Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-7930

Otsuse kuupäev

02. veebruar 2009 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

Hageja esindaja

AS Eesti Krediidipank hagi Arno Pärnakivi ja Kalle Oks vastu põhisumma 4936,55 krooni ja kõrvalnõuete nõudes AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn ) Tarvo Ilves (aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn)

Kostjad

Arno Pärnakivi (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress teadmata)

Hageja

Kalle Oks (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata) Resolutsioon Välja mõista solidaarselt kostjatelt Arno Pärnakivi ja Kalle Oks AS Eesti Krediidipank kasuks võlg 7 109 (seitse tuhat ükssada üheksa) krooni 55 senti, sellest laenulepingust nr E-879-02 tulenev põhivõlg summas 4936,55 krooni, intressivõlg summas 719 krooni ja viivis summas 1454 krooni. Välja mõista solidaarselt Arno Pärnakivilt ja Kalle Oksalt menetluskulu 550 (viissada viiskümmend) krooni AS Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjatele avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud 23.01.2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustuse täitmist tagada käendusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 450 krooni ja menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.