takistava asjaolu esinemisest. Kuna hageja pole tõendanud kostja viivitust oma kohustuste täitmisel ning, et see takistanuks hagejal töid õigeagselt alustamast ja lõpule viimast, siis esineb iseenesest hagejapoolne lepingurikkumine (tähtaja ületamine tööde teostamisel), mis annaks kostjale aluse leppetrahvi nõuda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ei ole kaotanud õigust leppetrahvi nõuda tulenevalt VÕS § 159 lg 2. Kostja sai hagejapoolsest lepingurikkumisest teada juba 22.08.2006, sest selleks ajaks ei olnud hageja, vaatamata lepingus sätestatud tähtaja möödumisele, veel töödega alustanud, kuid leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest informeeris ta hagejat alles tööde vastuvõtmisel 11.01.2007, s.o 4,5 kuud pärast hagejapoolse lepingurikkumise avastamisest. Kuna leppetrahvi eesmärk on eelkõige sundida võlgnikku oma kohustuse täitmisele, käesoleval juhul aga soovib kostja nõuda leppetrahvi sanktsioonina hagejapoolse kohustuse rikkumise eest pärast seda, kui hageja on lepingurikkumise kõrvaldanud ja oma kohustuse töö üleandmiseks täitnud, siis on kostja VÕS § 159 lg 2 tulenevalt kaotanud õiguse hagejalt leppetrahvi nõuda. Käesoleval juhul olnuks mõistlik aeg kostja poolt leppetrahvi nõudest hagejale teatamiseks 15-30 päeva lepingus kokkulepitud tööde lõpetamise tähtajast arvates. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et vastustajal puudub õigus nõuda lepingujärgselt leppetrahvi ka seetõttu, et vastustaja oli ise arvates 27.10.2006 sattunud viivitusse oma kohustuse – tasuda arve nr 630 järgne summa 50 000 krooni – täitmisega. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused,

võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud sättest tulenevalt oli hagejal põhimõtteline õigus alates 28.10.2006 keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest seni, kuni kostja täidab lepingujärgse kohustuse maksta hagejale tööde eest tasu (kostja maksis alles 11.01.2007 nimetatud arvest ära pool, s.o 25 000 krooni), ning seega puuduks kostjal õigus nõuda leppetrahvi arvates 28.10.2006 ka siis, kui ta ka oleks teatanud hagejale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest.

3.2.Varalise kahju 38 130 krooni hüvitamise nõue. Kostja on nõudnud hagejalt lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kostja see nõue põhineb asjaolul, et hageja poolt tööde lõpuleviimisega hilinemise tõttu jäi kostja maja maja niiskel ja külmal ajal kuni novembrini 2006 kütmata, mis põhjustas niiskusekahjustusi. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks OÜ Profimägi eksperthinnangu (tl 91-92), mille kohaselt esinevad kostja majas kütte puudumisest tingitud niiskusekahjustuste tavapärased tagajärjed: tapeet seintelt lahti tulnud, välis ja siseuksed paisunud ning ei käi korralikult kinni/lahti, lagede laeplaadid liimist lahti tulnud, laminaatparkettkatted kohati üles tõusnud, vuukidest lahti löönud; taastamiskulude kogumaksumus on 38 130 krooni. Asjas on tunnistajana üle kuulatud kõnesoleva ekspertarvamuse andnud H.Valk (ütlused tl-del 110-111), kelle ütluste kohaselt “paluti teda ekspertarvamus anda eelkõige taastamiskulude, mitte kahjustuste tekkepõhjuste väljaselgitamiseks; maja vaatas ta üle 2006. a septembri lõpus; tegu oli vana majaga, oli näha, et maja oli silmnähtavalt pikaajaliselt kütmata; kahjustused võisid olla tekkinud ka pikema aja jooksul kui kuu ja kaks”. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul esineb VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos hagejapoolse lepingurikkumise (toimiva ja korras küttesüsteemide mittevalmistamine hiljemalt 22.08.2006) ja kostjale tekkinud kahju vahel. Maakohus on ekslikult lähtunud kahju hüvitamise kohustuse tuvastamisel sellest, et niiskuskahju on tekkinud 2006. a talvekuudel, kuivõrd kostja poolt toodud asjaolude kohaselt olid niiskuskahjustused tema majas tekkinud 2006. a suve lõpus - sügise algul ja ka ekspert on teinud kindlaks niiskuskahjustuste ulatuse 2006. a septembri lõpu seisuga. Niiskuskahjustuste kohta ekspertarvamuse andnud H. Valk ei välista oma ütlustes, et niiskuskahjustused kostja majas võisid olla tekkinud juba enne 2006. a sügise ja kütteperioodi algust, ka on ta oma ütlustes selgitanud, et niiskuskahjustuste tekkeasjaolude äratoomisel ekspertiisiaktis lähtus ta eelkõige kostja selgitustest. Kuna kostja elamu näol oli juba sel ajal (septembri lõpp 2006. a) tegemist suhteliselt vana majaga (kostja seletustel kasutuses pärast valmisehitamist ca 6 aastat) ning esitatud tõenditest tulenevalt ei saa välistada selle ruumides niiskuskahjustuste teket juba enne 22.08.2006, kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kostja ruumide ehitustehniline seisund enne kõnesoleva lepingutähtaja saabumist, siis ei ole niiskuskahjustuste teke just hagejapoolse lepingurikkumise tulemusena usaldusväärselt tõendatud. Seega ei ole tõendatud VÕS § 127 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise üks eeldustest põhjuslik seos hageja lepingurikkumise ja kostja elamus niiskuskahjustuste tekke vahel, mistõttu ka puudub alus kohtul kostja nimetatud nõuet rahuldada.

Kuna puudub alus tuvastada põhjuslikku seost hageja lepingurikkumise ja kostjal tekkinud varalise kahju vahel, siis puudub ringkonnakohtul ka vajadus anda täiendavalt hinnangut neile hageja poolt toodud asjaoludele, kas kostjal kahju tekkimine oli hagejale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 kohaselt ja kas kostja kahjustatud isikuna jättis tõrjumata kahju tekkimise ohu VÕS § 139 lg 1, 2 mõistes.

3.3.Mittevaralise kahju 19 000 krooni hüvitamise nõue. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud kostja selle nõude. Kostja väidetel on hagejapoolse lepingurikkumisega tekitatud talle mittevaralist kahju, kuna 2006. a kütteperioodi algusest kuni novembrini pidid tema, tema alla 1-aasta vanune laps ning tema ema elama kütmata ruumides, mis põhjustas talle olulisi kannatusi ja üleelamisi. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga kaebuses, et antud pooltevaheline töövõtuleping ei olnud suunatud poolte mittevaralise huvi järgimisele, mistõttu kostjal puudub tulenevalt VÕS § 134 lg 1 õigus nõuda hagejalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Antud lepingulise suhte puhul ei ole teise poole mittevaralise kahju vältimine lepingu eesmärk ja võlausaldaja (kahju kannataja) peab siin arvestama lepingurikkumise võimalusega ja selleks psüühiliselt valmis olema. Tulenevalt kõnesoleva sätte mõttest saab kahjustatud lepingupool arvestada üksnes varalise kahju hüvitamisega (seda juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise õiguslikud eeldused). Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saaks rahuldada ka juhul, kui kostja antud nõue oleks VÕS § 134 lg 1 järgi lubatav. Kostja, väites tal mittevaralise kahju tekkimist, ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et talle hagejapoolse lepingurikkumisega tekitatud üleelamised ja kannatused olid sedavõrd rasked, et õigustaksid hüvituse väljamõistmist mittevaralise kahju katteks. Vastustaja on oma seletuste kohtumenetluse kestel ka tunnistanud, et ta elas koos lapsega ja emaga toas, mida köeti elektriga, ning valmis oli ka kamin, mida oli võimalik kütta. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud, et kostjale oli üldse hagejapoolse lepingurikkumisega mittevaraline kahju tekkinud.
4.Menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis tuleb TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 3 alusel jätta maakohtus ning ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud vastustaja-kostja R. Nöpsi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja