Võlaõigus › Alusetu rikastumine

13.09.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled novembrist 1996.a - maini 2005.a vabaabielus hageja vanemate korteris koos hageja vanematega. 23.12.2005.a proovisid pooled taastada suhteid, kuid kolme kuu möödudes selgus, et see ei õnnestu. Kostjale oli teada, et hageja kogub raha ja taotleb pangalt eluasemelaenu. Hageja nõustus laenama kostjale 8000.- kr, laenama pangalt 80’000.- krooni võrra rohkem kui korteri ostuks vajalik ja korteri ostust üle jääva raha eest soetama auto ja vormistama selle kostja nimele. Hageja pidi märgitama kasutajaks. Hageja uskus kostjat, soovis soetada auto ja lootis, et see jääb pere kasutusse. 18.01.2006.a sai Hageja Hansapangalt 799'999,73 kr laenulepingu alusel. 25.02.2006 aastal, võttes isiklikest säästudest 5’000.- kr ja 80’000.- kr eluasemelaenust, soetas hageja autoturul 85’000.- kr eest sõiduauto xxx. Hageja maksis sularahas, võttes raha välja oma pangarvelt Hansapangas 25.02.2006.a. Auto dokumentide vormistamisel andis hageja nõusoleku auto omanikuna kanda auto tehnilisse passi kostja nimi ja kasutajana hageja nimi. Kolme kuu jooksul peale auto soetamist lõpetas kostja pere eest hoolitsemise ja pere vajaduste vastu huvi tundmise, hakkas kasutama autot ainult oma vajadusteks. 11.12.2006 aastal lahkus kostja kodust ja võttis kaasa sõiduauto. Sela rikastus kostja alusetult hageja arvelt. Hagejale ei ole teada sõiduauto kasutamistingimused ja auto seisukord käesoleval hetkel, kostja on kohustatud kompenseerima hagejale sõiduauto ostuhinna 85’000.- kr. xxx.a sündis poolte kooselust poeg P Z . Alates 11.12.2006.a ei andnud kostja raha lapse ülal pidamiseks ega ostnud talle asju, välja arvatud märts 2007 ortopeedilised jalanõud (645,00), tossud (300,00), jope (350,00), spordidress (280,00) ja teksad (240,00) - kokku 1815,00 Krooni väärtuses. Lisaks osales kostja lapsele naturaalvillast magamiskomplekti väärtusega 7500.- kr soetamises 4000.- krooniga ja kinkis lapsele sünnipäevaks jalgratta. Alates 11.12.2006.a kannab hageja kõik lapsega seotud kulud. Laps käbi kursustel xxx. Käesoleval ajal soovib laps õppida eesti ja inglise keelt, tegeleda jalgpalliga. Hageja töötab AS-s N ja tema töötasu on 8’200.- kuus. Lapse ülalpidamiseks vajab Hageja 5’500.- kr/kuus, nimetatud summa koosneb kuus: Toit 2’123,50 kr, tasu kommunaalteenuste eest lapsele vastavas osas 573,80 kr, koolitustasu ja lasteaia tasu (nüüd eesti ja inglise keelte lisaõpe, jalgpalli treeningutasu) 913.- kr, riided, jalatsid (sh ortopeedilised) 800.kr, kuukaart 100.- kr, raamatud ja mänguasjad 300.- kr, ravimid ja hügieeni tarbed 300.- kr, meelelahutus 400.- kr, kokku 5510,30 kr. Kostjal on õigus kinkida lapsele kingitusi oma äranägemisel, kuid ta on kohustatud osalema lapse igapäeva vajaduste ja arenguga seotud kulude kandmises võrdselt hagejaga. Hageja palub mõista välja kostjalt 2’750,00 kr/kuus P Z -i ülalpidamiseks alates 11.12.2006 aasta kuni xxx aasta, arvestada maha 1’815,00 kr, mis kostja kulutas lapsele riiete ostuks märtsis 2007.aastal. Kohtukulud jätta kostja kanda. 21.10.2008.a kohtusse saabunud täienduste kohaselt ei vasta tegelikkusele, et korteri remondi materjalid ostsid hageja ja kostja pooleks, samuti et autot kasutati aktiivselt korteri remondist teostamisel. Kostja ei osalenud korteri remondimaterjalide valikul ja vaid 4-5 korda aitas toimetada koju soetatud ehitusmaterjalid. Auto ei amortiseerunud 10’000.- kr väärtuses. Peresuhte ajal ei teostanud kostja auto hooldust ja remonti oma vahenditest. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Võttes arvesse asjaolu, et kaupade ja teenuste hinnad tõusevad ja alimentidelt maksab hageja tulumaksu, palub hageja rahuldada hagi täies mahus. 01.12.2008.a kohtusse laekunud avalduses muudab hageja hagi alust teise nõude osas ja

vähendab nõuet. Hageja ja kostja vahelised suhted vastavad oma sisult suulises vormis sõlmitud käsunduslepingule. Kostja vastusest hagiavaldusele on näha, et hageja käsundi täitmise lõpetamise hetkeks hindas kostja sõiduauto väärtuseks 75’000.- kroonile. Kostja soovib jätta sõiduauto enda kasutusse ja tasub hagejale kompensatsiooni. Hageja palub mõista välja kostjalt enda kasuks 75’000.- krooni kompensatsioonina sõiduauto Xxx ostuhinnast. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 05.12.2007.a vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et hageja poolt nõudes esitatud summa 85 000.- krooni on põhjendamatult suur. Perioodil 11.1996 - 05.2005.a pooled elasid koos. Mais 2005 need suhted katkesid, kuid detsembris 2005 jätkati kooselu. Jaanuaris 2006.a hageja võttis laenu korteriomandi soetamiseks oma vanematele. Kuna kostja omab ehituserialaseid teadmisi ja kogemusi, palus hageja temalt teostada äsja omandatud korteris remondi. Kostja teostaski antud korteris remondi oma jõududega, v.a elektritööd. Kõik tööd olid kostja tehtud, materjalid hageja ja kostja ostsid pooleks. Perioodil 12.2005 - 12.2006.a elasid pooled koos. Jaanuaris 2006 soetatud sõiduauto kasutati perekondlikel vajadustel, s.h remondi teostamiseks. Kogu selle perioodi vältel teostas kostja ise oma vahenditest sõiduki hooldamist ja remonti. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt kogu sõiduauto maksumust selle omandamise perioodi seisuga. Kostja arvab, et arvestades tema kulutusi seoses perekonnaga, sh korteri remontimisega ja sõiduauto ülalpidamisega oleks õige jagada auto maksumus poolte suhete lõppemise momendiks pooleks. See teeks auto hinda antud hetkel ca 75’000.- krooni, millest 37’500.- krooni on kostja nõus hagejale hüvitama kompromissina. Kostja tunnistab osaliselt hageja elatise nõuet. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ei ole hagejale raha andnud või ei ole lapsele asju ostnud. Kostja kohtub oma pojaga regulaarselt umbes 2 korda nädalas. Iga kord kohtudes teeb kostja kulutusi: ostab maiustusi, väikseid kingitusi või toitu. Kostja ei pea sellistest kulutustest arvestust ja ei oska täpsemat summat nimetada, kuid see võib olla umbes 1000.- krooni kuus. Kostja on samuti korduvalt pöördunud hageja poole küsimustega, mida oleks tarvis veel lapsele osta või kinni maksta. Hageja poolt toodud kulutused on enamjaolt õigustatud, kuid tegelikkuses mõned nendest on kordamööda vajalikud või mitte hädavajalikud just sellises ulatuses (nt. . 6 ja p 8). Kostja saab aru lapse vajadustest ning hageja kulutustest lapse ülapidamisele, ning tema on nõus tasuma hagejale elatise, kuid hageja nõue ei arvesta kostja vabatahtlikke kulutusi. Nimetatud kulutuste summast tuleks maha arvestada kostja keskmised igakuised vabatahtlukud kulutused lapsele 800-1000.- kr kuus. Kostjal puudub püsiv sissetulek, kuna tema tegutseb FIE-na ja sissetulek sõltub tellimustest. Kostja peab võimalikuks sõlmida elatise nõude osas kompromissi summaga 1900.- krooni kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vaidles kohtuistungil muudetud hagiavaldusele vastu. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Käsunduslepingust tulenev nõue Kohus leiab, et hageja on valinud oma õiguste kaitseks vale viisi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte kooselu ajal 25.02.2006.a ostis hageja Hansapangalt saadud laenu ja isiklike säästude, kokku 85’000.- krooni eest sõiduauto xxx, mis vormistati autoregistrikeskuses kostja nimele, märkides auto kasutajaks hageja (tl 5-13). Kostja pidi kasutama sõiduautot pere huvides. Kolme kuu pärast lahkus kostja koos autoga pere juurest.

Hageja on tuginenud asjaolule, et tema ja kostja vahel sõlmiti käsundusleping. VÕS § 619 sätestatu kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei luba pooltevahelisi suhteid kvalifitseerida käsunduslepinguna VÕS § 619 alusel. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes poolte vaheline kokkulepe ehk millist teenust pidi kostja hagejale autoga osutama. Auto kasutamine pere otstarbeks on niivõrd üldine määratlus, et seda ei saa sisustada kui teenuse osutamist käsunduslepingu alusel. Vastavalt poolte poolt esiletoodule oli pooltel kavatsus luua ühine kodu ja nad ostsid auto hageja rahalistest vahenditest (laen, säästud) ühise eesmärgi nimel perekonna tarbeks. Pooled ei eita, et neil oli eesmärk kasutada vara (autot) ühiselt. Poolte poolt esiletoodu viitab seltsingulepingule (VÕS 7.osa). Kohus ei saa aga õigussuhet käesoleval juhul ise ümber kvalifitseerida, kuna seltsingulepingu regulatsioonis puudub hageja poolt nõutav hagi ese - väljaandmiskohustus – vara jagatakse ühise (kaas) omandi tunnustamise fakti põhjal. Kuivõrd hagejal puudub väljaandmiskohustusest tulenev nõudeõigus kostja vastu (VÕS § 626 lg 1), on nimetatud osas hageja nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Elatise nõue Vaidlust ei ole selles, et poolte kooselust on sündinud xxx.a poeg P (tl 14). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et alates 11.12.2006.a pooled koos ei ela. Kostja väitel viibib laps keskmiselt 2 päeva nädalas temaga, kuid laps elab emaga. Seega on laps suuremas osas ema ülalpidamisel. Vaidlust ei ole selles, et kostja elatist lapsele ei maksa, kuid on ostnud lapsele märtsis 2007.a riideid summas 1’815.- kr, andnud raha magamiskomplekti ostmiseks 4’000.- kr ja ostnud jalgratta. Kuivõrd pooled ei ole esile toonud jalgratta väärtust, lähtub kohus keskmisest mõistlikust lapse jalgratta hinnast 3’000.- kr. Kohus arvestab lapsele jalgratta ostmisega kostja poolt, kuna nimetatu on vaadeldav kulutusena meelelahutuseks, mille hageja on välja toonud. Nimetatud osas, so 1’815.- + 4’000.- + 3’000.- kr= 8’815.- kr tuleb kostja elatise nõudest maha lahutada. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning kohus mõistab vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja 2). Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks eelpool märgitud seadusesätetele ka PkS § 61 lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2007.a. on 3’600.- krooni ja alates 01.01.2008.a 4’350.- kr ning elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise põhjendatuse kontrollimisel PkS § 61 lg 6 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused ning PkS § 70 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest (lg 1) või hageja nõudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Enamiku lapse vajaduste osas pooltel vaidlusi ei ole (tl 15-22), kostja ei pidanud igakuiselt vajalikeks vaid kulutusi (p-de 6 ja 8) raamatutele ja mänguasjadele 300.- kr kuus ja meelelahutusele 400.- kr kuus osas. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et nimetatud artiklid on viidavad ühe punkti alla ja põhjendatud vajadusteks on kokku raamatute, mänguasjade ja meelelahutuse osas 400.- kr kuus. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5’500.- kr. Kuna kohus muid hageja poolt

märgitud kulutusi lapse ülalpidamiseks ülepaisutatuks ei pea, on kohus eeltoodu alusel seisukohal, et põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus on 5’200.- krooni. Vanemate varalise seisundi kohta on kostja väitnud, et ta sissetulek ei ole regulaarne. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks PkS § 61 lg 6 p 3 mõttes ja aluseks kostjalt väljamõistetava elatise vähendamisele. Kohus leiab, et poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud tuleb jagada poolte vahel võrdselt pooleks. Kostja ei toonud esile ühtki mõjuvat põhjust mis takistaks tal teenimast vähemalt Eesti Vabariigi keskmist palka, millest tal oleks piisaval määral võimalik täita oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et kostja ostab lapsele toitu ja maiustusi, ei tähenda, et kostja ei peaks osalema lapse igapäevaste vajadustega seotud muude kulutuste kandmisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja kui füüsiline isik on kohustatud maksma kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu 21%. Kui hageja saab kostjalt elatist 2’750.- krooni, maksab ta sellelt ära 21% ehk 577,50 krooni. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista igakuine elatusraha hageja kasuks hageja poolt soovitud summas 2’750.- krooni kuus. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus sela, et kostja on osalenud lapsele tehtavate kulutuse kandmises summas 8’815.- kr ja lahutab makstud elatise väljamõistetavast summast. Hagejal on õigus saada elatist alates detsembrist 2006.a 2’750.- kr, kuid arvestades kostja poolt kantud kulutusi 8’815.- krooni, mõistab kohus elatise välja alates märtsist 2007.a, kusjuures märtsi kuus on elatise suurus 565.- kr, edasi 2’750.- krooni kuni lapse täiealiseks saamiseni. Kohus ei hinda järgmist antud vaidluses asjakohatut tõendit: konto väljavõte (tl 54-56), kuna nõuet seoses autole tehtud kulutustega ei ole esitatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi esimese nõude osas rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Teise nõude osas kohus rahuldab hagi osaliselt, seega on otsus tehtud kostja kahjuks ja hinnanguliselt on hageja nõue rahuldatud 95%. Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud esimese nõude osas jätta hageja kanda ja teise nõude osas menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.