Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

12.11.2008 esitas OÜ E hagiavalduse MB vastu 27 667,74 krooni saamiseks. Kostja 09.01.2009 kirjalikus avalduses kohtule tunnistab põhinõuet ning taotles võimalust tasuda võlgnevus osamaksetena alates 15.01.2009.a. Kohus edastas kostja avalduse hagejale asja komporomissiga lõpetamise kaalumiseks. Hageja 21.01.2009 kirjas teatas kohtule, et ei ole nõus kostjaga kompromisslepingut sõlmima, kuna kostja on sarnaseid ettepanekuid varemalt korduvalt teinud, edasi asi ei arene. Kostja oma avalduses kohustus tegema sissemakseid alates 15.01.2009, kuid

2-08-75525 makseid ei ole teinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi põhinõude osas õigeks, viivisenõudele vastu ei vaielnud. Kostjale on 14.11.2008 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 6.1. kohustus kostja tasuma kuumaksega rohkem kui 7 päeva hilinemise korral viivist 0,2 % maksmata jäänud lepingusummast iga viivitatud päeva eest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 27 667,74 krooni, millest põhivõlgnevus on 18 976,50 krooni ja viivis 8691,24 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma osade kaupa 2000 krooni kuus alates 15.01.2009.a. Kohus leiab, et TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohtutsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb pooltevahelisest järelmaksuga müügilepingust. Kostja ei täitnud kohustust tasuda osamakseid, mistõttu hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole. Kostja on kohtumenetluses küll väljendanud valmisolekut võlg osamaksetena tasuda ja võtnud endale vastava kohustuse, kuid ei ole asunud endale võetud kohustust täitma. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1750 krooni riigilõivu tasumisel, mingeid muid kulusid hagejal ei ole. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste

2-08-75525 kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Heli Käpp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.