AS SEB Liising hagi A. T. vastu 22 566,21 krooni ja tulevikus sisenõutavaks muutuva viivise nõudes
Hagihind
20 261, 68 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS SEB Liising (RK xxx)
Hageja esindaja:
Kristel Tähhe-Kaljulaid, Eerika Erlach (volikirja alusel) (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn)
Kostja:
A. T. (IK xxx)
Resolutsioon
1.AS SEB Liising hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A. T. hageja AS SEB Liising kasuks võlgnevus 22 566 (kakskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend kuus) krooni 21 senti.
3.Välja mõista kostjalt A. T. AS SEB Liising kasuks tulevikus sisenõutavaks muutuv viivis alates 08.04.2008 0,03 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni.
4.Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja A. T..
5.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 28.01.2009 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse sisu
1.Hagiavalduse (t lk 1-4) kohaselt sõlmisid AS SEB Liisingu (endise ärinimega AS SEB Ühisliising) ja kostja A. T. 30.03.2004 liisingulepingu nr xxx, mille kohaselt kostja kohustus tasuma liisingueseme (sõiduauto Daewoo Lanos, 1999) eest liisingumakseid vastavalt lepingule ja maksegraafikule.
2.Kuna kostja kõiki graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt ei tasunud, lõpetas hageja ühepoolselt lepingu. Hageja saatis kostjale lepingu lõpetamise teatise.
3.Seisuga 07.04.2008 on kostja võlg hageja ees 20 261, 68 krooni, millest - osaliselt tasumata rendimakse 509, 59 krooni (september 2006), - tasumata rendimaksed ajavahemikul 01.10.2006 – 01.12.2006 3 953, 52 krooni - lepingu lõpetamise teatise tasu 118 krooni - IF liikluskindlustuse maksed ajavahemikul 25.09.2006 – 24.03.2007 ning arve käsitlustasu 672 krooni, - kindlustusmakse summas 890, 80 krooni - vara otsimiskulud summas 2 950 krooni - notariaalse volikirja tellimine 305, 62 krooni, - auto välipesu ja keemiline sisepesu ning sõiduki duplikaatpassi tellimine summas 1 036 krooni,
4.Vastavalt lepingu üldtingimuste punktidele 12.2.1 ja 12.5 kohustus kostja hüvitama hagejale kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulutused ja üldtingimuste p 5.10 kohaselt tasuma leppetrahvi lepingu rikkumise eest summas 5 000 krooni. Hageja tugineb oma nõuetes VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, § 100 ja § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113.
5.Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt üldtingimuste p 6.9 leppisid pooled kokku, et maksetega hilinemisel maksab kostja viivist seaduses sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta.
6.Hagiavalduse kohaselt on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 07.04.2008 seisuga 2 304, 53 krooni. Lisaks taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista - põhinõue (võlgnevus) 20 261, 68 krooni - seisuga 07.04.2008 sissnõutavaks muutunud viivis 2 304, 53 krooni ja - tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 08.04.2008 protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni Kostja vastus
8.Kostja viitab oma vastuses (t lk 80) nõude aegumisele ja selgitab, et temani ei ole jõudnud ühtegi SEB Ühisliisingu esitatud arvet pärast auto äraviimist, kuigi elukohta muutnud ei ole. Kostja elas ja elab ka praegu xxxxx.
Hageja seisukoht kostja vastusele
9.Hageja vaidleb vastu kostja väitele nõude aegumisest (t lk 86).
10.Hageja on seisukohal, et nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 02.09.2006 so ajast mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagi esitati kohtule 07.04.2008. Hageja leiab, et tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ei ole.
11.Juhindudes TsÜS § 70 sätestatust on hageja seisukohal, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus siiski kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud kui tahteavalduse esitanud pool tõendab, et ta on valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja saatis teatise lepingu lõpetamise kohta kostja kapitalirendilepingus näidatud aadressil xxxxxka kostja enda sõnul elab ta nimetaud aadressil) ja tegi hageja enda arvates kõik võimaliku, et kostja saaks teatised ja arved kätte ning valides edastamiseks kõige mõistlikuma viisi.
Kirjaliku menetluse teated
12.Kohus teatas 22.12.2008 pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses, määras tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ja teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (16.01.2009 kell 16.00). (t lk 88-89) Pooled kohtu määratud tähtajaks täiendavaid selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud.
Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.Kohus tuvastas: - pooled sõlmisid 30.03.2004 liisingulepingu nr xxx(kapitalirent) (t lk 5-6), lepingu p 1 17 kohaselt on liisingulepingu osaks Ühisliisingu AS Liisingulepingu üldised tingimused nr xxxx (tüüptingimused) (t lk 7-11) - SEB Ühisliising saatis 08.11.2006 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta (t lk 12) - kostja võlg hageja ees seisuga 07.04.2008 on 20 261, 68 krooni (t lk 3, 13-21) Aegumine
14.Kostja A. T. viitab oma vastuses nõude aegumisele (t lk 80) Hageja sellega nõus ei ole leides, et tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ei ole (t lk 86).
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude kolmeaastase aegumistähtaja.
16.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning
2.lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohustuse sissenõutavus tähendab, et võlgnik ei ole täitnud kohustust õigel ajal ja võlausaldajal on õigus nõuda täitmist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, kui täitmise tähtpäev või tähtaeg on möödunud. Eelkõige tähendab nõude sissenõutavus seda, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud ja võlausaldaja võib esitada täitmisnõude õiguskaitsevahendina.
17.Hageja on seisukohal, et kostja kohustused muutusid sissenõutavaks alates 02.09.2006. Rendimakse 1 317, 84 krooni tasumise tähtaeg oli 01.09.2006, millest kostja jättis tasumata 509, 59. Seega tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist 02.09.2006. Kuna hagi esitati kohtule 07.04.2008, ei ole möödunud tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. Järelikult aegumise kohaldamiseks alust ei ole.
18.Kohus märgib kostjale, et viited VTMS ja KarS-ile kostja vastuses ei ole asjakohased kuna antud asjas on tegemist tsiviilvaidlusega, mille puhul on kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtajad. Haginõue
19.Hageja AS SEB Liising palub kostjalt A. T. välja mõista - põhinõue 20 261, 68 krooni, - seisuga 07.04.2008 sissenõutavaks muutunud viivis 2 304, 53 krooni ja - tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 08.04.2008
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. AS SEB Ühisliising ja kostja A. T. sõlmisid 30.03.2004 liisingulepingu nr xxx Seega oli poolte vahel võlasuhe.
21.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
22.Lähtudes VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohane täitmine on võlausaldaja nõudeõiguse ning ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kohustuse täitmine on vahetult seotud kohustuse rikkumise ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega. Lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust ning tüüptingimustega lepingu puhul tuleb kohustuste täitmisel arvestada seda, et ka tüüptingimused on lepingutingimused. Sõlmides liisingulepingu nr xxx, kohustus kostja järelikult täitma nii liisingulepingu (kapitalirendi) tingimusi kui liisingulepingu osaks olevaid üldiseid tingimusi e tüüptingimusi.
23.Liisingulepingu üldtingimuste p 3.1 kohaselt kohustus liisingueseme kasutamise eest tasu lepingus toodud tingimustel.
kostja A. T. tasuma
Kostja jättis osaliselt tasumata 01.09.2006 rendimakse, täielikult tasumata 01.10.2006, 01.11.2006 ja 01.12.2006 rendimaksed.
24.Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on seega käitumine viisil, mis ei vasta konkreetses võlasuhtes poolelt oodatavale käitumisele. VÕS § 101 näeb ette õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral ning lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning lg 1 p 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Õiguskaitsevahendi kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine, rikkumise vabandatavause puudumine, samuti lepingust tulenev võimalus õiguskaitsevahndit kasutada
25.Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, seega nõuda nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmist. Täitmise nõude eesmärk on kohustada võlgnik käitumiseks, millega tema kohustuse saaks võlausaldaja suhtes lugeda täidetuks - raha maksmise kohustuse puhul seega võlgnetava rahasumma võlgnikult väljamõistmine.
26.Leppetrahvi tasumise kohustus lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral on toodud lepingu üldtingimuste p 5.10, 6.5, 9.4.2
27.VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.Viivise maksmise eeldus on kehtiva võlasuhte olemasolu ning viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Viivisenõude eelduseks on samuti asjaolu, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt tuleb liisinguvõtjal ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemise korral tasuda liisinguandjale viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamist alustatakse maksmise päevale järgnevast päevast kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud)
28.Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 07.04.2008 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 304, 53 krooni (viivise arvestus t lk 3) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 08.04.2008. TsMS § 367 annab hagejale võimaluse esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
29.Tulenevalt lepingu p 12.1.1 kui liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva päeva osamaksega või lepingu järgselt tasumisele kuuluva muu summaga ja liisinguandja on andnud liisinguvõtjale edutult vähemalt kahenädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamakse või muu makse tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab liisinguvõtjalt kogu võla st kõikide kulude hüvitamist, mis liisinguandja seoses esemega kandis. Hageja andis lepingust ülesütlemise teatises kostjale A.T. tähtaja, märkides et tähtajaks võlgnetavate summade tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks (t lk 12) Hageja ütles lepingu üles alates 21.11.2006.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks tasumata rendimaksetele: IF liikluskindlustuse maksed ajavahemiku 25.09.2006 kuni 24.03.2007 ning arve käsitlustasu 672 krooni,
kindlustusmakse 890, 80 krooni, vara otsimiskulud 2 950 krooni, puksiirteenus 3 476, 15 krooni, volikirja tellimine 305, 62 krooni, puhastusteenus ning sõiduki duplikaatpass 1 036 krooni ja müügiteenus 1 350 krooni (arved t lk 13-21)
31.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisnguandjast tulenevad asjaolud . Vaidlust ei ole selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostjapoolsest lepingurikkimisest Lepingu üldtinimuste punkti12.5 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulud. Ülesütlemise korral tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Tüüptingimuste p 6.10 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale ka need kulud, mis viimane teeb lepingu järgsete võlgnevuste sissenõudmiseks VÕS 367 lg 4 mõttes on lisakulud muuhulgas puhastusteenuse kulud , tagastustasu (kui need on ülesütlemisest tingitud), puksiirteenus, müügiteenus, otsimiskulud, volikirja tellimine.
32.Kostja väidab hagile esitatud vastuses, et hageja ei ole pärast sõiduki äraviimist arveid esitanud. Kostja enda väitel on ta kogu aeg elanud ja elab ka käesoleval ajal xxx. Hageja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et kostja arved kätte saaks (toimetanud need kostjale lepingus näidatud aadressil) seega valinud edastamiseks kõige mõistlikuma viisi Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud arved (t lk 13-21). Kostja on ise kinnitanud, et elukohta ta muutnud ei ole, mistõttu puudub kohtul alus kahelda arvete kättesaamises.
33.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagi on tõendatud esitatud liisingulepingu ja selle osaks olevate tüüptingimustega, hageja esitatud arvete ja viivise arvestusega. Kostja oma vastuses küll väidab, et ei tunnista AS SEB Liising hagi, kuid sisulisi vastuväiteid ja tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud ei ole.
Menetluskulud
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, kannab menetluskulud kostja A. T..
35.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulud proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.