1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib üksnes vandeadvokaadi vahendusel esitada kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Jaana Barrot esitas 22.12.2006 kohtusse hagi KÜ Valdeku 112 vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale sõiduauto Opel Astra Caravan 1,6 Club reg nr xxxxxx. Auto oli pargitud 29.12.2003 kella 18.30 paiku Tallinnas, Valdeku 112a asuva kaupluse "Männiku" kõrval olevasse parklasse. Mingeid ohtu tähistavaid märke, piirdeid, keelumärke antud kohas ei esinenud. Umbes kella 18.40 ajal kauplusest väljudes avastas hageja, et auto tagaosa ja küljeklaasid olid täielikult purustatud ning auto ümber vedeles Valdeku 112 elumaja katuselt alla kukkunud plekktahvlite tükke koos katuseroovitisega. Õnnetusjuhtumi hetkel istus autos hageja elukaaslane Marek Ševrigin. Juhtumi fikseerisid hageja väljakutse peale Põhja Politseiprefektuuri ja Päästeameti ametnikud. Vastavalt OÜ Autoeksperdi Grupi eksperdi otsusele oli antud sõiduki kere õnnetusjuhtumi järgse taastamisremondi maksumus minimaalselt 65000 krooni ning sõiduki taastamine kahjueelsesse seisukorda ei olnud majanduslikult otstarbekas. Vastavalt eksperdi otsusele hinnati nimetatud sõiduauto maksumuseks 40 000 krooni. 03.05.2005 müüs hageja sõiduauto jääkväärtusega 8000 krooni Tallinnas Kadaka tee 183b asuva OÜ Moneklar esindaja Indrek Sinisoo vahendusel.
3.Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et KÜ Valdeku 112 elamu katuseehituse teostamisel ei järgitud kehtivaid ehitusnorme ega ohutusnõudeid. Ilmastikuolud olid halvad juba eelmisel päeval, so. 28.12.2003, kui tõusis tuul, mis rebis Valdeku 112 hoone katuselt plekitükke ja lennutas neid kaupluse "Männiku" katusele. Korteriühistu endise esimehe Erik Mettuse selgituse kohaselt käisid 28.12.2003 Valdeku 112 hoone katuse ehituse juures nii ehitaja OÜ Hansafast kui ka nimetatud ehitusobjektile omanikujärelvalvet teostav Ehitusekspertiisibüroo OÜ esindaja, ning viimane tegi ehitajale ettekirjutuse likvideerida ohtlik olukord järgmise päeva hommikuks, kuid ohu kõrvaldamiseks ei võetud midagi ette, seades sellega ohtu nii inimeste elu kui ka vara. KÜ Valdeku 112 ei olnud nõus kahju hüvitama.
4.Menetluse käigus asendas hageja esialgse kostja KÜ Valdeku 112 ja esitas nõude Iive Kaupmehe vastu, kes on Valdeku 112 asuva kinnistu üheks omanikuks ja on ühistu juhatuse liige.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista sõiduki vigastamisest tekkinud kahju 32 000 krooni ja ekspertiisikulud 800 krooni ning määrata kohtuotsuse täitmise tähtaeg üks kalendrikuu arvates otsuse jõustumisest, menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostjate vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema autot kahjustasid just Valdeku 112 elumaja katuselt pärit plekktahvlid. Kostja ei ole isiklikult hagejale kahju tekitanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 30.04.2008 otsusega hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti kostja kanda.
2(4)
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriomandi nr 5613801 omanik, olles seega Valdeku 112 asuva ehitise ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelise osa omanik. Vaidlust ei ole ka selles, et Valdeku 112 asuva maja katusel käisid remonttööd ja katuseplekid ei olnud kinnitatud selliselt, mis takistaksid nende kukkumist; et hageja oli kahjustusi saanud sõiduauto omanik ja et see oli pargitud 29.12.2003 kella 18.30 paiku Tallinnas, Valdeku 112 asuva maja läheduses kaupluse Männiku kõrval olevasse parklasse; et sõiduki vigastused olid tingutud katusplekkide kukkumisest sõidukile, mille tagajärjel auto deformeerus ja sõiduki taastamisväärtuseks oleks olnud 65000 krooni; auto avariieelseks maksumuseks oli 40000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on tekkinud varaline kahju 32 000 krooni ning kahju suuruse kindlakstegemise ekspertiisikulu oli 800 krooni.
9.Hageja poolt kohtule esitatud videosalvestusest (VHS) nähtus hageja sõiduk, mis oli pargitud kaupluse Männiku ees. Kaupluse kõrval maas oli hulgaliselt katusematerjali ning maja katusel oli pooleliolev ehitustöö ning näha oli ka katuseplekkide liikumist. Hageja elukaaslase M.Ševrigini, kes viibis õnnetuse hetkel autos ja tunnistaja H. K., kes saabus sündmuskohale hiljem, ütlused kinnitasid ühiselt, et katusetükid olid lennanud Valdeku 112 asuva viiekordse elumaja katuselt, kuna osa katusest oli koos roovitisega ära lennanud ja tükid vedelesid sõiduteel. Tunnistajate ütlusi ja videosalvestust kogumis hinnates leidis tõendamist asjaolu, et hageja sõidukile kukkusid Valdeku 112 majalt kukkunud katusematerjali tükid. Kuna tunnistajate ütlused ühtivad ei saanud kahelda M.Ševrigini erapooletuses.
10.Hageja on esitanud tõenditena kohtule päästeameti kirja, politseiasutuse kirja, avalduse kindlustusandjale, uudistesaate Aktuaalse Kaamera 29.12.2003 salvestuse, väljavõtte Postimehe interneti väljavõttet PM Online artikli koos fotodega, millised küll ükski otseselt ei tõenda, kust ja millal võisid katuseplekid hageja autole kukkuda, kuid märgitud tõendid kinnitasid üheselt hageja ja tunnistajate ütlusi ning VHS salvestuses kajastatut.
11.Kuna asjas on tõendatud, et katusematerjal kukkus Valdeku 112 asuva ehitise katuselt hageja auto peale, mille tõttu sai sõiduk vigastusi, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna hageja omand on rikutud. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, VÕS § 1059, ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.
12.Vastavalt hageja nõudele mõistis kohus kostjalt välja sõiduki vigastamisest tekkinud kahju ja ekspertiisikulud kokku summas 32 800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Iive Kaupmees esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse täies ulatuses. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjaolusid ja tõendeid hinnanud õigesti, palub apellant vastavalt VÕS §-le 140 vähendada kahjuhüvitist 50% võrra. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
14.Maakohtu otsus põhineb tõenditel, mis oma olemuselt ei ole lubatavad, tõendite usaldusväärsus on kaheldav ja kahju tekitamise fakti ei tõenda ükski tõsise kaaluga tõend.
15.Videosalvestusest ei selgu kas tegemist on tõesti sündinud faktiga või lavastatud videoga, samuti ei luba seadus nimetatud tõendit esitada. Tunnistajate ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna M.Ševrigin on hageja elukaaslane ja H. K. ei viibinud kahjujuhtumi ajal sündmuskohal. Samuti ei ole vastustaja esitanud ühtegi objektiivset tõendit, millega oleks tuvastatud fakt, et katusetükid olid pärit Valdeku 112 ehitiselt.
16.Kohus kohaldas kostja suhtes VÕS § 1059, kuna hageja leidis, et kostja kui ehitise üks omanikke, on talle kahju tekitanud. Kuigi seadus järgi on korteriomanikel solidaarne
3(4)
vastutus, on tegemist äärmiselt ebaõiglase seadusega, kuna kostja ei teinud midagi selleks ega jätnud ka tegemata, et väidetav kahju tekiks. Seetõttu palub hageja VÕS § 140 järgi vähenda kahjuhüvitist. Vastustaja seisukoht
17.Jaana Barrot vaidleb kaebusele vastu, leiab, et kohtuotsus on õige ja palub jätta selle muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Maakohtu otsus ei põhine lubamatutel tõenditel. TsMS § 229 kohaselt võib tõendiks tsiviilasjas olla igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus.Kohtu poolt uuritud ja hinnatud tõendid – tunnistajate ütlused, videosalvestus, päästeameti ja politseiasutuse kirjad, avaldus kindlustusandjale, TV uudistesaate salvestus, väljavõte ajalehe artiklist koos fotodega, on kõik lubatud tõendid.
20.Kostja vaidlustab tõendite hindamise kohtu poolt. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja jõudis põhjendatud järeldusele, et hageja autot vigastanud katuseplekid kukkusid alla just Valdeku 112 maja katuselt. Kostja väide, et katusematerjal võis pärineda ka mujalt, on paljasõnaline, kuna kostja pole esitanud ühtki tõendit sellise väite põhjendamiseks. Asjaolu, et vahetult sündmuskohal viibinud tunnistaja M. Šverigin on hageja elukaaslane, ei tee tema ütlusi iseenesest ebausaldusväärseteks, kui need ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Samuti ei saanud kohus jätta tunnistaja H. K. ütlustega arvestamata üksnes seetõttu, et tunnistaja ei viibinud sündmuskohal katuseplekkide allakukkumise momendil. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, mida ta nägi sündmuskohal pärast juhtunut.
21.Kohus kohaldas õigesti VÕS § 1059, mis sätestab kõrgendatud vastutuse ehitisealuse maa omanikule ehitisest lähtuva kahju põhjustamise eest. Tegemist on seadusandja tahtega ning kohus ei saanud jätta sätet kohaldamata seetõttu, et see tundub hagejale ebaõiglane.
22.VÕS § 140 kohaldamise aluseid ei ole kostja välja toonud ega sellist taotlust ka esimese astme kohtule esitanud.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.