Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

31.01.2008. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi A.T. (kostja) vastu 22.08.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0604786/96st ja 11.09.2006. a sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel hageja poolt kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel sai kostja hagejalt 71 548,88 krooni krediiti. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,07 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest 179 260,04 krooni. 11.09.2006. a sõlmitud kokkuleppega kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on tal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 250 808,92 krooni, millest intress summas 179 260,04 krooni annulleeriti. Kokkuleppega muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 11.09.2006. a loeti uueks intressimääraks 25,18 % uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 180 528,47 krooni. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 23.01.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 114 961,73 krooni, millest 70 524,03 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 058,71 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 22 084,18 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 14 294,81 krooni leppetrahv. Veel palub hageja mõista kostjalt alates 28.01.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,18 % tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,18 % viivist tagastamata intressi summalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 22.09.2008. a vastu võtnud kostja ema S.T. (tl 46). Kohus loeb TsMS § 322 lõike 1 alusel menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks menetlusdokumendi kättetoimetamisega kostja emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõike 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 12-13), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 14-16), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 17-19), kokkuleppega nr 1 (tl 23-24), kokkuleppe nr 1 maksegraafikuga (tl 25-27), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 28-30), 07.11.2006. a ja 07.12.2006. a meeldetuletuskirjadega (tl 31-32), 28.12.2006. a lepingu ülesütlemise hoiatusega (tl 33), 23.01.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 34) ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 35). Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009. a kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 14 294,81 krooni väljamõistmiseks. Samuti

kuulub ümberarvestamisele viivis perioodi eest 23.01.2007. a kuni 27.01.2008. a, sest hageja on arvutanud viivist rahaliste kohustuste, mille hulgas on ka leppetrahv ja võla sissenõudmisega seotud kulu (mida hagis ei nõuta), tasumisega viivitamiselt. Õiguslikult on põhjendatud arvutada viivist summalt 71 774,03 krooni (86 968,84 – 14 294,81 – 900) ja peale kostja poolt 950 krooni tasumist summalt 70 824,03 krooni. Hageja viivise nõue kokku on 18 215,84 krooni ((6,69 + (71 774,03 x 25,18 % /365 x 275) + (70 824,03 x 25,18 % /365 x 94)). Täiendavalt lisab kohus, et alates 01.01.2009. a on TsMS § 461 lõige 4 kehtetu, mistõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,18 % viivist tagastamata intressi summalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 6, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi A.T. vastu 97 098,58 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.