Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11534
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi AR, EK, MK vastu kahju hüvitamiseks 10137,30 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu ), esindaja K Kümnik Kostjad AR(ik. XXX, XXX, praegune viibimiskoht XXX), esindaja vandeadvokaat Piret Simm EK(ik.XXX, XXX) MK(endine perekonnanimi K , ik. XXX, XXX, praegune viibimiskoht XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus, ARära kuulatud
Menetluskulude jaotus Jätta riigilõiv solidaarselt AR, EK ja MK kanda. Jätta AR menetlusabi korras antud õigusabikulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant
ei ole kaebuses märkinud ,et soovin asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused Tartu Maakohtu (Võru Kohtumaja) otsusega 17.04.07 nr 2-06-7244, mis jõustus 26.09.07, tunnistati A. R KarS § 114 p 1, § 119 lg 2 p 7 järgi süüdi, M. K (end. K ) tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3, § 114 p1, § 199 lg 2 p 7 järgi, EK tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3, 114 p1, § 199 lg 2 p 7 järgi. MT suri toimepandud kuriteo tagajärjel. Riik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu ) hüvitas MS ohvri matusekulude eest 3100 krooni ning RT, K T ja A T määrati riiklik perioodiline hüvitis tagasiulatuvalt alates 23.02.06. Kokku on hüvitist välja makstud 13237,30 krooni, millest 3100 krooni on matusekulud ja igakuine hüvitis R T , K T ja A T kokku 10137,30 krooni, mis on maksud nende seadusliku esindaja L Š kontole. Igakuist hüvitist makstakse kui hüvitise saaja vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 sätestatud tingimustele ja OAS § 15 järgi on hüvitise piirmäär 150000 krooni. Hageja on hüvitised maksnud vastavalt OAS § 14, 18, 20,
saanud oleks oma eeldava eluea kestel isikule andnud. Ohvriabi seaduse § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule ning § lg 1 p 1 järgi on vägivallakuritegu ohvriabi seaduse tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. OAS § 14 vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt: 1) ühele ülalpeetavale 75 protsenti, 2) kahele ülalpeetavale 85 protsenti, 3) kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100 protsenti. OAS § 15 järgi ei või selle seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla M. T surma ajal kehtinud redaktsiooni järgi suurem kui 50000 krooni ja alates 01.01.07 kehtiva redaktsiooni järgi ei või olla suurem kui 150000 krooni. OAS § 18 järgi otsustab hüvitise maksmise Sotsiaalkindlustusamet. Vaidlus puudus selles, et kostjad on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu (Võru Kohtumaja) otsusega 17.04.07 nr 1-06-7244, mis jõustus 26.09.07 ning vastavalt esitatud kohtuotsusele tunnistati A. R KarS § 114 p 1, § 119 lg 2 p 7 järgi süüdi, M. K (end. K ) tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3, § 114 p1, § 199 lg 2 p 7 järgi, EK tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3, 114 p1, § 199 lg 2 p 7 järgi. MT suri 23.02.2006 toimepandud kuriteo, mille eest on kostjad süüdi tunnistatud, tagajärjel. Seega on kostjad vastutavad kuriteoga tekitatud kahju eest VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 1 järgi. Hageja vähendas oma nõuet kostjate vastu matusetoetuse hüvitise 3100 krooni võrra, paludes välja mõista kostjatelt vaid hüvitise ülalpeetavatele perioodi 23.02.2006-31.01.2008 summas 10137,30 krooni, mis on määratud tagasiulatuvalt alates 23.02.06 R T , K T ja A T riikliku perioodilise hüvitisena. Seega ei anna kohus enam hinnangut hageja ja kostja A. R i väitele seoses matusetoetusega hüvitatud kuludele ja vastavale sotsiaalkindlustusameti otsusele 00061K/1 17.05.06. OAS § 14 järgi makstakse vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale hüvitist käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt: 1) ühele ülalpeetavale 75 protsenti; 2) kahele ülalpeetavale 85 protsenti; 3) kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100 protsenti. OAS § 15 järgi ei või selle seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla M. T surma ajal kehtinud redaktsioonis suurem kui 50000 krooni ja alates 01,.01.07 kehtiva redaktsiooni suurem kui 150000 krooni. OAS § 18 järgi otsustab hüvitise maksmise Sotsiaalkindlustusamet. Rahvastikuregistri andmebaasi väljavõtte kohaselt on R , K ja A T MT lapsed, kes on sündinud XXX, XXX ja XXX ja mille kohta on tehtud ka vastavad kanded perekonnaseisuametis (nr 124, 109, 30). PkS § 44 on sätestatud isikute ring, kes saavad vaidlustada alaealiste laste sünniakti tehtud kanded nende isa kohta ja need on seaduse kohaselt kas ema ja isa, kes on sünniakti kantud või see isik, kes nõuab enda kandmist lapse vanemana (isana) sünniakti või lapse eestkostja. Eeltoodu tõttu ei ole A. R isik, kes saaks vaidlustada asjaolu, et R , K ja A T ei ole MT lapsed ja seetõttu ka see isik, kes saaks nõuda DNA- ekspertiisi tegemist. Eeltoodu tõttu on kostja A. R väited sellest, et M. T ei olnud ülalpeetavaid, ebaõiged. Nii oli Pereks § 60 lg 1 kohaselt MT seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi ning asjaolu, kas MT oli kostja R. R väidetel sissetulekuid, kas tal oli töötasu või mitte ja kas ta suutis neid lapsi ülal pidada, ei oma vaidluses üldse tähendust. Laste ülalpidamise kohustus tulenes MT seadusest (PkS § 60 lg 1), mistõttu on kostjatel, sh A. R il VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 1 alusel ja VÕS § 129 lg 3 sätestatud ulatuses kohustus maksta ülalpidamist saavale isikule mõistlik rahaline hüvitis, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surma saanud isik, antud juhul M. T, oleks oma
eeldava eluea kestel lastele andnud. Hagetav hüvitis kolmele lapsele on 10137,30 krooni perioodi 23.02.2006-31.01.2008 (peaaegu 2 eest) eest, st igale lapsele ca 3379,10 krooni sama perioodi eest. Tegemist on sellise hüvitise suurusega, mida kohastatud isik, st M. T oleks pidanud andma ning asjaolu, kas ta faktiliselt seda kohustust täitis, ei oma tähendust. VÕS § 129 lg 3 tuleneva kahju ulatuse eelduseks on asjaolu, et hüvitis on mõistlik ega ole ebamääraselt suur; igal juhul ei ole vaadeldav hüvitis märgitud perioodi eest (ca 2 aastat, keskmiselt tasutud 3300 krooni ühele lapsele) lastele makstava ülalpidamise rahana ebamõistlikult suur. Kostja A. R väitis, et ta on tasunud raha, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks märgitud hüvitist maksnud. Teised kostjad ei ole vastuväiteid esitanud, seega on tõendatud, et hüvitist ei ole maksnud ükski kostjatest. Esitatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 14.08.06 otsuse nr 00061k/3 kohaselt ei olnud M. T sissetulekuid ja tulu, mistõttu arvestati lastele OAS § 14 makstavat hüvitist sama seaduse § 11 lg 7 alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 328 kehtestatud 2006.a. kuupalga alamäärale, mis oli 3000 krooni. Seega asjaolu, et M. T ei olnud sissetulekuid, ei tähenda seda, et riigil puudunuks õigus ja kohustus tasuda M. T lastele OAS § 14 alusel vastavat hüvitist. Seega vastab makstud hüvitis nii OAS § 14 sätestatule ega ole vastuolus kostjate kohustusega hüvitada kahju VÕS § 128 lg 3 ulatuses. Esitatud kriminaalasjas otsusest nr 1-06-7244 nähtub, et kostjatelt on solidaarselt välja mõistetud MS kasuks 14685 krooni ning MS ülekuulamise protokollist (lk 80-81) nähtub, et nimetatud summad kujutavad endast matusega seonduvaid kulusid (korraldus, peielaud, kuulutus, haua kaevamine, tasud transpordi ja muude teenuste eest jmt), mille kohta esitas ta tsiviilhagi. Küll aga ei nähtu otsusest ega ka ülekuulamise protokollist, et kostjad oleksid hüvitanud või et neilt oleks väljamõistetud hüvitis M. T ülalpeetavatele, st kolmele lapsele nende esindajate kaudu. Eeltoodu tõttu on A. R i väited sellest, et temalt on juba hagetav raha välja mõistetud, ebaõiged. Välja on mõistetud matusega seonduvad kulud M. S , milliseid kulusid aga hageja käesolevas asjas kostjatelt ei nõua. OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hüvitise väljamaksmise osas vaidlust ei olnud, seega tõendatud, et ülalpeetavatel ka selline summa 10137,30 kr on tasutud. Seega on riik õigustatud nõudma kostjatelt regressi korras märgitud 10137,30 krooni. A. R ei ole tõendanud, et ta oleks M. T ülalpeetavatele hüvitist maksnud või et ta oleks selle hüvitise, mille riik on maksnud M. T lastele (seadusliku esindaja) kaudu, tagasi riigile maksnud. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna teised kostjad ei ole vastuväiteid esitanud, on seega kõik hageja poolt esiletoodud asjaolud nende poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõetud ja tõendatud. Kuna kostjad on vastutavad kuriteo toimepanemise eest, mille tulemusel suri M. T ja samuti kuriteoga tekitatud kahju eest, milleks on ohvri lastele e. ülalpeetavatele riiklikult makstud hüvitis, siis on märgitud asjaolud tõendatud, kostjad on seega ühiselt vastutavad tekitatud kahju eest ja seega kuulub hüvitis neilt hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt kooskõlas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 128 lg 3, § 137 lg 1 ja OAS § 31 lg 1. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kostja A. R i vastuväited sellest, et märgitud hüvitist ei saa välja mõista solidaarselt. Kohus märgib, et kostjate omavahelistes suhetes jaguneb vastutus võttes arvesse kõiki asjaolusid VÕS § 137 lg 2 järgi ja seega ei oma tähendust kannatanu ja temalt nõude üleminekul hagejale ka viimase ees kostjate omavaheline vastus.
Asjaolu, kas M. T ülalpeetavad on oma esindaja kaudu kostjatelt, sj A. R vahetult kahju hüvitamist nõutud, ei oma vaidluses kaalu, sest riik on sellise hüvitise seaduse alusel välja maksnud, kuna kostjad on vastutavad kahju eest, ja OAS § 31 alusel läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist selle hüvitise saajate (ülalpeetavate) õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikutelt (kostjatelt) hüvitisena makstud summa ulatuses (10137,30 kr) üle riigile. Seadusest ei tulene, et ülalpeetavad pidanuks või saanuks kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui nad oleksid eelnevalt oma nõude esitanud vahetult kahju tekitajate, so kostjate vastu. Kostja A. R palus jätta hagi läbi vaatamata, menetluse lõpetada, kuid tema vastuväidete puhul ei ole tegemist TsMS § 423 ja 428 tulenevalt hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise alustega. Lisaks ei ole hageja loobunud hagist ega seda tagasi võtnud, see on hageja õigus ja seda ei saa kostja kohustada hagejat tegema. Seni kuni hageja ei ole hagist loobunud, tagasi võtnud, ei ole võimalik ka hagi jätta läbi vaatamata või menetlust lõpetada. Eelpool tuvastas kohus, et kriminaalasjas tehtud otsusega nr 1-06-7244 ei ole kostjatelt, sh A. R välja mõistetud ülalpeetavatele makstud hüvist, seega ei ole ka poolte vahel jõustunud kohtulahendit samas asjas, mis lubaks käesolevas vaidluses tsiviilasja lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel (jõustunud kohtulahend poolte vahel samas hagieseme üle). Eeltoodu tõttu tuleb jätta tema taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks, menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Mis puudutab A. R i väidet, et teda on juba kriminaalkorras karistatud, siis nimetatud asjaolu ei välista kahju hüvitamist ja selle eest vastutamist tsiviilõiguslikel alustel ning ja kahju hüvitamise nõude esitamine OAS § 31 alusel kohtusse, ei ole isiku karistamine. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõisa 10137,30 krooni. TsMS § 166 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 menetluskulud, sh riigilõiv millest hageja oli seaduse alusel vabastatud, kostjate kanda solidaarselt. A. R i menetlusabi korras antud õigusabikulud jäävad riigi kanda, kuna menetlusabi anti 11.09.2008 määrusega nr 2-08-11534 tagasimaksekohustuseta. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.