Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01 2009, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Danske Bank A/S Eesti filiaal (AS Sampo Pank õigusjärglane) hagi OÜ Eretalia vastu 1 154 784 krooni saamiseks Harju Maakohtu 29.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Sampo Pank apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 154 784 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
13.01.2009, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (AS Sampo Pank õigusjärglane, registrikood 10040839; asukoht Tallinnas, Narva mnt. 11), esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus; kostja OÜ Eretalia (registrikood 10228230; asukoht Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Roodevälja külas), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.06.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Eretalia 132 800 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada) krooni ja 16 senti faktooringlepingu täitmiseks Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.
2.Lõpetada menetlus 1 021 986,80 krooni nõudes seoses hageja loobumisega hagist.
4.Välja mõista Danske Bank A/S Eesti filiaalilt 37 638 (kolmkümmend seitse tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) krooni kohtukulu hüvitamiseks OÜ Eretalia kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. märtsil 2003. a faktooringulepingu, mille alusel omandas hageja kostjalt viimase poolt kaupade müügist tulenevad nõuded Aktsiaseltsi (AS) Scanforest vastu. Faktooringulepingu p 8.2 alusel kohustus kostja nõuded hagejalt AS-i Scanforest vastu tagasi ostma ehk omandama, kui AS Scanforest ei ole tasunud hagejale arvet 30 päeva jooksul alates selle esitamisest. Hageja omandas kostjalt AS-i Scanforest vastu kaks nõuet, mida viimane ei tasunud hagejale: nõude, mille aluseks on
29.augusti 2003. a arve nr 234 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 000872/03, ning nõude, mille aluseks on 12. septembri 2003. a arve nr 244 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 000879/03.
2.AS Scanforest ei tasunud arvete nr 234 ja 244 (edaspidi faktooringuarved) alusel omandatud nõudeid hagejale 30 päeva jooksul alates nende esitamisest. 16. märtsil 2005. a esitas hageja faktooringulepingu p-st 8 lähtudes kostjale nõude tasuda arvetest tulenevate nõuete tagasiostu hind 1 154 784 krooni 96 senti. Kostja ei reageerinud hageja nõudele.
3.19. veebruaril 2004. a kuulutas Lääne-Viru Maakohus välja AS-i Scanforest pankroti. Hageja esitas 8. märtsil 2004. a 35 969 234 krooni 19 sendi nõude AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja esindaja tegi pankrotihaldurile suulise avalduse, et faktooringuarvetest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast kõikide teiste hageja nõuete täielikku rahuldamist. Hageja nõuetest rahuldati AS-i Scanforest pankrotimenetluses 31 733 831 krooni 50 senti. Nõue jäi rahuldamata 4 140 458 krooni 69 sendi ulatuses. Hageja esitas AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses käenduslepingu alusel nõude 4 140 458 krooni 69 sendi saamiseks, mis sisaldas ka faktooringuarvetest tulenevaid nõudeid. Hageja nõue võib AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses saada rahuldatud 100 000–200 000 krooni ulatuses. AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses ei ole hagejale väljamakseid tehtud. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja nõue on rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja jättis kasutamata lepingust tuleneva võimaluse oma nõude rahuldamiseks kohustuse sissenõutavaks muutumise järel. 20. märtsil 2003. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Scanforest arvete tasumise lepingu, mille p 5 kohaselt
2(6)
juhul, kui AS Scanforest ei tasu hagejale müüja väljastatud ja hageja faktooritud arveid vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele ja tähtajaks, on hagejal õigus debiteerida faktooringuvõlgniku arvelduskontot faktooringulepingust tuleneva võla ulatuses. AS-i Scanforest arvelduskonto väljavõttest nähtub, et AS-i Scanforest arvelduskontol oli ajavahemikul 14. oktoobrist 30. novembrini 2003. a piisavalt raha, mis võimaldanuks hagejal debiteerida võla AS-i Scanforest kontolt. Kuna hageja on loobunud võimalusest debiteerida võlg AS-i Scanforest arvelduskontolt, ei ole tal õigust kostja vastu nõuet esitada.
5.Hagiavalduse täpsustuses on hageja omaks võtnud, et ta on kogu oma AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude ulatuses esitanud nõude AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses. Sama nõude esitamine mitme erineva isiku vastu on keelatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte järgi. Arvestades pankrotimenetluses toimunud täiendavaid väljamakseid, on AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldatud 88,5% hageja nõuetest, sh faktooringuarvetest tulenevast nõudest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kostja vastu nõudeid suuremas ulatuses kui 11,5%. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 29. juuni 2007. a otsusega hagi rahuldamata. Lääne-Viru Maakohtu 27. detsembri 2004. a määrusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-68/04 AS-i Scanforest pankrotihaldurite jaotusettepanek, mille kohaselt hageja nõue I järjekohal I rahuldamisjärguna summas 33 238 163 krooni 55 senti rahuldatakse jaotise 72,2784% ulatuses. Hagejale on AS-i Scanforest pankrotivara arvel välja makstud 31 733 831 krooni 50 senti. Kuna hageja esitas nõudeavalduse AS-i Scanforest pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena, võttis ta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse osas sellega endale kogu riski. Hageja seisukoht, et tal oli õigus määrata nõuete rahuldamise järjekord VÕS § 88 alusel, on põhjendamatu, sest hageja taotles oma nõude tunnustamist pandiga tagatud I järgu nõudena pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses tunnustatakse ja rahuldatakse nõudeid pankrotiseaduses sätestatud alustel, korras ja ulatuses.
7.Asjaolu, et hageja väidetavalt määras AS-i Scanforest pankrotimenetluses kindlaks nõuete rahuldamise järjekorra oma eesõigusnõudes VÕS § 88 alusel, on ainetu ja ei põhine seadusel. Hageja väidetav suuline avaldus nõuete rahuldamise järjekorra määramiseks ei olnud pankrotihalduritele siduv.
8.Esitades nõudeid erinevates pankrotimenetlustes ja saades oma nõuded osaliselt rahuldatud, kuid esitades samal ajal hagi kahe faktooringuarve alusel kostja vastu kohtumenetluses, ei ole hageja käitunud kooskõlas TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Nõude faktooringulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks esitas hageja kostjale alles 16. märtsil 2005. a ning hagiavalduse 12. aprillil 2005. a. AS-i Scanforest (pankrotis) lõpparuanne kinnitati 21. märtsil 2005. a. Seega pidi hagejale olema hagi esitamise ajal teada, et tema faktooringulepingust tulenev nõue on olulises osas juba rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja jättis kasutamata lepingust tuleneva õiguse nõude rahuldamiseks kohustuse sissenõutavaks muutumise järel, kui ei debiteerinud faktooringulepingust tuleneva võla ulatuses võlgniku arvelduskontot.
3(6)
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks 1 154 784 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid, mis lõppastmes tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
10.Kohus ei viidanud õigusnormile, mis keelab hagejal, kui võlausaldajal, nõuda OÜ-lt Eretalia omandatud nõude rahuldamist AS Scanforest pankrotimenetluses ja kui pankrotipesast nõude rahuldamiseks raha ei jätkunud, siis OÜ-lt Eretalia faktooringlepingu p 8 alusel. Hageja ja kostja leppisid faktooringlepingu p-s 8.1 kokku, et kostja tagab/garanteerib täies ulatuses arvete nõuetekohase täitmise AS Scanforest poolt. Faktooringlepingu p-s 8.2 lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et kui (kauba) ostja pole arvet tasunud 30 päeva jooksul, siis ostab kostja hagejalt loovutatud arve tagasi. Seega oli poolte tahe suunatud sellele, et hageja nõue rahuldatakse igal juhul, kas (kauba) ostja või kostja poolt. Pooled pole kunagi kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist ainult (kauba) ostja, antud juhul AS Scanforest, poolt.
11.Kohus ei põhjendanud, miks ei saanud hageja suulises vormis määrata kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 4 kindlaks, milliste nõuete rahuldamiseks AS Scanforest pankrotipesas raha jätkus ja milliste nõuete jaoks raha pankrotipesas ei jätkunud olukorras, kus hageja nõuded pankrotimenetluses on kaitstud I järgu nõudena ja langenud osaliselt II järku, kuna pandieseme müügist ei jätkunud kõigi nõuete rahuldamiseks.
12.Kohus ei põhjendanud, miks ei saa nõuet kostja vastu esitada, kui sama nõue on esitatud AS Scanforest Group (pankrotis) vastu perspektiivitus pankrotimenetluses. Arusaamatu on kohtu väide, et kuna hageja on esitanud nõude erinevate isikute vastu, siis on ta rikkunud TsÜS 138 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt ei ole lubatud oma õiguste teostamine seadusvastasel viisil.
13.Kohtuotsusest tuleneb justkui oleks hageja minetanud õiguse nõuda 1 154 784, 96 krooni seetõttu, et ta ei pidanud nimetatud summat kinni AS Scanforest arveldusarvelt. Kohus pole nimetanud õigusnormi, millel selline seisukoht tugineb. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.12.2007 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Riigikohtu 13.05.2008 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2007 otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
16.Riigikohus asus seisukohale, et PankrS §-dest 153, 146 lg 1,154 lg 1 ning pankrotiseaduse üldisest mõttest tuleneb, et pankrotimenetluses tunnustatud sama rahuldamisjärgu nõuded rahuldatakse võrdelistes osades. Seega ei saa praeguses asjas VÕS § 88 lg 6 p-s 1 sätestatut kohaldada.
17.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus loobus hageja osaliselt oma nõudest summas 1 021 986,80 krooni. Hageja nõude suuruseks jäi 132 800,16 krooni. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegiumi, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi 132 800,16
4(6)
krooni nõudes tuleb rahuldada. Ringkonnakohus võttis vastu hageja osalise loobumise hagist summas 1 021 986,80 krooni ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab selles osas menetluse.
19.Vaidlust ei ole enam selles, et pankrotiseaduse sätetest ja üldisest mõttest tuleneb, et pankrotimenetluses tunnustatud sama rahuldamisjärgu nõuded rahuldatakse võrdelistes osades. Seega ei saa hageja võlausaldajana määrata, millise pankrotimenetluses tunnustatud nõude ja kui suures ulatuses on võlgnik täitnud. Seega jäid faktooritud arved rahuldamata pandiga tagatud nõuete rahuldamise järgus võrdeliselt kõigi samas järgus esitatud nõuetega. Vaidlusaluste faktooritud arvete osas jäi hageja nõue rahuldamata summas 132 800,16 krooni, mille tasumist hageja nõuab
20.Pooled vaidlevad Faktooringulepingu p 8 tõlgendamise üle. Nimetatud punktis leppisid pooled kokku, et kostja kohustub nõuded hagejalt tagasi ostma, kui AS Scanforest ei ole hagejale arveid õigel ajal tasunud.
21.Faktooringulepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 256. Selle paragrahvi p-de 1 ja 2 järgi kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi ja nõude sisse nõudma. Nimetatud sätted ei keela pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui faktooringuvõlgnik viivitab faktoorile maksete tasumisega, on klient kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma.
22.Kuna faktooringulepingut reguleerivad VÕS §-d 256–258 ei sätesta nõude tagasiostu tingimusi, kohalduvad lisaks tagasiostuõigusega müügilepingu sätted (VÕS §-d 238–243). Kooskõlas VÕS § 238 lg-ga 1 võivad lepingupooled müügilepingus kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale, 3. lõike järgi peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping.
23.Poolte sõlmitud faktooringulepingu p 8.1 järgi tagab/garanteerib müüja (kostja) täies osas faktooritud arvete nõuetekohast täitmist ostja(te) poolt, sh arve nominaalsummade, faktooringuintresside, viiviste ja leppetrahvide tasumist ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist müüja ja/või ostja poolt. Lepingu p 8.2 kohaselt kohustub müüja mh juhul, kui ostja(d) ei täida oma kohustusi panga (hageja) vastu nõuetekohaselt ning ei ole tasunud vähemalt 30 maksetähtpäevale järgneva päeva jooksul, tagasi ostma ehk omandama pangalt nende ostjate vastu olevad nõuded panga nimetatud arvete suhtes. Tagasiostmise kohustuse täitmiseks on müüja kohustatud panga nõudmisel kahe pangapäeva jooksul pangalt tagasi ostma ostja poolt mittetäidetud nõuded täies ulatuses ning tasuma vastavad summad faktooringukontole. Vastavalt faktooringulepingu p-le 8.3 on müüjal õigus saada tagasiostukohustuse täitmisel enda valdusesse ka kõik vastava nõudega seotud dokumendid.
24.Seega leppisid pooled faktooringulepingus kokku tingimuslikus müügilepingus, st müüjapoolse (kostja) tagasiostukohustuse tekkimises ostja (hageja) poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. Sellise kirjaliku tahteavalduse on hageja kostjale 16.03.2005 edastanud. Seega on nõuete tagasimüük kui võlaõiguslik tehing toimunud ja hageja nõuab kostjalt tagasimüügilepingu täitmist. Raha laekumisel on
5(6)
hageja koheselt valmis täitma oma kohustuse ja omandi vastavas suuruses nõuetele kostjale üle andma, andes kostja valdusse ka kõik nõuetega seotud dokumendid.
25.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vabastaksid ta nõuete tagasiostmisest. Asjaolu, et hageja esitas kõigepealt sama nõude AS Skanforest pankrotimenetluses ja on esitanud hiljem nõude ka AS Skanforest käendaja pankrotimenetluses, ei vabasta kostjat oma lepingujärgse kohustuse täitmisest hageja ees. Nõude esitamist pankrotimenetluses ei saa pidada TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Vastupidi, nõude esitamine oli kostjale kasulik, sest hageja nõue rahuldati kõrgemas rahuldamisjärgus, kui see oleks rahuldatud kostja nõudena. Selles osas, milles hageja nõue pankrotimenetluses rahuldati, on nõue lõppenud ja selles osas on lõppenud ka kostja nõude tagasiostmise kohustus.
26.Alusetu on kostja seisukoht, et hageja oli kohustatud debiteerima AS Skanforest pangakontot ja nõuded sel viisil rahuldama. Selline kohustus ei tulene pooltevahelisest lepingust ega seadusest. Raha kinnipidamine AS Scanforest arveldusarvelt oli lepingu kohaselt hageja õigus, mitte kohustus. Selle õiguse mittekasutamine, et jäta hagejat ilma õigusest nõuda tasumata arvete tasumist kostjalt.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 ja § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. TsMS § 62 lg 2 kohaselt kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kolleegium leiab, et kuna hageja loobus hagist alles siis, kui asja oli erinevates kohtuastmetes ligi neli aastat menetletud, tuleb loobutud osas, see on 88,5% ulatuses, jätta kohtukulud hageja kanda ja 11,5 % ulatuses seoses hagi rahuldamisega mõista kohtukulud välja kostjalt. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 52 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 41 250 krooni ning õigusabikulu kokku 23 800 krooni. Kostja kohtukuluks on õigusabikulu kokku 62 540 krooni. Arvestades esitatud hagi rahuldamise ulatust, peab kostja hagejale hüvitama tasutud riigilõivust 10 724 krooni ja õigusabikulust 2737 krooni ning hageja peab kostjale hüvitama õigusabikulust arvestades seaduses sätestatud viie protsendi piirangut 51 099 krooni. Tasaarvestades poolte vastastikused kohtukulude nõuded peab hageja kostjale hüvitama kohtukulu summas 37 638 krooni.
R. Allikvere
G. Kivinurm
K. Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.