Võlaõigus › Töövõtulepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt töövõtulepingu alusel korterelamu fassaadisoojustuse tööd. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning esitas kostjale arve summas 390 174.75 krooni. Kostja tasus 300 000 krooni, ülejäänud summa on tasumata. Hageja on arvestanud viivist lepingu alusel 0,2 % päevas, kokku 87 360.04 krooni. Võlast ja viivisest on kostjale teatatud, kostja on lubanud võla tasuda, kuid ei ole seda teinud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga, kinnitades, et võlgneb hagejale 90 147.75 krooni ning viivise. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes hagi rahuldada kostja poolt õigeksvõtu tõttu. Kahju hüvitamise nõudelt ei ole hageja tasunud riigilõivu, mistõttu hagejal kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ei ole. Kohtuistungile ei ilmunud kostja esindajat, juhatuse liiget T.T. t, kes teatas haigestumisest. Hageja esindaja oli seisukohal, et asja on võimalik sisuliselt lahendada ilma kostja kohalolekuta, sest kostja tunnistab hagi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi on tõendatud töövõtulepinguga 28.03.2007, hageja arvetega kostjale, kostja vastusega 26.06.2008 võla tunnistamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 90 174.75 krooni ja viivise 87 360.04 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tartu Maakohtu 27.10.2008 määrusega on kohus jätnud menetlusse võtmata hageja nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 24 473.43 krooni. Kohtumäärus on jõustunud. Hageja ei ole kohtusse uut sellesisulist nõuet esitanud. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 5000 krooni ja õigusabi tasu 5 900 krooni. Hageja kulutus õigusabile on tõendatud Julianus Inkasso OÜ arvega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista kokku 10 900 krooni hageja menetluskulude katteks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.