Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2009, Narva
Tsiviilasja number
2-08-11065
Tsiviilasi
AS Narva Vesi hagi L T vastu 3 619,40 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Narva Vesi (reg.nr xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok, ik xxx, elukoht: xxx Kostja: L T (varem A) /isikukood xxx, elukoht xxx/
Kohtuistungi toimumise aeg
21.jaanuar 2009
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Rahuldada hagi. Välja mõista L T AS-i Narva Vesi (reg kood xxx) kasuks võlg summas 3619 (kolm tuhat kuussada üheksateist) krooni 40 senti. Menetlus kulud kannab kostja. Välja mõista L T menetluskulud 600 (kuussada) krooni AS Narva Vesi kasuks. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 30.01.2009.a kell 15.30. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõue: välja mõista kostjalt L T hageja AS Narva Vesi kasuks põhivõlgnevus summas 3619,40 krooni. Riigilõivuna tasutud 250 krooni
menetluskulusid ning hagiavalduse ettevalmistamisega seotud 350 krooni õigusabikulusid jätta kostja kanda. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele vastavalt on AS Narva Vesi Narva linnas veeettevõtjaks, tagab elanike varustamise veega ühisveevärgist, samuti ühiskanalisatsiooni heitvee ärajuhtimise ja puhastamise. Kostja on xxx omanik. Hageja osutab kostjale veevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostja ei keeldunud osutatavatest teenustest n i n g tarbis neid teenuseid. Seega hageja ja kostja vahel tekkinud õiguslikeks suheteks on müügileping, millede esemeks on külm vesi, reovee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi - varustas regulaarselt kostjat veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostja ei tasu täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostja võlgneb seisuga 01.02.2008 hagejale 3 619,40 krooni. Kostja ei tasu vabatahtlikult teenuste ostuhinda. Hageja tõendab oma nõuet: tõendiga Rahvastikuregistrist, mis kinnitab kostja elamise fakti teenuste tarbimise kohas; võlaarvestuse tõenditega; 11.12.2006, 17.01.2007 ettepanekutega võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks; 04.12.2006 kontrollaktiga, väljavõttega kinnitusraamatust. Hageja põhistab oma hagi Võlaõigusseaduse §-dest 76 lg I; 101 lg I p I; 108 lg 1 ja 208. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Mis puudutab õigusabi osatamise eest 350 krooni väljamõistmist, siis selles osas ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole vastavat dokumenti esitanud. Kohtukulud palub jätta poolte endi kanda. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus, ära kuulanud kostja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ***. Vastavalt lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtuistungil kostja tunnistas hagi osaliselt. Ta on nõus maksma arved alates jaanuarist 2005.a. kuni jaanuarini 2007.a. Enne 2005.a esitatud arvetele palub kohaldada aegumist. Kostja viitas Riigikohtu 12.11.2008 lahendile nr . Arveldused olid vastavalt korteris elavate inimeste arvule, veemõõturite näiteid ei esitanud hagejale. Hageja osutas kostjale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust xxx alates 20.03.1996. Kostja ei keeldunud osutatavast teenusest, kuid tasus selle eest vaid osaliselt ning mitteõigeaegselt alates 1999.a jaanuarist. Poolte vahel tekkinud õigussuhet saab käsitada lepingulise suhtena. Kostja selgitas, et ta ei elanud korteris ise, ta andis korterit üürile. Üürnikud ei tasunud vee eest. Seetõttu moodustas võlgnevus. Vastavalt esitatud tõendi veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse ja arvestuse kohta oli arvestatud alates 1998.a. oktoobrist kuni 2007.a jaanuarini 12342,10 krooni, selle perioodi eest oli makstud 8722,70 krooni. Võlgnevus seisuga 01.02.2007 on 3619,40 krooni.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatud ka enne 01.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1, § 147, § 154 kohaselt aegumise tähtaeg on kolm aastat. Algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Võlgnevuse kohta, mis tekkis enne 1.juulit 2002, hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 01.07.2002, mistõttu aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 01.07.2005. Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostja tasus võlgnevust oktoobris ja novembris 2002, novembris 2003 ja juunis 2006. Vastavalt TsÜS § 158 sättetele aegumine katkes ja algas uuesti pärast võlgnevuse osaliselt tasumises. Hageja esitas hagi kohtule 25.03.2008.a. Viimane arve on koostatud jaanuaris 2007 ja see tuli tasuda 31. jaanuariks 2007. Seega algas aegumistähtaeg arvete osas 31.detsembril 2007. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ja hagejal on õigus võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kohus leidis, et tuleb kostjalt hageja kasuks võlg summas 3619,40 krooni välja mõista. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 6, § 436, § 438, § 439, § 441, § 442, § 444 lg 1, 440, § 446, § 452 lg 1, § 630, § 632 lg 1, VÕS §-dest 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.