lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-68724/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-68724/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2009 Tallinn Tsiviilasja number

2-08-68724

Tsiviilasi

V S hagi kohtutäitur K Velleti vastu kahju nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja V S, isikukood xxx, elukoht xxx

esindajad

Kostja kohtutäitur K Vellet Kostja esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus, AB Vilippus ja Partnerid, Sakala 18-2 Tallinn 10141

Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2009

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja esitas 20.10.2008 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 19 223,22 krooni ning määrata menetluskulude jaotus selliselt, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna linnakohtu 09.02.1999 otsusega V Slt (edaspidi hageja) välja elatis tema alaealise poja ülalpidamiseks J S (edaspidi sissenõudja) kasuks. Tallinna linnakohtu 28.06.2001 ja 22.01.2003 a otsustega muudeti elatise suurust. Kõikide eelnimetatud otsuste suhtes toimus sissenõudja avalduse alusel sundtäitmine kohtutäitur K Velleti (edaspidi täitur) juures täiteasjas nr 031/2001/7. Tallinna linnakohtu 13.04.2005 otsusega muudeti hageja elatise suurust ning otsuse suhtes alustati täituri poolt 12.05.2005 täitemenetlust täiteasjas nr 031/2005/411.

2.Hageja ja sissenõudja leppisid omavahel kokku, et hageja täidab 13.04.2005 tehtud kohtuotsust vabatahtlikult täituri vahenduseta ja tasub elatise otse sissenõudja pangakontole. Sissenõudja teatas täiturile 2007 a detsembris, et hageja ei täida kohtuotsust. Täitur arestis 19.12.2007 a hageja pangakonto ning kandis sellelt sissenõudjale üle 22 373,22 krooni. Hageja esitas täiturile oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta on tasunud elatise sissenõudjale ning täitur vabastas hageja pangakonto arestist 21.12.2007. Hageja leiab, et täitur ei kontrollinud kohtuotsuse tegelikku täitmist ning tegutses üksnes sissenõudja poolt antud info alusel. Kostja ei esitanud hagejale pangakonto arestimise akti enne arestimist. Juhul, kui hageja oleks arestimisest teada saanud enne toimingu teostamist, oleks ta täiturit teavitanud sellest, et tal ei ole elatise võlga. Kostja täitis hooletult oma ametikohuseid ja tekitas sellega hagejale kahju VÕS § 1043 järgi. Hageja leiab, et sissenõudjale üle kantud rahast tuleb maha arvata 2007 a detsembri, 2008 a jaanuari ja 2008 a veebruari 2 päeva eest saadav elatis, seega on hageja kahju suuruseks 19 223,22 krooni. Kokkuleppel sissenõudjaga arvestati elatisest maha tulumaks, seega ei ole 3792 krooni mitte sissenõudjale kuuluv summa vaid tulumaks. Hagejal ei ole võimalik esitada nõuet sissenõudja vastu, sest sissenõudja on surnud. Kohtuistungil selgitas hageja, et küsis täiturilt pärast viimase kohtuotsuse tegemist, kas ta tohib kohtuotsust vabatahtlikult täita otse sissenõudja pangakontole.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja hagi ei tunnista ja esitas kohtule vastuväited. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud oma nõude vale kostja vastu. Alusetu rikastumise sätete alusel saaks hageja esitada nõude sissenõudja vastu. Sissenõudja surm või raha ära kulutamine ei muuda hageja nõuet sissenõudja vastu nõudeks kohtutäituri vastu. Nõude saab esitada sissenõudja pärijate vastu.
4.Täitur viib läbi avaliku menetluse sissenõudja avalduse alusel. Juhul, kui täitmiseks puudub alus või see hiljem ära langeb, ei saa nõuda sissenõudjale alusetult üleantu tagastamist täituri poolt. Võlgnikul tekib tagastamise nõue sissenõudja vastu. Hagejal oli täitemenetluses TMS § 59 lg 1 alusel kohustus anda täiturile teavet oma vara ja võlgade kohta, mis hõlmab ka kohustust teatada täiturile täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest. Täitur lähtus täitedokumendi täitmisel temale teadaolevast olukorrast ega vastuta sissenõudja poolt valeandmete esitamisest. Kahju hüvitamise nõudes tuleks VÕS § 139 lg 1 järgi arvestada ka hageja osa kahju tekkimisel. Käesoleval juhul on kahju tekkimise põhjustanud asjaolu, et hageja tasus täiturit teavitamata sissenõudjale otse.
5.TMS § 115 lg 3 järgi on täituril kohustus edastada arestimisakt võlgnikule viivitamatult pärast elektroonilise aresti kohta info saamist krediidiasutuselt, seega pärast võla debiteerimist hageja kontolt. Liigsete summade sissenõudmise vastu on võlgnikul õigus esitada TMS § 221 sätestatud alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõuet saab käsitleda ka kaebusena täituri tegevusel ning täituri vastust sellele kui täituri otsust. Hageja ei ole järginud täituri tegevuse peale kaebust esitades TMS § 218 lg 1 sätestatud korda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et alates 13.03.2001 on täituri menetluses täiteasi 031/2001/7 sissenõudja avaldus hagejalt sissenõudja kasuks väljamõistetud elatise täitmiseks. Täiteasjas 031/2001/7 on elatise suurust muudetud Tallinna linnakohtu 28.06.2001 ja 22.01.2003 a otsustega. Tallinna linnakohtu 13.04.2005 otsuse alusel on alustatud menetlus täiteasjas 031/2005/411. Kohtule esitatud täitetoimikust 031/2005/411 nähtub, et täiteasi on menetlusse võetud 12.05.2005 ning samal päeval on hagejale saadetud täitekutse. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et ta ei teadnud täiteasjas menetluse alustamisest, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja suhtes on täitemenetlus sama täituri juures kestnud alates 2001 aastast. Hageja on täitemenetluse käigus pöördunud ise täituri poole, tema suhtes on rakendatud sissetulekute arestimist jm võimalusi täitedokumendi täitmisest: Hageja on esitanud kaebuse täituri tegevusele ja igakordselt märkinud oma aadressiks Tallinn. Seetõttu ei ole tõenäoline, et täituri poolt saadetud täitekutse ei jõua adressaadini kohale ning hageja oli teadlik täitemenetluse käigust.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on tasunud elatist sissenõudja pangakontole ning täitedokumendi täitmiseks puudus alus, sest seda täideti vabatahtlikult. TMS § 59 lg 1 sätestab võlgniku kohustuse anda täiturile igakülgset teavet oma varalise seisundi kohta. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustik paneb hagejal ja sissenõudjale üldise kohustuse rääkida täitemenetluse tõtt ja seega ka teavitada täiturit kõikidest asjaoludest, mis puudutavad menetluses oleva täitedokumendi täitmist. Täitemenetluse on võlgnikul õigus täita täitedokument vabatahtlikult, seda õigust on hagejale ka täitekutses selgitatud. Hageja ega sissenõudja ei ole kohtutäiturit teavitanud täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest. Hageja väited selle kohta, et ta võttis täituriga ühendust ja küsis nõu, ka s ta võib vabatahtlikult täitedokumenti täita on tõendamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui hageja oleks ka küsinud nõu vabatahtliku täitmise lubatavuse kohta, ei ole ta täiturit teavitanud, et ta täitedokumenti vabatahtlikult ka täitma asus. Kohus järeldab, et täitur ei teadnud ega pidanudki teadma täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest. TMS 3. peatüki 5.jao kohaselt ei ole täitur üldjuhul pädev peatama või lõpetama täitemenetlust omal algatusel, samuti puudub tal õigus keelduda täitetoimingu tegemisest, kui sissenõudja vastava taotluse või avalduse esitab. Kohus leiab, et täituri tegevus arestimise läbiviimisel vastas seadusele. Kahju hüvitamise nõue aluseks saab olla seadusega sätestatud kohustuse rikkumine. Juhul, kui õigusvastane tegevus puudub, ei saa tekkida ka kahju. Arestimisakti edastamine pärast täitetoimingu tegemist on kooskõlas TMS § 115 lg 1 sätetega, seega ei rikkunud täitur arestimisakti edastamisel oma töökohustusi.
9.Hageja pealkirjastas oma nõude kahjuhüvitamise nõudena. Hageja selgituse kohasel ei olnud elatise nõude sundtäitmine põhjendatud, sest see on varasemalt juba vabatahtlikult täidetud. Kohus leiab, et kostja on õigussuhte õigesti kvalifitseerinud alusetu rikastumise nõudena. TMS § 221 sätestab, et võlgnikul on õigus esitada hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui täitmise alus on ära langenud. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustik paneb hagejale kohustuse olla oma õiguste kaitsmisel aktiivne, mitte täiturile ei ole kohustust kontrollida, kas täitedokumendi täitmine on lubatav või on täitmise alus ära langenud. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda TMS § 221 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 koostoimest, selgitamaks välja, kelle vastu on hagejal õigus esitada nõue. Kohus leiab, et isikuks, kellelt hageja saab nõuda alusetult saadu tagastamist on sissenõudja, mitte täitur. Hagejal oli kohustus sissenõudja ees ja selle täitmisel sai sissenõudja alusetult kahekordselt elatist. Kohtutäitur on üksnes avalikku menetlust läbiviivaks isikuks, juhul, kui vabatahtlikult täitedokumenti ei täideta. Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude vale kostja vastu ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

10.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda menetluskulude summalist kindlaksmääramist TsMS § 174 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja