Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-11447
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
AS-i N hagi I K vastu võlgnevuse 239 149.21 krooni nõudes. (Hagihind 239 149.21 krooni) Hageja: AS N (registrikood xxx, asukoht xx);
esindajad
Hageja esindaja: M Tomberg (IK xxx xxx); Kostja: I K (isikukood xxx, elukoht xxx).
Istungi toimumise aeg
07. jaanuar 2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I K’lt (isikukood xxx) võlgnevus summas 239 149 (kakssada kolmkümmend üheksa tuhat ükssada nelikümmend üheksa) krooni ja 21 senti AS N (reg kood xxx) kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses I K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 28.03.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.01.2006. a käenduslepingu nr 20060236 hageja ja L OÜ (praeguse ärinimega N OÜ) vahel sõlmitud liisinglepingust nr 20060236 tulenevate N OÜ kohustuste täitmise tagamiseks. Liisinglepinguga
anti N OÜ kasutusse järkamissaag Stomab. Liisinguandja lõpetas liisingulepingu 19.10.2006. a seoses N pankrotimenetluse algatamisega ja võttis vara oma valdusesse.
2.06.04.2006. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 55 hageja kui faktoori ja N OÜ kui müüja vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 55 tulenevate N OÜ kohustuste täitmise tagamiseks.
3.N OÜ võlgnevus AS N ees on 268 849.21 krooni, mis koosneb faktooringlepingu alusel ostjatelt laekumata summadest kokku 239 149.21 krooni, mis koosneb osaliselt hüvitamata arvest nr 6025, millest on hüvitamata 47 674.72 krooni (3 046.97 EUR) ja hüvitamata arvest nr 6026 summas 191 474.49 krooni (12 237.45 EUR) ning liisingulepingu esemeks olnud järkamissae müügiks tehtud kulutustest summas 29 700 krooni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 268 849.21 krooni (aluseks võetud Eesti Panga vahetuskurss EUR = 15,6466 krooni).07.01.2009. a kohtuistungil hageja loobub liisingulepingust tulenevast nõudest 29 700 krooni ulatuses. Kostja vastus
5.Kohtule 16.06.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt on arve 6025 osaliselt tasutud ja arve nr 6026 täies ulatuses tasumata ning seetõttu moodustab hageja nõue 47 674.72 krooni ja 191 474.49 krooni. Hageja on jätnud märkimata, mis summas tasus hageja müüjale (N OÜ) arvete nr 6025 ja nr 6026 alusel ja mis summa oli hageja poolt saadud ostjatelt.
6.Hageja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta pöördus ostjate poole nõudega tasuda saamata jäänud summa arvete nr 6025 ja 6026 alusel. Kostja leiab, et antud juhul on hageja kohustatud eelkõige esitama nõuded ostjate vastu, kes said müüjalt (N OÜ) kaupa.
7.Faktooringlepingu p 21.2.1 kohaselt tagasiloovutamise õigus saabub, kui ostja jätab faktorile arve kas osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates kolmekümne päeva jooksul tasumata ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt. Nimetatud punktist tuleneb, et hageja on kindlustanud kõik oma riisikod. Kostja hinnangul on hageja saanud kindlustushüvitise kätte. Hageja võib saada oma nõude rahuldatud ka N OÜ pankrotimenetluses. Kohtuistung
8.Kohtuistungil 07.01.2009. a loobub hageja liisingulepingust tulenevast nõudest summas 29 700 krooni, muus osas jääb hageja esindaja esitatud haginõude juurde. Arve nr 6026 summa on Parisot poolt makstud. Küsimus on selles, et see tasuti valesse panka. Kindlustus ei hüvita, kuna ostja on summa tasunud.
9.Kostja hinnangul faktooringuleping 55 (arve 6025) on ostja poolt tasutud 17 481,01 EUR, kuid faktooringulepingu p 7 järgi hageja maksis N 16 422,38 EUR, tekib küsimus miks hageja nõuab kostjalt tervet summat vastavalt esitatud arvele. Arve 6026, tegelikult oli makstud 80%. 9789,96 EUR oli tegelikult välja makstud. See summa oli ekslikult kantud üle faktooringuarvele Sampo Pangas, kes ei ole teavitanud N S ’i et mingi raha on laekunud faktooringuarvele. Seega ekslikult tasutud summa peab olema tagastatud maksesaatjale. Hageja poolt esitatud dokumendist tuleneb, et alates 2.06 prantsuse firma P (arve 6026) on pankrotis, hagejal oli võimalus taotleda pankrotimenetluses tagasi kutsuda valesti tehtud ülekanne. Sampo Pank viis kohut eksitusse oma kirjaga. Sampo Panga arve, kuhu raha ekslikult kanti P poolt, on asjasse täiesti puutumatu arve, varasema tehinguga seotud.
10.Hageja selgitab, et kostjal oli samasugune õigus. Hageja ei läinud isiklikult kohale, kuid kirjalikult oli nõue esitatud. Faktooringlepingu alusel on nõuded tagasi loovutatud. Kindlustus ei peagi hüvitama, kuna ostja on arve tasunud. Kindlustatud oli risk, et ostja ei tasu. Hageja juhib tähelepanu faktooringulepingu p 18.1. Faktoor omandab nõuded nende nominaalväärtuses, avanss pluss reserv. Seetõttu ongi nõuded 100% ulatuses.
11.Kostja hinnangul nõuded on põhjendamatud. Arve 6025, ostja poolt laekunud summa katab selle, mis oli väljastatud hageja poolt N OÜ-le. Müüja poolt väljastatud arved peavad olema loovutatud täies ulatuses. Arve 6026, nõude summa on põhjendamatu, seetõttu, et müüjal oli väljamaks 80% arve summast. Ekslikult laekus teise panka summa. Kostja ei ole rikkunud mitte ühtegi faktooringulepingu punkti. Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
13.Kohus on tuvastanud, et hageja 06.04.2006. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 55 (tl 24) hageja kui faktoori ja N OÜ kui müüja vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 55 (tl 1623) tulenevate N OÜ kohustuste täitmise tagamiseks.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale faktooringlepingu alusel ostjatelt arvete nr 6025 ja nr 6026 laekumata summad. VÕS § 256 p 2 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
15.Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue kostja vastu faktooringlepingu alusel ostjatelt laekumata summadest kokku 239 149.21 krooni. Ostjate poolt on osaliselt hüvitamata arve nr 6025 (tl 27) summas 47 674.72 krooni (3 046.97 EUR) ja arve nr 6026 (tl 28) summas 191 474.49 krooni (12 237.45 EUR). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et hageja pöördus ostjate poole nõudega tasuda saamata jäänud summad arvete nr 6025 ja 6026 alusel. Kostja leiab, et hageja on kohustatud eelkõige esitama nõuded ostjate vastu, kes said müüjalt (N OÜ) kaupa (tl 48).
16.Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud faktooringulepingu p 21.1. kohaselt müüja vastutab faktoori ees selle eest, et ostja tasub loovutatud rahalise nõude faktoorile. Lepingu p 21.2.1 kohaselt tagasiloovutamise õigus saabub, kui ostja jätab faktoorile arve kas osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates kolmekümne päeva jooksul tasumata ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt (tl 19-20). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hageja ei ole lepinguga võtnud endale kohustuste täitmise riisikot. Nõude täitmata jätmise riisikot kannab kostja, kes vastavalt lepingule on kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma juhul kui ostja faktoorile makseid nõuetekohaselt ei tasu.
18.Kostja vastuväite kohaselt on arve 6026 tegelikult ostja poolt makstud, kuid summa on ekslikult kantud üle faktooringuarvele Sampo Pangas. Kostja hinnangul oli hagejal võimalus P pankrotimenetluses (tl 68-69) tagasi kutsuda valesti tehtud ülekanne. Kohtu hinnangul ei vabane
kostja oma kohustusest hageja ees seetõttu, et ostja on makse ekslikult teinud teise panka, kes seda maksesaatjale ei tagasta. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohase ja õigel viisil. Kuna hageja ei kandnud nõude täitmata jätmise riisikot, ei saa hagejale ette heita ka passiivsust P pankrotimenetluses. Pigem on kostja jäänud põhjendamatult passiivseks (tl 100), arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik nii faktooringulepingu p 21.2.1 kui käenduslepingu p 3 sätestatud vastutusest. Vastavalt N T kirjale (tl 73) puudus P pankrotimenetluses vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, seega ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse seisukohalt ka tähtsust, et hagejat ei registreeritud selles pankrotimenetluses võlausaldajaks.
19.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu, kuna hageja nõude peab rahuldama kindlustusandja. Kohtu hinnangul on see kostja subjektiivne arvamus, millega krediidikindlustuse andja ei ole seotud. Kohtule on esitatud e-kirja vahetus (tl 72-73), millest nähtub, et kindlustusandja arvet 6026 ei hüvita, kuna ostja on arve tasunud 27.07.2006. a N S arveldusarvele. Kuna käesoleva hetke seisuga ei ole kindlustusandja hagejale vaidlusaluseid arveid nr 6025 ja nr 6026 hüvitanud, puudub kohtul alus arvata, et kindlustusandja seda ka tulevikus teeb.
20.Kostja väitel arve 6025 on ostja poolt tasutud summas 17 481,01 EUR. Faktooringulepingu p 7 järgi hageja maksis N OÜ-le 16 422,38 EUR. Kostja hinnangul hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tervet summat vastavalt esitatud arvele. Hageja väitel faktoor omandab nõuded nende nominaalväärtuses, s.o. avanss pluss reserv. Seetõttu ongi nõuded 100% ulatuses. Faktooringulepingu punkt 18.1. kohaselt faktoor omandab nõuded nõuete nominaalväärtuses, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Nõude nominaalväärtus on lepingu p 13 järgi müüja arve alusel ostja poolt tasumisele kuuluv summa. Arvete nr 6025 ja 6026 nõuete nominaalväärtus on seega kohtu hinnangul vastavalt 20 527.98 EUR ja 12 237.45 EUR (tl 27-28). Arvest 6025 on hüvitamata 3 046.97 EUR (47 674.72 krooni) ja arve 6026 on hüvitamata täies ulatuses summas 12 237.45 EUR (191 474.49 krooni). Konverteerimisel on hageja võtnud aluseks Eesti Panga kursi 1 EUR = 15.6466 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja hageja ei nõua kostjalt ülemääraste summade tasumist.
21.Kohtule on esitatud käendusleping nr 55, millega kostja on võtnud endale kohustuse tagada faktooringulepingust tulenevate N OÜ kohustuste kohane ja täielik täitmine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja leiab oma vastuses kohtule, et hageja võib saada oma nõude rahuldatud ka N OÜ pankrotimenetluses, mistõttu väheneks hageja nõue kostja vastu (tl 49). Käenduslepingu p 9 kohaselt käendajal ei ole õigust nõuda, et faktoor esitaks kohustuste täitmise nõude esmalt müüjale või mõnele teisele isikule. Faktooril on õigus otsustada oma äranägemisel, kas nõue kohustuste täitmiseks esitatakse müüjale või käendajale eraldi või müüjale ja käendajale koos (tl 24). Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub faktooringulepingu alusel ostjatelt laekumata 239 149.21 krooni hageja kasuks väljamõistmisele.
Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.