Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-34-08 Tartu, 13. mai 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa AS-i Sampo Pank hagi Osaühingu ERETALIA vastu 1 154 784 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-1213 AS-i Sampo Pank kassatsioonkaebus Hageja AS Sampo Pank (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus Kostja Osaühing ERETALIA (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann 14. aprill 2008. a Kostja esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann. Istungit protokollis Ragne Rebane
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-ile Sampo Pank kassatsioonkaebuselt 4. jaanuaril 2008. a makstud kautsjon 11 547 (üksteist tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni 11 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
AS Sampo Pank (edaspidi hageja) esitas 12. aprillil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagiavalduse Osaühingu ERETALIA (edaspidi kostja) vastu 1 154 784 krooni saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. märtsil 2003. a faktooringulepingu, mille alusel omandas hageja kostjalt viimase poolt kaupade müügist tulenevad nõuded Aktsiaseltsi (AS) Scanforest vastu. Faktooringulepingu p 8.2 alusel kohustus kostja nõuded hagejalt AS-i Scanforest vastu tagasi ostma ehk omandama, kui AS Scanforest ei ole tasunud hagejale arvet 30 päeva jooksul alates selle esitamisest. Hageja omandas kostjalt AS-i Scanforest vastu kaks nõuet, mida viimane ei tasunud hagejale: nõude, mille aluseks on 29. augusti 2003. a arve nr 234 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 000872/03, ning nõude, mille aluseks on
12.septembri 2003. a arve nr 244 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 000879/03. AS Scanforest ei tasunud arvete nr 234 ja 244 (edaspidi faktooringuarved) alusel omandatud nõudeid hagejale 30 päeva jooksul alates nende esitamisest. 16. märtsil 2005. a esitas hageja faktooringulepingu p-st 8 lähtudes kostjale nõude tasuda arvetest tulenevate nõuete tagasiostu hind 1 154 784 krooni 96 senti. Kostja ei reageerinud hageja nõudele.
19.veebruaril 2004. a kuulutas Lääne-Viru Maakohus välja AS-i Scanforest pankroti. Hageja esitas
8.märtsil 2004. a 35 969 234 krooni 19 sendi nõude AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja
esindaja tegi pankrotihaldurile suulise avalduse, et faktooringuarvetest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast kõikide teiste hageja nõuete täielikku rahuldamist. Hageja nõuetest rahuldati AS-i Scanforest pankrotimenetluses 31 733 831 krooni 50 senti. Nõue jäi rahuldamata 4 140 458 krooni 69 sendi ulatuses. Hageja esitas AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses käenduslepingu alusel nõude 4 140 458 krooni 69 sendi saamiseks, mis sisaldas ka faktooringuarvetest tulenevaid nõudeid. Hageja nõue võib AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses saada rahuldatud 100 000-200 000 krooni ulatuses. AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses ei ole hagejale väljamakseid tehtud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja nõue on rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja jättis kasutamata lepingust tuleneva võimaluse oma nõude rahuldamiseks kohustuse sissenõutavaks muutumise järel. 20. märtsil 2003. a sõlmisid hageja, kostja ja AS Scanforest arvete tasumise lepingu, mille p 5 kohaselt juhul, kui AS Scanforest ei tasu hagejale müüja väljastatud ja hageja faktooritud arveid vastavalt ostu-müügilepingu tingimustele ja tähtajaks, on hagejal õigus debiteerida faktooringuvõlgniku arvelduskontot faktooringulepingust tuleneva võla ulatuses. AS-i Scanforest arvelduskonto väljavõttest nähtub, et AS-i Scanforest arvelduskontol oli ajavahemikul 14. oktoobrist
30.novembrini 2003. a piisavalt raha, mis võimaldanuks hagejal debiteerida võla AS-i Scanforest kontolt. Kuna hageja on loobunud võimalusest debiteerida võlg AS-i Scanforest arvelduskontolt, ei ole tal õigust kostja vastu nõuet esitada. Hagiavalduse täpsustuses on hageja omaks võtnud, et ta on kogu oma AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude ulatuses esitanud nõude AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses. Esitades kogu nõude AS-i Scanforest pankrotimenetluses, on hageja saanud viimati nimetatud pankrotimenetluses suuremast nõudest tulenevad eelised. Sama nõude esitamine mitme erineva isiku vastu on keelatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte järgi. AS-i Scanforest Group pankrotimenetluses on hageja asunud seisukohale, et tal jäi AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldamata arvelduslaenulepingust tulenev nõue 4 140 458 krooni 69 sendi saamiseks. Seega määras hageja AS-i Scanforest Group pankrotimenetluse tarbeks, et faktooringuarvetest tulenevad nõuded on rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja ei ole kindlaks määranud nõuete rahuldamise järjekorda. Nõuete rahuldamise järjekorra kindlaksmääramine ei ole toiming, mida võiks võlausaldaja suva alusel erinevates menetlustes endale kasulikumal viisil erinevalt teha. Seega tuleb nõuete rahuldamise järjekorra kindlaksmääramisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-s 6 sätestatust. Arvestades pankrotimenetluses toimunud täiendavaid väljamakseid, on AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldatud 88,5% hageja nõuetest, sh faktooringuarvetest tulenevast nõudest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kostja vastu nõudeid suuremas ulatuses kui 11,5%.
3.Harju Maakohus jättis 29. juuni 2007. a otsusega hagi rahuldamata. Ühtlasi jättis maakohus hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks 30 680 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt kinnitati Lääne-Viru Maakohtu 27. detsembri 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2-68/04 AS-i Scanforest pankrotihaldurite jaotusettepanek, mille kohaselt hageja nõue I
järjekohal I rahuldamisjärguna summas 33 238 163 krooni 55 senti rahuldatakse jaotise 72,2784% ulatuses. Hagejale on AS-i Scanforest pankrotivara arvel välja makstud 31 733 831 krooni 50 senti. Kuna hageja esitas nõudeavalduse AS-i Scanforest pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu nõudena, võttis ta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse osas sellega endale kogu riski. Hageja seisukoht, et tal oli õigus määrata nõuete rahuldamise järjekord VÕS § 88 alusel, on põhjendamatu, sest hageja taotles oma nõude tunnustamist pandiga tagatud I järgu nõudena pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses tunnustatakse ja rahuldatakse nõudeid pankrotiseaduses sätestatud alustel, korras ja ulatuses. Asjaolu, et hageja väidetavalt määras AS-i Scanforest pankrotimenetluses kindlaks nõuete rahuldamise järjekorra oma eesõigusnõudes VÕS § 88 alusel, on ainetu ja ei põhine seadusel. Hageja väidetav suuline avaldus nõuete rahuldamise järjekorra määramiseks ei olnud pankrotihalduritele siduv. Esitades nõudeid erinevates pankrotimenetlustes ja saades oma nõuded osaliselt rahuldatud, kuid esitades samal ajal hagi kahe faktooringuarve alusel kostja vastu kohtumenetluses, ei ole hageja käitunud kooskõlas TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Nõude faktooringulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks esitas hageja kostjale alles 16. märtsil 2005. a ning hagiavalduse
12.aprillil 2005. a. AS-i Scanforest (pankrotis) lõpparuanne kinnitati 21. märtsil 2005. a. Seega pidi hagejale olema hagi esitamise ajal teada, et tema faktooringulepingust tulenev nõue on olulises osas juba rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Hageja jättis kasutamata lepingust tuleneva õiguse nõude rahuldamiseks kohustuse sissenõutavaks muutumise järel, kui ei debiteerinud faktooringulepingust tuleneva võla ulatuses võlgniku arvelduskontot.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2007. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas maakohtu otsuse põhjendusi. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja 11 800 krooni õigusabikulu katteks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja nõue hüvitatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli võlausaldajana kokku leppinud võlgnikuga kohustuste täitmise järjekorra. AS-i Scanforest (pankrotis) pankrotihalduri ütlustest ei nähtu, et sellist kokkulepet oleks sõlmitud. Samuti ei tõenda sellist järjekorra määramist Lääne-Viru Maakohtu 27. detsembri 2004. a määrus, millega kinnitati AS-i Scanforest (pankrotis) jaotusettepanek. Sellest määrusest ei nähtu, et hageja pandiõiguste I järjekohal olnud nõudest jäänuks II rahuldamisjärku just vaidlusalustest arvetest tulenev nõue. Osa I järjekohal olnud nõudest jäi vaid seetõttu II rahuldamisjärku, et pandieseme müügist ei jätkunud raha kogu hageja I järjekohal tunnustatud nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asjas kohaldub VÕS § 88 lg 6 p 1. Pankrotimenetlusest laekunud rahast sai
kohustusi täita üksnes selle sätte alusel, sest muid aluseid tõendatud ei ole. Vaidlusaluste arvete alusel tekkinud kohustused muutusid sissenõutavaks juba 2003. aastal. Hageja ja AS-i Scanforest 15. veebruari 2001. a arvelduslaenulepingu kohaselt oli kohustuse täitmist mitmel korral pikendatud kuni 16. veebruarini 2004. a. AS-i Scanforest pankrotimenetluses hageja esitatud täiendavast nõudeavaldusest nähtub, et 15. novembril 2001. a sõlmitud laenulepingu alusel oli AS-ile Scanforest laenatud 15 mln krooni tagastamise tähtpäev 15. novembril 2005. a. See kohustus muutus sissenõutavaks AS-i Scanforest pankroti väljakuulutamisest 19. veebruaril 2004. a. Seega on põhjendatud kostja väide, et hageja nõue kostja vastu on hüvitatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ühtlasi palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas ringkonnakohus valesti VÕS § 88 lg-t 4 ning kohaldas seetõttu ekslikult VÕS § 88 lg-t 6. Nõuete rahuldamise järjekorra kindlaksmääramine pankrotimenetluses kaitstud nõude ulatuses on võlgniku ja võlausaldaja vaheline suhe, mida reguleerib VÕS § 88 lg 4. Hageja tegi AS-i Scanforest pankrotimenetluses pankrotihaldurile suulise tahteavalduse, mille kohaselt tuli vaidlusalustest arvetest tulenevad nõuded rahuldada pärast hageja kõikide nõuete täielikku rahuldamist. Kuna võlgniku seaduslik esindaja avaldusele vastu ei vaielnud, on hageja määratud kohustuste täitmise järjekord õigusliku tähendusega ning arvetest tulenevaid hageja nõudeid võlgniku pankrotimenetluses ei rahuldatud. Võlaõigusseadus ei sätesta, mis vormis peab olema võlausaldaja avaldus, milles ta määrab kindlaks, millises järjekorras ta loeb oma nõuded rahuldatuks, seega võib avalduse teha ka suulises vormis. VÕS § 88 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole võlgniku ja võlausaldaja kokkulepe kohustuste täitmise järjekorra kindlaksmääramiseks, nagu ekslikult leidis ringkonnakohus. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 5 sätestatud nõuet sellega, et jättis tähelepanuta, et hageja tegi võlausaldajana AS-i Scanforest pankrotimenetluses pankrotihaldurile suulise tahteavalduse võlgniku kohustuste täitmise järjekorra kindlaksmääramiseks. Selle kohaselt tuli vaidlusalustest arvetest tulenevad nõuded rahuldada pärast kõikide teiste hageja nõuete rahuldamist. Samuti ei andnud ringkonnakohus hinnangut tunnistajana üle kuulatud AS-i Scanforest pankrotihalduri vastavatele ütlustele.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Väär on hageja seisukoht, et võlausaldaja võib VÕS § 88 lg-s 4 sätestatud avalduse esitada suulises vormis. Pankrotimenetluses tehtud suulistel avaldustel on õiguslikud tagajärjed üksnes juhul, kui avaldused on protokollitud. Praegusel juhul ei ole hageja nõuete rahuldamise järjekorda kindlaks määranud. Sama nõude esitamine erinevate isikute vastu erinevates menetlustes on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hageja ei kasutanud faktooringulepingust tulenevat õigust debiteerida tasumata arved AS-i Scanforest (pankrotis) arvelduskontolt, on ta hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud
nõudeõiguse kostja vastu. Ringkonnakohus on materiaalõiguse norme õigesti kohaldanud ning ei ole menetlusõiguse norme rikkunud.
9.Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja oma vastuväidete juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 20. märtsil 2003. a faktooringulepingu, mille alusel hageja omandas kostja kaupade müügist tulenevad nõuded AS-i Scanforest vastu. Faktooringulepingu p 8 järgi kohustus kostja nõuded hagejalt tagasi ostma, kui AS Scanforest ei ole hagejale arveid õigel ajal tasunud. AS-i Scanforest pankrotimenetluses tunnustati hageja pandiga tagatud nõuet I rahuldamisjärgu nõudena ning hageja see nõue sisaldas muu hulgas vaidlusalustest faktooringuarvetest tulenevat nõuet.
12.Hageja leiab, et faktooringulepingu p 8 kohaselt oli kostjal kohustus nõuded AS-i Scanforest vastu hagejalt tagasi osta ja kuna AS Scanforest arveid nr 234 ja nr 244 hagejale ei tasunud ja tema nõue jäi ka AS-i Scanforest pankrotimenetluses hüvitamata, on tal õigus saada faktooringulepingu alusel kostjalt 1 154 784 krooni. Kostja leiab, et hageja nõue on rahuldatud AS-i Scanforest pankrotimenetluses.
13.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus kohaldas asjas vääralt VÕS § 88 lg 6 p 1, mille kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas nõude, mille osas ta nõuab raha, s.o tagasiostukohustuse täitmist kostjalt, täitmiseks faktooringuvõlgniku AS-i Scanforest pankrotimenetluses. Pankroti väljakuulutamisega loetakse PankrS § 42 kohaselt võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks ja PankrS § 44 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete rahuldamisjärgud on sätestatud PankrS §-s 153. Kooskõlas PankrS § 153 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 2 rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Jaotis on PankrS § 154 lg 1 kohaselt suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Nimetatud sätetest ning pankrotiseaduse üldisest mõttest tuleneb, et pankrotimenetluses tunnustatud sama rahuldamisjärgu nõuded rahuldatakse võrdelistes osades. Seega ei saa praeguses asjas VÕS § 88 lg 6 p-s 1 sätestatut kohaldada.
14.Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et asjas tuli kohaldada VÕS § 88 lg-t 4. Kuivõrd hageja
taotles AS-i Scanforest pankrotimenetluses kostjalt faktooringulepingu alusel omandatud nõude tunnustamist pandiga tagatud I järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel, rahuldatakse tema tunnustatud nõue pankrotiseaduses sätestatud alusel, korras ja ulatuses. Seetõttu ei saa hageja võlausaldajana VÕS § 88 lg 4 alusel määrata, millise pankrotimenetluses tunnustatud nõude ja kui suures ulatuses on võlgnik täitnud. Kolleegium on seisukohal, et VÕS § 88, mis reguleerib täitmist erinevate kohustuste katteks, eesmärk on määrata kohustuste täitmise järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu kohustust, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning on vaja välja selgitada, millised kohustused on täidetud. Kui pankrotimenetluses ei piisa vara kõigi sama järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse PankrS § 153 lg 6 kohaselt järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega. Seega võivad hageja faktooritud arved olla jäänud rahuldamata pandiga tagatud nõuete rahuldamise järgus võrdeliselt kõigi samas järgus esitatud nõuetega.
15.Kohus peab TsMS § 438 kohaselt asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. Nimetatud säte kohustab kohut muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele asjaoludega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-05). See nõue kehtib ka ringkonnakohtule, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
16.Ringkonnakohus on jätnud kindlaks tegemata, mida pidasid pooled silmas faktooringulepingu ps 8 sätestatud kostja kui faktooringulepingujärgse müüja nõuete tagasiostukohustuse all. Samuti ei ole ringkonnakohus välja selgitanud, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb, mh kas ta nõuab nt ostuhinna tasumist ilma nõuete tagastamiseta kostjale või lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist vms. Tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 ei saa kolleegium neid asjaolusid tuvastada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
17.Toimiku materjalidest nähtuvalt (tlk 11) nõudis hageja kostjalt VÕS § 76 lg-le 1 tuginedes faktooringulepingu p-s 8 kokkulepitud kohustuse täitmist. Faktooringulepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 256. Selle paragrahvi p-de 1 ja 2 järgi kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi ja nõude sisse nõudma. Nimetatud sätted ei keela pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui faktooringuvõlgnik viivitab faktoorile maksete tasumisega, on klient kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma. Kuna faktooringulepingut reguleerivad VÕS §-d 256-258 ei sätesta nõude tagasiostu tingimusi, kohalduvad lisaks tagasiostuõigusega müügilepingu sätted (VÕS §-d 238-243). Kooskõlas VÕS § 238 lg-ga 1 võivad lepingupooled müügilepingus kokku leppida, et müüjal on asja
tagasiostuõigus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale, 3. lõike järgi peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Seega võivad pooled faktooringulepingus olla kokku leppinud tingimuslikus müügilepingus, st müüjapoolse (kostja) tagasiostukohustuse tekkimises ostja (hageja) poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel.
18.Poolte sõlmitud faktooringulepingu p 8.1 järgi tagab/garanteerib müüja (kostja) täies osas faktooritud arvete nõuetekohast täitmist ostja(te) poolt, sh arve nominaalsummade, faktooringuintresside, viiviste ja leppetrahvide tasumist ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist müüja ja/või ostja poolt. Lepingu p 8.2 kohaselt kohustub müüja mh juhul, kui ostja(d) ei täida oma kohustusi panga (hageja) vastu nõuetekohaselt ning ei ole tasunud vähemalt 30 maksetähtpäevale järgneva päeva jooksul, tagasi ostma ehk omandama pangalt nende ostjate vastu olevad nõuded panga nimetatud arvete suhtes. Tagasiostmise kohustuse täitmiseks on müüja kohustatud panga nõudmisel kahe pangapäeva jooksul pangalt tagasi ostma ostja poolt mittetäidetud nõuded täies ulatuses ning tasuma vastavad summad faktooringukontole. Vastavalt faktooringulepingu p-le 8.3 on müüjal õigus saada tagasiostukohustuse täitmisel enda valdusesse ka kõik vastava nõudega seotud dokumendid. Kolleegium märgib, et kui kostjal on faktooringulepingu p 8 kohaselt hageja nimetatud arvetest tuleneva nõude tagasiostukohustus, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel kooskõlas pankrotiseadusega (vt otsuse p 14) tuvastada ka see, kas hageja faktooringulepingust tulenev nõue jäi AS-i Scanforest pankrotimenetluses rahuldamata.
19.Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu järgi. Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.