Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Sektsioon Wall Street maksumusega 3’499.- krooni, riidekapp mudel Nantes 75100 maksumusega 2’699.- krooni ning riidekapp mudel Nantes 75103 maksumusega 3’499.- krooni said kahjustada, kokku vara üldsummas 9’697.- krooni. CHB AS-i varakahju ekspert vaatas kahju üle ja koostas sündmuskoha ülevaatuse akti 28.09.2007.a. Kahju kindlakstegemise eest tasus hageja AS-le CHB 700,00 krooni. Kahju tekkimises on süüdi kostja, kuna keskkütte radiaatori õhutuskraan on elamu üldise küttesüsteemi osa, mille haldamine on kostja kohustuseks. Pooltevahelised läbirääkimised tulemusi ei andnud. Kostja kutsus hageja korteris oleva ohutuskraani vahetamiseks välja AS-i K H , andes viimasele korralduse kirjutada välja arve kraani vahetamise eest samas korteris elava hr B nimele. Tema korteris asuva ohutuskraani vahetamise eest tasus hageja vastavalt nimetatud arvele 424,80 krooni, kuna arve tähtaegse mittetasumise eest oli ettenähtud rahaline sanktsioon viivise näol. Kuna hageja tasus elamu üldise küttesüsteemi osa vahetamise eest, rikastus kostja kohustusest vabanemise tõttu. Hageja palub kostjalt välja mõista otsese varalise kahju 10’397.- kr, 424,80 kr alusetult saadu ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 06.06.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt ei saa hageja öelda, millal algas veeleke. Põrandal, kuhu vesi kogunes, on paks vaip, mis imes endasse vee ja millel seisid karbid uue mööbliga. Saabudes 27.09.2007.a. õhtul töölt, avastas hageja, et vaip on märg. Hakates välja selgitama selle põhjust, avastas hageja, et mööbliga karpide taga asuvast ventiilist tilgub vett. Hageja helistas koheselt korteriühistu esimehele, kes tuli pärast kõnet kohale ja isiklikult üritas kõrvaldada avariid, arvatavasti sulgedes ventiili. Hageja ei oska täpsemalt öelda, mis ühistu esimees nimelt tegi ventiiliga, kuna ei tunne tehnilisi töid, kuid pärast esimehe korterist lahkumist vesi kord lõpetas lekkimise, siis jälle hakkas uuesti lekkima. 27.09.2007.a ei tulnud kedagi juhatusest, peale esimehe, korterisse. KÜ esimees teatas, et homme, st 28.09.2007.a tuleb ta koos juhatusega kahju ulatuse kindlakstegemiseks. 28.09.2007 a. hommikul ilmus korterisse kolm juhatuse liiget, kes süüdistasid hagejat selles, et ta ise uputas korteri hüvitise saamise eesmärgiga. Pärast juhatuse liikmete korterist väljumist kutsus hageja eksperdi, kelle kohale jõudmisel kutsus hageja veelkord juhatuse kohale eksperdi osavõtuga ülevaatuse teostamiseks, kuid juhatus keeldus ilmumast. Eksperdi korteris viibimise ajal hakkas ventiil uuesti lekkima. Pärast eksperdi lahkumist ilmus korterisse kaks juhatuse liiget, kes lubasid selle vahetada, mis tehti mõne päeva pärast hageja kulul. Mööbel on toodetud puitsaepuru materjalist, see ligunes ära ja taastada seda ei saa. Hageja pole kunagi keeldunud juhatusele oma korteris asuvate radiaatorite kontrollimise teostamist juba sel põhjusel, et selliseid iga-aastaseid kontrolle pole majas teostatud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 19.02.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja on korteri nr 30 omanik ja kostja liige. Kütteperioodi alguses keeldus hageja kostjal võimaldamast radiaatoritest õhku välja lasta, õigemini ta keeldus võimaldamast lasta kontrollida, kas on üldse vaja midagi reguleerida. Hageja tegi kõik selleks, et korteriühistu juhatusel ei oleks võimalik kontrollida õhutuskraani korrapärast toimimist. Kostja leiab, et hageja oma tegevusega ise põhjustas olukorra, millest võis talle tekkida kahju.

ventiili alla ühtegi anumat. Anuma paigaldamine omab käesolevas asjas tähendust seetõttu, et järgmisel päeval, mil asjaoludega läks tutvuma täiendav ühistu juhatuse liikmete komisjon, oli radiaatori alla paigaldatud veenõud, milles oli vesi. Nagu ka korteriühistu juhatuse liikmed, ei tuvasta kindlustusekspert leket sellises mahus, mis võiks tekitada nii suured kahjud. Ekspert küll märgib ära, et sellised kahjud on, kuid eksperthinnangust ei ole võimalik välja lugeda, et need kahjud võivad olla tekkinud kütteventiilist tulenevast veast. Korteriühistu vastutust saab kohaldada üksnes siis, kui korteriühistu juhatus ei oleks reageerinud korteriühistu liikme taotlusele likvideerida avariiohtlik olukord või kui korteriühistu juhatus oleks eiranud korteriühistu üldkoosoleku otsust, korteriühistu juhatus oleks jätnud täitmata korteriühistu üldkoosoleku poolt temale pandud ülesanded. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja tõendanud kostja süüd temale kahju tekkimise osas. Hageja ei võimaldanud teiste korteriühistu liikmete huvide ja samuti ka enda huvide eest seista, sest käesolevas tsiviilvaidluses on oluliseks asjaoluks hageja enda käitumine - keeldumine võimaldada juhatusel kontrollida kütteventiili ning seeläbi täita temale üldkoosoleku poolt pandud ülesannet. Kostja ei saa vastutada tekkinud kahju eest, kui hageja ise ei võimaldanud kostjal kontrollida kas kütteventiili kaudu on vajalik radiaatorite õhutamine või mitte. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas nimetanud ühtegi asja, mis on hävinud, vaid märgib, et tema vara on saanud kahjustada. Kostja leiab, et ebamõistlik on nõuda mööbli maksumuse täielikku hüvitamist, kui ei ole hinnatud asjaolu, kas mööblit oleks võimalik taastada ning milline oleks siis mööbli väärtus ning millised oleksid taastamiskulud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja 26.06.2008.a kohtusse laekunud täiendavate seisukohtade kohaselt oli kostja ligikaudu kolm aastat tagasi välja vahetanud keskkütte õhutusventiilid täisautomaatsete ventiilide vastu ja hageja väitel tekkis ventiilidest veeleke. Juhatuse esimees leppis kokku, et järgmisel päeval ehk 29.07.2007 läheb terve juhatus olukorda üle vaatama. 28.09.2007 kell 8.50 läksid juhatuse liikmed hageja korterisse kontrollima avarii ulatust. Kõik kohalolevad juhatuse liikmed tuvastasid, et mingisugust leket õhutusventiili juures ei ole. Tuvastati, et radiaatori alla oli paigaldatud nõu, milles oli umbes kaks liitrit vett, kuid ei olnud võimalik tuvastada kust see vesi sinna oli tulnud, kuna õhutusventiil oli täiesti kuiv ning leket ei olnud. Toas oli põrandavaip, mis oli märg ning väidetavalt oli märg ja rikutud ka pakitud mööbel. Hageja on omavoliliselt muutnud korteriomandi omanike kaasomandis olevat küttesüsteemi ise radiaatoreid välja vahetades. Korteriomandi kaasomandi osa muutmine on lubatud vaid kõikide korteriomandi omanike nõusolekul, vastavat nõusolekut hageja taotlenud ei ole. Ei ole tõendatud, et korteriühistu tegevus või tegevusetus on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Korteriühistu poolt hallatavas elamus on küttesüsteem välja vahetatud ning juhatus igal aastal viib läbi kontrolli enne küttesüsteemi sisselülitamist. Arusaamatuks jääb ka asjaolu, et kui kütteventiil läbi lasi, siis miks ei tellinud hageja koheselt kohale avariibrigaadi suuremate kahjude ärahoidmiseks. Avarii brigaadi ega ka muid tehnikuid kütteventiili parandamiseks tellitud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub korteriomand XXX elamus. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja korteris asuv kütteventiil kuulub elamu XXX mõttelise osa ehk kaasomandi eseme hulka (KOS § 1 lg 2). Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevat vaidlust ei ole õnnestunud lahendada poolte kokkuleppel (tl 22-23, 26-27) ja et 27.09.2007.a avastas hageja

kütteventiilist (radiaatori õhutusventiil) tuleneva veelekke oma korteris, mida käisid vaatamas sellel kuupäeval kui ka 28.09.2007.a kostja esindajad. Lähtuvalt KÜS § 2 lg 1 moodustatakse korteriühistu muuhulgas korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste osade ühiseks majandamiseks. Korteriühistuseaduse § 151 lg 2 järgi kuulub korteriühistu kohustustesse elamu hooldustööde tegemine, seega ka elamu küttesüsteemide või nende osade remont. Radiaatorite õhutuskraanid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, mille hooldus, sh korrashoidmine on korteriühistu kohustuseks. Hageja on hagiavaldusest tulenevalt heitnud kostjale ette tegevusetust ehk radiaatorite õhutuskraanide korrashoidmata ja hooldamata jätmist. Kostja on leidnud, et ta on igal aastal küttesüsteemide surveproove teostanud. Nimetatud asjaolu ei ole hageja omaks võtnud ja kostja ei ole seda tõendanud. Seega on kostja jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse ja tekitanud hagejale kahju. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et osaliselt on kahju hagejale hüvitatud kindlustusandja poolt (tl 4). Asja tundva isiku arvamusega (tl 6-19), mida kohus hindab dokumentaalse tõendina ja tunnistaja J.Aija ütlustega kohtuistungil (tl 68-69), loeb kohus tõendatuks, et varakahjude ekspert J.Aija vaatles vaidlusalust korterit 28.09.2007.a ja nägi järgmist: „Elutoa aknaaluse keskkütte radiaatori õhutuskraanist väljunud vesi on märjanud ruumi nurga umbes 1,5 m mõõtega alal. Kahjustus samas piirkonnas olnud vara ja põrand. /.../ Põrandal on vaip, mis on märgunud tugevalt. Märjas piirkonnas on laminaatparketi vuugid punsunud umbes 1 mm kõrguselt. /.../ Märgunud alalt on ära tõstetud originaalpakendis mööbli detailide pakid. /.../ Detailide pakendid on ühest otsast märgunud, lagunenud. Sees olevad puitlaast-laminaat mööbli detailid on vastavatest otstest punsunud toetuspinnast lagedes vertikaalsuunas 5-15 cm. /.../ Plaatide detailide otsad on nii märgunud, et vastav kahjustus võib mõõdetelt suureneda. /.../ Vaatluse momendil kell 14:35 hakkas õhutuskraan sisisema ja järgnes tilkumine intensiivsusega 1 tilk sekundis /.../ mööbel koosnes kolmes esemest: sektsioon, riidekapp, riidekapp /.../ kui viia see materjal mööblitööstusesse ja tellida sealt näiteks 10 cm lühem iga detail, siis see töö maksab rohkem kui poest ostetud.” Tunnistaja V K ütlustega (tl 64-66) loeb kohus tõendatuks, et hageja ei ole teinud mingeid küttesüsteemi ümberehitusi /.../ põrandale valgunud vesi oli must korrosiooniga vesi /.../ küttesüsteemi kontrolli ei teostatud /.../ mööbel on pundunud ning pudeneb lihtsalt laiali /.../ ei vasta tegelikkusele, et juhatuse liikmeid ei lastud korterisse. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et veekahju hageja korteris põhjustas radiaatori õhutusventiili tilkumine, mille tagajärjel sai kannatada muuhulgas hageja kodus pakendites olnud mööbel. Mööbli taastamine ei ole mõistlike kuludega võimalik. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 ja 3 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asi on kahjustunud hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Mööbli maksumus summas 9’697.- kr on tõendatud kviitungitega (tl 19). Nimetatud tõenditega on tõendatud ka põhjuslik seos ventiili tilkumise ja hagejale tekkinud materiaalse kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja on kandnud kulutusi seoses kahju kindlakstegemisega ja sündmuskoha ülevaatusakti koostamisega, mis on tõendatud arvega ja maksekorraldusega (tl 20-21) summas 700.- krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 128 lg 3 järgi. Hageja on tasunud automaatse õhutusklapi vahetuse eest AS-le Kodu Haldus 424,80 kr. Tulenevalt asjaolust, et õhutusklapp kuulub kaasomandi eseme hulka, on selle eest tasumine olnud kostja kohustus. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 1042 alusel, sest kostja on seeläbi rikastunud. Oma olemuselt on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe käsundilaadne suhe (KÜS § 15 ja § 151). VÕS § 103 lg 1 ja 2 alusel vabaneks kostja vastutusest, kui rikkumine on vabandatav, so vääramatu jõu tõttu. On loogiline eeldada, et küttesüsteemi surveproovide eesmärgiks on küttesüsteemi võimalike lekete avastamine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on igal aastal

teostanud korteriomandites mõtteliste osade süsteemset kontrolli kütteperioodi alguses, kuid hageja ei ole lubanud kostja esindajaid oma korterisse ja ei ole võimaldanud seega korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (KOS § 11 lg 3). Seega ei saa kohus arvestada kostja vastuväidetega, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik on vastutav (VÕS § 139 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et hageja märkas ohtu varem, kuid jättis tähelepanu kahju tekkimise ohule juhtimata või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et kahju tekkis vääramatu jõu tõttu. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks hüvitamisele 10’821,80 krooni. Kohus ei uuri järgmist käesolevas vaidluses asjakohatut tõendit: äriregistri väljavõte (tl 5). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Hagejal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.