Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

indekseeritud ning seisuga 01.04.2007 oli selle suurus 29 083,75 krooni. Kuna hageja on kutsehaiguse tõttu kaotanud 20 % oma töövõimest, siis on temale käesoleval ajal makstava igakuise hüvitise suuruseks 5 816,75 krooni. Hageja on seisukohal, et talle tekitatud kahju on suurem kui Tallinna Pensioniameti kaudu makstav hüvitis. Sellest tulenevalt esitas ta 30.03.2007 Pensioniametile avalduse, milles palus suurendada makstavat hüvitist sedavõrd, et see kataks sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Tallinna Pensioniameti 17.05.2007 vastusega nr 11-TL11-5/49 jäeti hageja avaldus rahuldamata. Pärast kutsehaiguse diagnoosimist ja püsiva töövõimetuse tuvastamist asus hageja otsima endale sobivat uut tööd Tööturuameti kaudu. Novembris 2005 õnnestus hagejal saada tööd OÜ-s A , kus ta töötab abitöölisena alates 14.11.2005 kuni tänaseni. Abitöölisena on tema palk mitu korda väiksem sellest, mida ta teenis enne kutsehaigestumist. A OÜ 18.10.2007 tõendi kohaselt on hageja saanud käesoleva aasta 9 kuu jooksul palka kokku 64 239. Keskmine kuupalk on 7 138 krooni. Viimasel kahel aastal on hageja Tööturuameti kaudu jätkanud sobiva töö otsinguid, kus palk oleks suurem kui abitöölisel. Vaatamata mitu aastat kestnud pingelistele otsingutele ei ole hagejal õnnestunud leida suurema sissetulekuga töökohta, mis sobiks tema tervisele. Hageja sissetuleku suurus ja koosseis käesoleval ajal on järgmine: abitöölise keskmine palk 7 138 krooni; töövõimetuspension 1 957 krooni; hüvitis kutsehaiguse eest 5 817 krooni. Kokku on hageja praegune sissetulek 14 912 krooni. Tallinna PA AEK 02.01.2007 Arstliku ekspertiisi otsuse nr 316268 kohaselt on hageja töövõime vähenenud 20 % kutsehaiguse tõttu ja 30 % üldhaigestumise tagajärjel, kokku 50 %. Erinevalt kutsehaigusest tuleb üldhaigestumise tagajärjed kanda isikul endal ning selle eest ei ole õigus hüvitist nõuda. Seetõttu tuleb 14 172 krooni suuruse saamata jääva sissetuleku puhul põhjusena eristada kutsehaigust üldhaigestumisest. Hageja arvates tuleks kutsehaigestumise ja üldhaigestumise osakaal leida alljärgneval viisil. Kutsehaigus on põhjustanud püsiva töövõimetuse 20 % ning kogutöövõimetuses on 50 %. Jagame arvud 20 ja 50 ning saame suhtarvuks 2/5, mis kajastab kutsehaiguse osakaalu. Üldhaigestumine on põhjustanud püsiva töövõimetuse 30 % ning jagades arvud 30 ja 50, saame suhtarvuks 3/5, mis kajastab üldhaiguse osakaalu. Kuna hüvitist on õigus nõuda üksnes kutsehaiguse tõttu saamata jääva sissetuleku eest, siis korrutame 14 172 krooni kutsehaigestumise osakaaluga 2/5 ning saame tulemuseks 5 669 krooni. See tähendab, et hagejale makstav igakuine kahjuhüvitis peaks olema 5 669 krooni võrra suurem praegusest. See summa peaks lisanduma Pensioniameti poolt makstavale 5 817 kroonile ning õige hüvitise suurus oleks 11 486 krooni. Hageja taotles hüvitise suurendamist esmakordselt 30.03.2007 avalduses, millest nüüdseks on möödunud 9 kuud. Kuna igas kuus on jäänud saamata 5 669 krooni, siis kogumis on käesolevaks ajaks võlgnevus 51 021 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt vähemmakstud kahjuhüvitis ajavahemiku 30.03.2007 kuni 31.12.2007 eest ühekordses summas 51 021 krooni; välja mõista kostjalt alates 01.01.2008 igakuine kahjuhüvitis 11 486 krooni ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda Kostja seisukoht Kostja ei vaidlusta hagiavalduses esitatud fakte, kuid ei nõustu hageja poolt faktilise materjali kasutamisega järelduste tegemisel ja nõuete formuleerimisel. Samuti ei ole hageja poolt esitatud kõik asjas tähtsust omavad faktid. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista seda täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel. Hagejaga toimus AS-is P töötamise ajal tööõnnetus, mille tagajärjel tekkis kutsehaigus. Hageja poolt Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile (edaspidi TPA) saadetud avaldusest nähtub, et ta esitas 19.07.2004 hüvitise väljamõistmiseks hagi AS-i P vastu Tallinna Linnakohtule. 16.03.2005 otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS-i P pankroti, mille tulemusena läks hageja nõude lahendamine hagimenetlusest üle pankrotimenetlusse. Hageja esitas pankrotihaldurile 27.04.2005 avalduse, milles taotles kutsehaigusest põhjustatud tervisekahju hüvitamist

järgnevalt: kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus, lisaks kaotatud palgale lisakulutustest tekitatud kahju (retseptiravimid, sanatooriumituusikud 14 päeva aastas ning sõidukulud raviasutusse ja sanatooriumisse). Samuti esitas hageja pankrotihaldurile ühekordse mittevaralise kahju hüvitamise nõude. AS P pankrotimenetluses 15.08.2005 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolek tunnustas hageja nõuet täies ulatuses II järgu nõudena. 03.11.2005 esitas hageja TPA-le avalduse tervisekahjuhüvitise maksmise jätkamise kohta, milles palus hüvitada tema kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus (alates 01.03.2005 indekseerituna 4916 krooni kuus) alates 18.04.2005, kuna tervisekahju hüvitise maksmise kohustus läheb üle riigile alates juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamisest kohtumäärusega. AS-i P võlausaldajate üldkoosoleku otsus äriühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerimise kohta kinnitati Tallinna Linnakohtu 18.04.2005 määrusega. TPA rahuldas hageja avalduse ja talle määrati 24.11.2005 otsusega nr H226/1 töövigastusest tingitud tervisekahju hüvis 4980,05 krooni kuus alates 18.04.2005. Samuti on hagejale hüvitatud retseptiravimid, sanatooriumituusikud 14 päeva aastas ning sõidukulud raviasutusse ja sanatooriumisse. Hageja on tunnistatud töövõimetuks alljärgnevalt: 06.01.2004-31.01.2005 kutsehaiguse tagajärjel 20% ulatuses töövõime kaotanuks. Töösoovitusena on märgitud vähene füüsiline koormus paremale käele, töötamine mittesundasendis vibratsioonita keskkonnas. 14.01.2005-31.01.2007 on hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise tagajärjel ja 20% on kutsehaiguse tagajärjel. Töösoovitusi ei ole märgitud. 02.01.2007-31.01.2009 on samuti hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise ja 20% kutsehaiguse tagajärjel. Töösoovitusi ei ole märgitud. Seega on hageja osaliselt töövõimetu ning sellest omakorda töövõimekaotuse suurema osakaaluga põhjuseks on üldhaigestumine. Asja materjalidest nähtub, et hageja kaotas tasuva töökoha, millel ta töötas enne töötraumat ja kutsehaiguse tekkimist, AS-i P pankroti tulemusena, mitte hageja kutsehaiguse tulemusena. Nagu esitatud faktidest nähtub, puuduvad Arstliku ekspertiisi otsustes alates 14.01.2005 (seega juba enne AS-i P pankroti väljakuulutamist) töösoovitused, st hagejal puuduvad meditsiinilised piirangud töökoha ja ameti valikul. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema töötuks jäämine, paremini tasustatava töö mitteleidmine ja abitöölisena tööle asumine on põhjustatud kutsehaigusest tingitud 20%-sest töövõimekaotusest, mitte muudel põhjustel, nagu näiteks töötuks jäämine tööandja pankroti tulemusena, hageja palgasoovile ja väljaõppele vastava vakantse töökoha puudumine. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal jäi pärast tööandja AS-i P pankrotti kutsehaigusest tingitud 20%-se töövõimetuse tõttu kasutamata reaalne võimalus asuda tööle kutsehaiguse eelse ametikohaga samaväärselt tasustatud ametikohale. Hageja seisukoht Alates 18.04.2005 maksab kostja hagejale kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitist, sest kahjutekitaja pankroti tõttu läks hüvitamise kohustus üle riigile. Kostja ei eita temal lasuva hüvitamiskohustuse õiguspärasust. Vastuse teises pooles osutab kostja õigesti nendele asjaoludele, mida kahjustatud isik peab tõendama kahjuhüvitamise asjades; nendeks on (1) kahju olemasolu ja suurus, (2) kahjutekitaja õigusvastane käitumine ning (3) põhjuslik seos. Hageja on seisukohal, et kostja arvamus (vastuväide) põhjusliku seoses puudumisest on ekslik ja ebaloogiline. Põhjuslik seos on tuvastatud juba kahjutekitaja (AS P) pankrotimenetluses, kus võlanõuete kaitsmise koosolek, mis toimus 15.08.2005, tunnustas A. H nõuet täies ulatuses. Ilma põhjusliku seose olemasoluta ei oleks saadud hüvitisnõuet rahuldada. Lisaks sellele on ka kostja ise oma tegevusega (hüvitamiskohustuse ülevõtmisega ja hüvitise regulaarse maksmisega) õigeks võtnud, et kõik tõendamisele kuuluvad asjaolud, sealhulgas põhjuslik seos, on tuvastatud. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks asjaoluks mitte põhjusliku seose olemasolu, vaid see, milline on käesoleval

ajal tegelik kahju suurus ja milline peab olema sellele vastav hüvitise suurus. Vaidluse eseme on hageja selgelt formuleerinud hagiavalduses. Vaidlus hüvitise suuruse üle tuleneb sellest, et kostja maksab hagejale hüvitist suuruses, mis on arvestatud Ajutise korra sätete alusel. Ajutise korra punkt 7 sätestab, et endisest sissetulekust ilmajäämise või selle vähenemisega seotud kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks protsentides sellest sissetulekust vastavalt töövõime kaotuse astmele. Selline kahjuhüvitise ulatuse määramise viis on aga vastuolus VÕS sätetega ja ennekõike kahju hüvitamise eesmärgiga, milleks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on mitmetes lahendites osutanud, et kannatanul on võimalus tõendada, et temale kutsehaigusega tekitatud kahju on suurem, kui Ajutise korra järgi arvutatud hüvitise suurus. See seisukoht on kirjas Riigikohtu lahendites 3-2-1-107-02, 3-2-1-109-02, 3-2-1-114-02, 32-1-50-03 ja 3-2-1-87-03. Hageja on oma hagiavalduses selgelt näidanud, et temal tekkinud kahju sissetuleku vähenemise osas on käesoleval ajal märgatavalt suurem, kui Ajutise korra järgi arvestatud hüvitise suurus, mida maksab kostja. Kahjuks ei ole kostja vastuses mitte sõnagagi käsitletud kahju ja hüvitise suuruse küsimust ning on vaikides mööda läinud Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohast. On ilmne, et hüvitise suurus, mis arvestatakse kahju hüvitamise eesmärgi alusel, tuleb suurem, kui Ajutise korra punkt 7 järgi arvestatud hüvitis. Ekslik on vastuse alguses avaldatud seisukoht, et hageja ei olevat esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et paremini tasustatava töö mitteleidmine on tingitud kutsehaigusest tulenevast osalisest töövõimetusest. Hagiavaldusele on lisatud 35 dokumentaalset tõendit selle kohta, et hageja on alates 2004.a. juulist, so neli aastat tagajärjetult otsinud tasuvamat tööd, kui seda on abitöölise töökoht. Seniajani ei ole tal aga õnnestunud leida paremat tööd. Tasuvama töö mitteleidmise põhjuseks saab olla üksnes hageja osaline töövõimetus, mis tuleneb nii kutsehaigusest kui ka üldhaigestumisest. Kui kostja leiab, et selle põhjuseks ei ole mitte töövõimetus, vaid on mingi muu asjaolu, siis on tema kohustus seda tõendada. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa hagejale panna koormust tõendada, et muu asjaolu ei ole tasuvama töö mitteleidmise põhjuseks. Selline arusaam tuleneb Riigikohtu lahendi 3-2-153-06 punktis 11 väljendatud seisukohast. Kostja vastuses minnakse vaikides mööda asjaolust, et hagiavalduses on arvestatud asjaoluga, et hageja töövõimetus on tingitud nii kutsehaigusest kui ka üldhaigestumisest. Juhime kostja tähelepanu asjaolule, et hageja nõuab hüvitise suurendamist üksnes kutsehaigusest tingitud 20 % töövõimetusega võrdelises osas; üldhaigestumisest tingitud 30 % töövõimetuse tagajärjed jäävad hageja enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on leitud, et ajutine kord kui seadusest madalama õigusjõuga akt kaotas oma kehtivuse alates võlaõigusseaduse jõustumisest 1. juulil 2002. Kolleegium selgitab, et ajutine kord kehtib tegude suhtes, mis pandi toime enne võlaõigusseaduse jõustumist. Tegude suhtes, mis pandi toime pärast 1. juulit 2002, ajutine kord ei kehti. Kuna praeguses asjas on kutsehaigus diagnoositud 31.12.2003.a. ehk peale 1. juulit 2002, kohaldub võlaõigusseadus

(VÕS).

VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejaga toimus AS-is P töötamise ajal tööõnnetus, mille tagajärjel tekkis kutsehaigus (tl 98-99). Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja esitas 19.07.2004 hüvitise väljamõistmiseks hagi AS-i P vastu Tallinna Linnakohtule. 16.03.2005 otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS-i P pankroti, mille tulemusena läks hageja nõude lahendamine hagimenetlusest üle pankrotimenetlusse. Hageja esitas pankrotihaldurile 27.04.2005 avalduse, milles taotles kutsehaigusest põhjustatud tervisekahju hüvitamist järgnevalt: kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus, lisaks kaotatud palgale lisakulutustest tekitatud kahju. Samuti esitas hageja pankrotihaldurile ühekordse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl 100-104). AS P pankrotimenetluses 15.08.2005 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolek tunnustas hageja nõuet täies ulatuses II järgu nõudena. 03.11.2005 esitas hageja TPA-le avalduse tervisekahjuhüvitise maksmise jätkamise kohta, milles palus hüvitada tema kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus (alates 01.03.2005 indekseerituna 4916 krooni kuus) alates 18.04.2005, kuna tervisekahju hüvitise maksmise kohustus läheb üle riigile alates juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamisest kohtumäärusega. AS-i P võlausaldajate üldkoosoleku otsus äriühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerimise kohta kinnitati Tallinna Linnakohtu 18.04.2005 määrusega (tl 106). TPA rahuldas hageja avalduse ja talle määrati 24.11.2005 otsusega nr H226/1 töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitis 4980,05 krooni kuus alates 18.04.2005. Samuti ei ole vaidlust selles, et alates 18. aprillist 2005 maksab Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kaudu hagejale hüvitist kutsehaigusest tingitud tervisekahju eest, mis seisuga 01.04.2007.a. moodustab 5816,75 krooni (tl 14-15), samuti on hagejale hüvitatud retseptiravimid, sanatooriumituusikud 14 päeva aastas ning sõidukulud raviasutusse ja sanatooriumisse (tl 75-88). Arstliku ekspertiisi otsustest nähtub, et 06.01.2004-31.01.2005 on hageja tunnistatud kutsehaiguse tagajärjel 20% ulatuses töövõime kaotanuks (tl 92), 14.01.2005-31.01.2007 on hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise tagajärjel ja 20% on kutsehaiguse tagajärjel (tl 91), 02.01.2007-31.01.2009 on samuti hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise ja 20% kutsehaiguse tagajärjel (tl 89). Pooltel ei ole vaidlust selles, et erinevalt kutsehaigusest tuleb üldhaigestumise tagajärjed kanda isikul endal ning selle eest ei ole õigus hüvitist nõuda. Kohtule esitatud tõendite kohaselt asus hageja pärast kutsehaiguse diagnoosimist otsima

endale tööd Tööturuameti kaudu (tl 16-24). 13.11.2005 hageja töötu staatus lõppes seoses töölerakendamisega ja hageja jäi arvele hõivatud tööotsijana (tl 25). OÜ A tõendi kohaselt töötab hageja OÜ-s A ja tema palk moodustub keskmiselt 7137,66 krooni (tl 26). 03.01.2006.a. kuni 03.12.2007.a on hageja otsinud tasuvamat tööd (tl 27-51, 130-139). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale tekitatud kahju peaks olema suurem kui Tallinna Pensioniameti kaudu makstav hüvitis. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnevast järeldub nõue asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on rõhutatud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Antud juhul on oluline vastata küsimusele, kas kannatanu saaks tasuvamat tööd, kui tal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Kostja väide selle kohta, et hageja kaotas tasuva töökoha, millel ta töötas enne töötraumat ja kutsehaiguse tekkimist, AS-i P pankroti tulemusena, mitte hageja kutsehaiguse tulemusena, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud, kuna hageja pöördus juba 19.07.2004.a hagiga tööandja vastu hüvitise saamiseks, pankrot aga kuulutati välja 16.03.2005.a. Kohus ei nõustu hageja väitega, et Arstliku ekspertiisi otsustes alates 14.01.2005 (seega juba enne AS-i P pankroti väljakuulutamist) puuduvad töösoovitused, st hagejal puuduvad meditsiinilised piirangud töökoha ja ameti valikul. Kohus, võttes arvesse hageja vanust ja pikaajalist tööstaaži, samuti süvenenud töövõimetuse määra, leiab, et töökorralduse soovitus Arsti poolt ei ole halvenenud tervisest tingituna vajanud eraldi märkimist ning puudub alus eeldada, et hageja oleks tervenenud esmases ekspertiisi otsuses märgitud piirangutest soovituslike tööde osas. Kuivõrd 06.01.2004.a. välja antud töötervishoiuameti teatisest nähtub, et hagejal on keelatud raske füüsiline töö, koormus, sundasendid kätele-õlavöötmele, põlvedele, kokkupuude vibratsiooniga, siis saab hageja teha selle tõttu üksnes kergemaid abitöid ja tasuvama töö tegemine on kutsehaiguse tõttu raskendatud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda endisele olukorrale lähedast olukorda. Ka Riigikohus on 17.12.2008.a. otsuses nr 3-2-1-114-08 leidnud, et kui töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja et ta ei leia tööd ning on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Samas ulatuses kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemisega on eelduslikult vähenenud töötaja võime saada sissetulekut. Kohus

leiab, et ka siis, kui hageja jäi tööst ilma AS-i P pankroti tulemusena, mitte aga kutsehaiguse tõttu, ei leia ta eelduslikult samaväärset tööd seetõttu, et tema töövõime pole enam endine. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Riigikohus on rõhutanud, et kahju ulatuse kindlaksmääramisel võib hageja tõendada, et tema kahju on suurem, ning kostja võib tõendada, et hageja kahju on väiksem, kui oleks ajutise korra järgi arvutatav hageja kahju. Kostjal on siiski võimalus tõendada, et hageja on kaotanud sissetuleku muul põhjusel kui kostja süüst tingitud töövõimekaotuse või vähenemise tagajärjel. Nii on kostjal nt võimalik tõendada, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks töövõimet kaotanud. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Kostja ei ole hagile vastu vaieldes esitanud arvestavaid asjaolusid, mis tõendaksid, et hageja sissetuleku vähenemine oleks tingitud millestki muust kui kutsehaigusest. Hageja keskmine palk enne kutsehaigestumist seisuga 06.01.2004 oli 23 865 krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et abitöölisena teenib hageja vähem kui enne kutsehaigestumist. Hageja sissetulek käesoleval ajal on kokku 14 912 krooni (sh palk 7138 krooni, töövõimetuspension 1957 krooni ja hüvitis kutsehaiguse eest 5817 krooni). Kuna kostja ei ole hageja arvestusele vastu vaielnud, lähtub kohus antud summast tervisekahju hüvitise välja mõistmisel. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vähemmakstud kahjuhüvitis ajavahemiku 30.03.2007 kuni 31.12.2007 eest ühekordses summas 51 021 krooni ja alates 01.01.2008 igakuine kahjuhüvitis 11 486 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.