(hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-91514
Tsiviilasi
S OÜ hagi V OÜ ja A J’i vastu võlgnevuse 50 000 krooni ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja S OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja advokaat H Olli (MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ, xxx) Kostja I V OÜ (registrikood xxx asukoht xxx) Kostja II A J (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja M Leesment (OÜ Leesment & Partnerid, xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.
30.12.2008 esitas S OÜ (hageja) hagi V OÜ (kostja I) ja A J’i (kostja II, koos kostjad) vastu võlgnevuse 50 000 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kostjale I 80.3 tm haavapakku ning kostja I kohustus tasuma saadud kaeuba eest hinna 800 krooni/tm, kokku 75 803.20 krooni. Kostjal I on hagejale osaliselt tasumata 14.04.2008 arve nr 81070 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 24.04.2008. Kostja I võlgneb hagejale 50 000 krooni. 06.11.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II kohustus hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahelisest võlaõiguslikust suhtest tulenevate kohustuste täitmise eest kuni 100 000 krooni ulatuses. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist, ning seisuga 30.12.2008 on viivised 3 750 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista 50 000 krooni, viivised 3 750 krooni ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivised kuni põhinõude täitmiseni.
Kostjad tunnistavad 20.01.2009 kohtule esitatud vastuses nende vastu suunatud nõudeid ning võtavad hagi õigeks. Kostjad paluvad menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.
Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, § 208 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summ, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summ kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjad on taotlenud tulenevalt TsMS § 168 lg 6 hageja menetluskulude jätmist hageja enda kanda. Hageja vaidleb sellele vastu, kuna kostjad ei ole võlgnevust tasunud ka pärast hagi õigeksvõtmise avalduse esitamist ning kohustuse täitmise tähtaeg oli juba 24.04.2008. Kohtu hinnangul puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks, kuna hagejale ei saa ette heita hagi esitamist, kuna alates 25.04.2008 on võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Seega kohaldab kohus TsMS § 162 lg 1 sätet.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludena: riigilõivu 2 750 krooni ja esindaja kulusid summas 17 255 väljamõistmist. Arvestades asja keerukust ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulud 2 500 krooni. Kokku kuulub kostjatelt TsMS § 165 lg 3 tulenevalt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 5 250 krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.