Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks
30.04.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-39337
Tsiviilasi
J B hagi IK(K ) vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja J B (xxx, eluk. xxx)
esindajad
Kostja IK(xxx, xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Hagi rahuldada. Välja mõista IK(K ) J B kasuks kahju hüvitamiseks 32800 krooni. Määrata kindlaks otsuse täitmise aeg. Otsus tuleb täita ühe kuu jooksul arvates otsuse jõutumisest ja väljamõistetud rahasumma 32800 krooni tuleb kanda J B kontole xxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused
Hageja on sõiduauto Xxx reg nr xxx omanik. Auto oli pargitud 29.12.2003 kella 18.30 paiku Tallinnas Valdeku 112a asuva kaupluse "Männiku" kõrval olevasse parklasse. Autosse jäi istuma hageja elukaaslane MS, hageja läks ise kauplusesse. Mingeid ohtu tähistavaid märke, piirdeid, keelumärke antud kohas ei esinenud. 29.12.2003 umbes kella 18.40 ajal kauplusest väljudes avastas, et auto tagaosa ja küljeklaasid olid täielikult purustatud ning auto ümber vedeles elumaja katuselt alla kukkunud plekktahvlite tükke koos katuseroovitusega. Kahjustusi said vähemalt kaks autot ja Valdeku 114 asuva kaupluse "Männiku" katus (ventilatsioonisüsteem). Nimetatud juhtumi fikseerisid hageja väljakutse peale sündmuskohale sõitnud Põhja Politseiprefektuuri ja Päästeameti ametnikud. Nimetatud juhtumi tõttu tekkisid hageja autole ulatuslikud kahjustused - vastavalt OÜ Autoeksperdi Grupi eksperdi otsusele nr A4-0014 on hoone katusekonstruktsioonide pealekukkumine põhjustanud auto kere keerulise deformatsiooni. Eksperdi hinnangul on antud sõiduki kere õnnetusjuhtumi järgse taastamisremondi maksumus koos asendamist vajavate varuosade maksumusega minimaalselt 65000 EEK ning sõiduki taastamine kahjude-eelsesse seisukorda ei ole majanduslikult otstarbekas. Vastavalt OÜ Autoeksperdi Grupi eksperdi otsusele nr A40014 on hinnatud sõiduauto Xxx reg nr xxx avameelseks maksumuseks 40000 (nelikümmend tuhat) krooni. Ekspertiisi eest maksis hageja OÜ Autoeksperdi Grupi arve nr A4-0015 alusel ekspertiisitasu 800 krooni. 03.05.2005 müüs hageja sõiduauto Xxx reg nr xxx jääkväärtusega 8000 krooni Tallinnas Kadaka tee 183b asuva OÜ M esindaja I S vahendusel. Kokku tekitati hagejale kahju summas 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni. Eelnimetatud kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et kostja poolt Tallinnas aadressil asuva Korteriühistu elamu katuseehituse teostamisel ei järgitud kehtivaid ehitusnorme ega ohutusnõudeid. Ilmastikuolud olid halvad juba eelmisel päeval, so. 28.12.2003, kui tõusis suur tuul ja olid tormiiilid. Ka 28.12.2003 rebis tuul hoone katuselt plekitükke ja lennutas neid kaupluse "Männiku" katusele (informatsioon on pärit OÜ K "Männiku" kaupluse töötajatelt). Korteriühistu endise esimehe E M selgituse kohaselt käisid 28.12.2003 hoone katuse ehituse juures nii ehitaja OÜ H kui ka nimetatud ehitusobjektile omanikujärelvalvet teostav Ehitusekspertiisibüroo OÜ esindaja, ning viimane tegi ehitajale ettekirjutuse likvideerida ohtlik olukord järgmise päeva hommikuks. Seega oli Korteriühistu endine esimees E M teadlik ohtlikust olukorrast, kuid ei võtnud korteriühistu esindajana ohu kõrvaldamiseks mitte midagi ette, seades sellega ohtu nii inimeste elu kui ka vara. KÜ ei ole nõus kahju hüvitama. Hageja tugines VÕS §1059. Hagi täpsustustes märkis, et asuva ehitise aluse maa omanikuks on ühistu juhatuse liige IK, kes on korteriomandi XXX XXX, Tallinn, omanik. Menetluse käigus asendas (06.06.07 määrus) hageja KÜ kostjaga IK. Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduki vigastamisest tekkinud kahju 32000 krooni, ekspertiisikulud 800 krooni, ühtlasi palus määrata kohtuotsuse täitmise tähtaeg üks kalendrikuu arvates otsuse jõustumisest, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, maa-ameti registri väljavõte, videosalvestus (VHS), väljavõte Postimees interneti väljaandest PM Online, artikkel koos fotodega, videosalvestus 29.12.2003 Aktuaalse Kaamera uudistes, „Pealtnägija” salvestus 03.03.2004, Põhja Politseiprefektuuri kiri, Põhja Päästekeskse 15.11.2007 kiri hagejale, väljakutse andmed, T. Reimetsa kindlustushüvitis, kirjalikus menetluses ülekuulatud tunnistajate M Š ja H K ütlused. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja arvetes ei ole tõendatud, et 29.12.2003 kella 18.30 paiku märgitud Valdeku tn kaupluse kõrval olevas parklas parkides lendasid elumaja katuselt plekktahvlid, mis kahjustasid hageja autot. Esitatud väljavõte ajalehest, politseikiri, päästeameti kiri seda ei tõenda, mistõttu ei ole kahju tekitaja kostja. Ka tunnistajate ütlustega
ei ole tõendatud, et katusekattematerjal on pärit ehitiselt. Kostja ei ole isiklikult kahju tekitanud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. VÕS § 1047 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1048 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS 1059 tulenevalt vastutab ehitise omanik teisele isikule tekitatud kahju eest sõltumata süüst, st tema ei saa tugineda VÕS 1050 lg 1 järgi sellele, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriomandi nr XXX omanik, olles seega asuva ehitise ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelise osa omanik. Märgitud asjaolu kohta on hageja esitanud ka kinnistusraamatu väljavõtte. Kuivõrd kostja on ehitise mõttelise osa omanik, ei saa kostja tugineda asjaolule, et tema pole hagejale kahju tekitanud ega ole hagejal tekkinud kahjus süüdi. Seega vabaneb kostja hageja ees vastutusest üksnes siis kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanud tegevus. Vaidlust ei olnud selles, et asuva maja katusel käisid remonttööd ja katuseplekid ei olnud kinnitatud selliselt, mis takistaksid nende kukkumist, varisemist ehitiselt – asuvalt elamult. Vaidlus puudus ka poolte vahale selles, et hageja oli sõiduauto Xxx rewg,m. XXX omanik ja et see oli pargitud 29.12.2003 kella 18.30 paiku Tallinnas. asuva maja läheduses kaupluse Männiku kõrval olevasse parklasse. Vaidlus puudus ka selles, et sõiduki vigastused oli tingutud katusplekkide kukkumisest sõidukile ning sõiduk deformeerus ja et sõiduki taastamisväärtus oleks 65000 krooni, et taastamine pole otstarbeks, et avariieelne maksumus 40000 krooni. Samuti ei ole vaidlust selles, et kahju suuruse kindlakstegemise ekspertiisikulu oli 800 krooni Kuivõrd nende asjaolude üle vaidlus puudus, on need märgitud asjaolud tõendatud. Kuna tõendatud on et hageja sõiduk sai vigastusi, on tõendatud asjaolu, et hageja on saanud varakahju 32000 krooni, tema omand on rikutud, samuti on ta teinud kulutusi kahju suuruse kindlakstegemiseks 800 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud videosalvestusest (VHS) nähtub, et hageja sõiduki, mis oli pargitud kaupluse Männiku ees, juures ja kaupluse kõrval maas on hulgaliselt katusematerjali, - plekke, samuti nähtub videosalvestusest, et maja katusel on pooleliolev ehitustöö. Tunnistaja M. Š ütluste kohaselt viibis ta hageja autos 29.12.2003 kella 18.30 paiku ja kuulis vilinalaadset heli, kohe tundis matsatust, auto vappus ja kui esiistmelt vaatas auto tahaossa, siis nägi, et midagi oli autole peale kukkunud ja lömastanud auto tagaosa, sõidukist väljunud,
nägi, et Männiku poe kõrval oli maas hulgaliselt katusplekke ja ehituskonstruktsiooni tükke. Sündmuskohast oli aru saada, et katusetükid olid lennanud asuva viiekordse elumaja katuselt, sest Võidu tänava poolne osa katusest oli koos roovitusega ära lennanud ja tükid vedelesid sõiduteel. Tunnistaja HK ütluste kohaselt oli ta 29.12.2003 Valdeku tänava Männiku pole juures 20.30-21.05 paiku, nägi, et hageja auto oli pargitud kaupluse kõrval olevas parklas ja selle autole olid peale kukkunud katusplekid, kukkumist ei näinud, kuid need said kukkuda majalt, sest see oli osaliselt katuseta, katusel laperdas katusplekk ja maja ümber maas oli katusepleki ja katuse tükke. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ainuke maja, millel osaliselt katus puudus ja mille katusel laperdas katusplekk, oli asuv elamu - ehitis. Majal oleva katusepleki liikumist on nähta ka videosalvestustest. Eeltoodud tunnistajate ütlusi ja videosalvestust kogumis hinnates, leiab kohus, et nende tõenditega on tõendatud asjaolud, et hageja sõidukile kukkusid majalt katusematerjal ja plekid hageja autole peale ja ümber lükatud kostja väide, et need võisid kukkuda hageja autole muult ehitiselt. Kostja väited sellest, et tunnistaja M. Š i ütlused on erapoolikud, ei ole õiged, kuna need ühtivad videosalvestuselt nähtuva ja tunnistaja H. Krammi ütlustega. Kuigi hageja poolt esitatud päästeameti kirjast ei nähtu otseselt seda, kust ja millal võisid katuseplekid hageja autole kukkuda, on märgitud tõendid kaudsed ja kinnitavad asjaolu, et sellised katusetükid lebasid maas, mitmed autod olid vigastutud, töötajad käisid kohapeal ja fikseerisid Valdeku 112, Tallinn lahtised katusplekid. Märgitud tõend toetab varemmainitud tunnistajate ütlusi ja videosalvestust. Hageja esitatud politseiasutuse kirjad ei tõenda kahjujuhtumit, vaid kinnitavad hageja pöördumist juhtunu kohta vast e õiguskaitseorganisse. Hageja poolt kohtule esitatud T. R avaldus kindlustusandjale ei tõenda küll seda, et hageja sõiduk sai kannatada, kuid toetab hageja tunnistajate ütlusi ning VHS kandjal videosalvestust selles, et majalt kukkusid alla katuseplekid. Aktuaalse Kaamera 29.12.2003 uudistest, mille kohta on esitatud salvestus (muu andmekandja – DVD), kajastub samuti asjaolu, et maja katuselt lendasid alla mitmete sõidukite peale katuseplekid. Nimetatud uudistelõik koos kohapealse salvestusega ühtib hageja esitatud VHS kandjal tehtud salvestuse ja tunnistajate ütlustega. Hageja esitatud väljavõte Postimehe interneti väljaandest PM Online, artikkel koos fotodega kinnitavad samuti hageja tunnistajate ütlusi ja VHS salvestuses kajastatut. Hageja poolt kohtule esitatud 03.03.2004 Pealnägija saates kajatakse küll asuva elamu katuse ehitusega seonduvaid probleeme, küll aga ei tõenda need vaidlusalust kahjujuhtumit. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna asjas on tõendatud, et hageja sõiduk sai tänu sellele vigastusi, et katusematerjal kukkus asuva ehitise katuselt hageja auto peale, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna hageja omand on rikutud. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 1059, § 1048 lg 1 p 5 järgi. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks
tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada ja lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kuna vaidlus puudus selle üle, et asja, so sõiduki vigastamisest tekkinud kahju on 32000 krooni ja et selle kahju kindlakstegemiseks on kulud 800 krooni, on tõendatud hageja kahju ulatus 32800 kooni vastavalt VÕS § 128 lg 1, lg 3 ja § 132 lg 1, 3 ja vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle, ei anna kohus täiendavat hinnangut hageja esitatud tõenditele sõiduki vigastuste, taastamisväärtuse, avariieelse hinna kohta ja ekspertiisikulude kohta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks kokku 32800 krooni. Hageja poolt esitatud ühistu ja kolmanda isiku vahelise töövõtulepingu, üldtingimised, pretensiooni ühistule ja vastava vastuse hagejale jätab kohus tähelepanuta, kuna hageja nõue on esitatud kostja vastu, märgitud tõendid olid esitatud seoses nõudega esialgselt ühistu vastu. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus määrata kindlaks, et otsus tuleb täita ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest selliselt, et väljamõistetud summa tuleb kanda hageja pangakontole xxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank. Kostja sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb määrata otsuse täitmise tähtaeg vastavalt hageja poolt taotletule ja kostjal tuleb otsusega väljamõistetud rahasumma tasuda hageja kontole 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Menetluskulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.