Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

21.06.1999 15.11.1999

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud Elisa Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid nende eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Kostja kohustused on loetletud eeskirjade peatükis IV. Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpetamise ajal arve. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega (viivis) kostja vastu hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Elisa loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 834,90 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlgnevuse tasumise kohustamiseks võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 834,90 krooni viivised summas 833,90 krooni Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivise arvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,5 % : Võlgnevus 834,90 krooni. Viivituse periood (2882 päeva), viivis 18.08.2000 - 21.12.2007 11954,34 krooni Hageja on arvestanud viiviseid alates esimese maksmata jäänud arve tähtajast 18.08.2000.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 833,90 krooni. Kostja tegevusetus võlgnevuste tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksiga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti sõlmimisel kostjale, eeskirjades ning samuti kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud kohustuse täitmist kostjalt ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Lisaks eeltoodule on kostjat võlgnevuste likvideerimisele kutsutud Elisa Eesti AS poolt väljastatud nõude loovutamise teates ning hageja poolt kostjale esitatud võlateatises. Kuna kostja ei ole korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. 2 (6)

Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 834,90 krooni ja viivised 833,90 krooni ning hagi esitamisega kaasnenud menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 250,00 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1000,00 krooni. Kostja vastus Kostja oma 14.11.2008 /tl. 51/ vastuses teatab, et hagi ei tunnista, kuna võlgnevust kostja ees ei ole. Kostja palub kohaldada aegumist, kuna nõue on üle kaheksa aasta vana. Hageja seisukoht Hageja esitas 27.11.2008 /tl. 54/ kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt kostja ei vaidlusta lepingulist suhet, kuid väidab, et kõik võlgnevused on tasutud. Arvetest on näha, et kostja kasutas teenust kuni 31.09.2000 ning need arved on jäetud tasumata. Hageja leiab, et aegumist ei saa kohaldada, kuna kostja ei vaidle liitumislepingust tulenevate kohustuse täitmise vastu, vaid väidab, et kõik on makstud. Seega leiab, et ta on nõuet tunnistanud ja kuna vastavalt TsÜS §158 aegumine katkeb ja aegumine algab uuesti nõude tunnistamisega. Vastavalt TsÜS § 144 aeguvad kõrvalkohustused koos põhikohustustega. Nõude tunnustamisega on alanud uus kõrvalkohustuste aegumine. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja, et teenuste osutamine liitumislepingu nr.0118912 järgi lõpetati kostjaga 31.09.2000, kohtule esitatud seisukohas on viga aastaarvus, palun lugeda seal toodud aasta 2008 aastaks 2000. Kostja ei vaidle vastu, et leping on sõlminud ja ta on arveid tasunud . 1999 aastal on kostja sõlminud kaks lepingut. Liitumislepingul on näha telefoni number ning edasi on ka esitatud arveid. Kostja on tasunud vaid ühe lepingu eest. Kostja ei ole maksnud üldse selle lepingu eest, mis on esitatud kohtule. Esimene leping on sõlmitud 21.06.1999. 04.08.2000 saldolt on näha et selle lepingu teenuste eest on makstud. 04.08.1999 saldolt on täpselt näha et on toodud kaks telefoni numbrit. Teenuste osutaja oli heausklik ja seepärast viivitas võlgnevuse sissenõudmisega. Kostja on sõlminud aastaga kaks liitumislepingut, ning sellega kaasnes kostjal kohustus arveid tasuda. Kostja jättis mingil hetkel tahtlikult arved tasumata, seega taotleb hageja esindaja vastavalt TsÜS § 146 lg 4 kohaldada 10 aastast aegumistähtaega. Kostja oli teadlik, et pidi maksma kuumakseid. Arvete saldo seisus on näha, et kostjal oli kaks numbrit. Esimest korda jättis kostja maksmata 04.08.2000 aastal, viimases saldo seisus on kõik näha. 15.11.1999 on sõlmitud liitumisleping, esimene maksmata jäänud arve on 04.08.2000. Toimiku lk 25 olev saldoseis ei puutu asjasse. 04.08.2008 arvel on näha et maksta tuleb tasumata kõnede ja liitumise eest. Esitatud õiendis on välja on toodud vaid kostja võlgnevused, laekumisi ei ole välja toodud. Hageja jääb oma nõude juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 834,90 krooni ja viivised 833,90 ning menetluskulud sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. Hageja jääb seisukohale, et kostja on tahtlikult rikkunud liitumislepingu kohustust ning seega palub hageja vastavalt TsÜS § 146 lg 4, kohaldada 10 aastast aegumistähtaega. Kostja selgituste kohaselt on kõik arved ära makstud. Arved on tasutud esinduses ja sularahas. Arvete tasumise kohta tõendeid esitada ei ole, kuna ei ole arveid nii pika aja järgi säilitanud. Kostjal oli tal kaks numbrit. Kõik arved on makstud. Mingeid teateid võlgnevuse kohta saanud ei ole. Kostja palub jätkuvalt kohaldada aegumist. Kostjat ei ole teavitatud nõude loovutamisest. Hageja ei ole õiendis näidanud laekumise summasid. Kostja jääb selle juurde, et on tasunud ära kõik arved, palub kohaldada TsÜS § 146 lg 1. Teateid nõude loovutamise kohta edastatud ei ole, mida nõuab VÕS § 170, seega tahtlus on välistatud. Võlgnevuse korral oleks pidanud hageja sellest varem teavitama, aga mingeid võlateateid ta saanud ei ole. 3 (6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Radjolinja Eesti AS ( õigusjärglane Elisa Eesti AS) ja kostja vahel on 15.11.1999 sõlmitud liitumisleping /tl. 24/ nr 01189912, mille alusel sai kostja võimaluse kasutada mobiilsideteenuseid. Lepingu kohaselt sai kostja endale telefoni numbriks xxx. Hageja esindaja väitel on kostjal tekkinud selle lepingu järgi võlgnevus ja nõue kostja vastu loovutati hagejale. Teatise kohaselt on nõue loovutatud 08.02.2008 ja nõude põhisumma oli 834,90 krooni. Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise teate , võlateatise ja pretensiooni kostjale /tl. 26-37, 40, 41-42/. Kostja vaidleb vastu sellele, et ta on nimetatud teated saanud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et need teated on kostjale saadetud. Kohtule on hageja poolt tõenditena esitatud : - 04.08.2000 esitatud arve /tl. 26-27/ on väljastatud telefoni numbrile nr xxx, mille alusel tasumisele kuulus 757,20 krooni; Nimetatud tõendi jätab kohus tähelepanuta, kuna liitumisleping sõlmiti 15.11.1999. - 04.08.2000 esitatud arve /tl.28-30/ on väljastatud telefoni numbrite nr xxx saldoga null krooni ning telefoni numbrilexxx summas 439,70 krooni. Esitatud tõendi jätab kohus tähelepanuta, kuna arve on esitatud telefoninumbrite kasutamise eest, mis ei ole seotud 15.11.1999 sõlmitud liitumislepinguga. Kohtule on esitatud saldoseisud ja arved: • • •

04.09.2000 kostjale esitatud arve /tl. 31-33/ on väljastatud telefoni numbrile nrxxx, saldoga 759,80 krooni; 04.10.2000 esitatud arve /tl. 34-35/ on väljastatud telefoni numbri xxx suhtes, saldoga 808,80 krooni; 04.11.2000 esitatud arve /tl. 36-37/ on väljastatud telefoni numbri xxx suhtes, saldoga 834,90 krooni;

Saldoseisudel olevaid ridu laekumine/ arve ei osanud hageja esindaja kohtule seletada tähendust – kas sellel real on näidatud esitatud arve summa või laekumine. Samuti ei ole hageja suutnud esitada ühtegi tõendit, kas klient on selle aja jooksul maksnud või ei ja miks ei ole kaheksa aasta jooksul kostjat teavitatud võlgnevusest. Hageja taotlusel jätab kohus tähelepanuta tõendi /tl. 25/, kuna see ei tõenda vaidlusaluse lepingu võlgnevust. Hageja ei ole tõendanud, et ta on väljastanud kostjale teatise nõude loovutamise kohta, võlateatise ja pretensiooni. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlg on kaheksa aastat vana ning võlga kostja ei tunnista. 4 (6)

Kostjal tõendeid säilinud ei ole, et tõendada, võlgnevuse puudumist, kuna maksed toimusid esindusse sularahas, siis 8 aasta möödumisel ei ole tal säilinud sellekohaseid tõendeid. Hageja palub kohaldada TsÜS § 146 lg 4 kohaselt 10 aastast aegumistähtaega, kuna kostja jättis mingil hetkel tahtlikult arved tasumata ja hageja esindaja väitel on kostja liitumislepingut tunnistanud ja aegumise kohaldamise taotluse ja väitega, et on arved maksnud, tunnistanud võlgnevust. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on võlgnevus on tekkinud perioodil september 2000 kuni 04.11.2000. Hageja on hagiavalduse kohtule esitanud 11.07.2008. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS- s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS – s või VÕS– s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaeg pikem kui alates 01.07.2002 kehtima hakanud redaktsiooni puhul, seega kohaldab kohus lähtuvalt Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 alates 01.07.2002 kehtima hakanud redaktsiooni. Nimetatud vaidlus tuleneb tehingust tulenevate kohustuste rikkumistest. Kooskõlas TsÜS § 146 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja on kohtule esitanud väited, et esimene tasumata arve, mis oli esitatud 04.08.2000 oli maksetähtajaga 18.08.2000 ning 04.09.2000 esitatud arve kohaselt ei ole eelmise arve kohustust täidetud, samuti ei ole võlgnik täitnud oma kohustust, mis tulenevad oktoobri kuu ja novembri kuu arvetest. Hageja oli teadlik võlgnevuse olemasolust alates 18.11.2000. Seega tuleb vaadeldavas asjas kohaldada kehtiva TsÜS § 146 lg 1. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01. juulil 2005. a (TsÜS § 135). Seega on hageja nõue aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud ( algselt maksekäsu avaldus) 11. juulil 2008.a. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. 5 (6)

Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Hageja väitele, et kuna kostja ei ole vaielnud lepinguliste suhete üle ning väidab, et võlgnevus on tasutud, millega hageja väitel kostja tunnistab nõuet ning võlgnevuse tunnistamisega aegumine peatub. Kohus selgitab, et kostja oma vastuses on kinnitanud , et võlgnevust ei tunnista, kuna on võlgnevused Radiolinja Eesti AS ees tasunud. Seega ei saa kohus arvestada aegumise peatumisega, kuna kostja ei ole võlgnevusi tunnistanud ning asjaolu, et kostja tunnistab lepingulisi suhteid ei ole aluseks aegumistähtaja peatamiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Evi Kool Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.