Mõista kostjalt OÜC hageja ASS kasuks välja põhivõlana 3 112 782,81 krooni (kolm miljonit ükssada kasteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks krooni ja 81 senti).
3.Mõista kostjalt OÜChageja ASS kasuks välja viivis (viivitusintress) perioodi eest 12.12.2007-02.05.2008 kokku summas 2 225 639,71 krooni (kaks miljonit kakssada kakskümmend viis tuhat kuussada kolmkümmend üheksa krooni ja 71 senti).
4.Jätta
rahuldamata
kostja
OÜCtaotlus
otsuse
täitmise
tähtaja
2-08-17067 kindlaksmääramiseks.
5.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜCkanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. jaanuaril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.5. mail 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja AS (AS) S kostjalt
OÜ(OÜ) C
hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3 112 782,81 krooni ning viivitusintress (viivis) summas 2 225 639,71 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohasel sõlmisid pooled 22. oktoobril 2007.a (hagis ilmselt ekslikult märgitud 19. septembril 2007.a) lepingu (nr 511/10-07/) 1500 tonni diislikütuse tarneks (edaspidi: müügileping). Hageja toimetas kauba (s.o diislikütuse) kostjaga kokkulepitult AS-i N tollilattu ja andis selle üleandmise-vastuvõtu akti alusel üle alljärgnevalt: 23. oktoobril 2008.a 319 159 kg; 30. oktoobril 2008.a 911 767 kg ja 1. novembril 2008.a 288 573 kg, seega kokku 1 519 499 kg. Sellega täitis hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 209 lg-s 1 sätestatud asja üleandmise kohustuse. Kaup anti ostjale (kostja) üle ja võeti ostja poolt vastu allkirjastatud aktide ning ettemaksuarvete nr 43256, nr 43328 ja nr 43419 alusel. Sellega on hageja täitnud VÕS § 211 normidest tulenevad nõuded. Hageja väidete kohaselt vaatas ostja kauba viivitamatult üle ning ei ole hagejale teatanud asja mittevastavusest lepingutingimustele. Müügilepingu punkti 8.1 alusel tuli 80% kauba maksumusest tasuda ette. Eeltoodud ettemaksuarvete kohaselt kuulus tasumisele 941 722,35 USD-d, kostja tasus aga kolme pangaülekandega 944 438,43 USD-d, s.o 2716,08 USD-d nõutust rohkem. Kauba kogumaksumus arvestati müügilepingu punktis 4.1 sisalduva valemi alusel ning selleks kujunes lõplikult 1 253 586,68 USD-d. Selle tasumiseks väljastas hageja kostjale 4. detsembril 2007.a arve nr 44150 ja müügilepingu kogumaksumusest tulnuks tasuda veel 309 148,25 USD-d ning
2-08-17067 seda 11. detsembriks 2007.a. Nimetatud raha tasumise kohustus on kostja poolt siiani täitmata. Kostja on 11. veebruaril 2008.a kinnitanud hageja saldoteatist 309 148,25 USD suuruse võlgnevuse kohta. Samuti on kostja rikkumise omaks võtnud, esitades 4. aprillil 2008.a hagejale võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku.
3.Lisaks põhivõlale summas 3 112 782,81 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista viivise 2 225 639,71 krooni rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest perioodil 12.12.200702.05.2008. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgemat intressimäära. Käesoleval juhul on müügilepingus ette nähtud kõrgem intressimäär – 0,5% tasumata summalt päevas. Hageja põhinõue muutus sissenõutavaks 12. detsembril 2007.a, seega on kostja 2. mai 2008.a seisuga raha maksmise kohustuse täitmisega viivituses 143 päeva. Lähtudes müügilepingus fikseeritud viivisemäärast 0,5% tasumata summalt päevas, on viivitusintressi suuruseks 71,5% tasumata summast (3 112 782,81 kr), mis teeb viivitusintressi suuruseks 2 225 639,71 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nõustub tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.21. juulil 2008.a kohtusse saabunud kirjalikus vastuses teatab kostja, et tunnistab põhivõlga summas 3 112 782,81 krooni, kuid ei tunnista viiviseid summas 2 225 639,71 krooni. Kostja hinnangul on müügilepingus kokku lepitud viivisemäär (0,5% tasumata summalt päevas) ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
5.Kostja on kirjalikus vastuses esitanud taotluse anda hagi rahuldamisel põhivõlgnevuse osas kostjale võimalus tasuda põhivõlgnevus summas 3 112 782,81 krooni ühe aasta jooksul. Taotlust põhjendab kostja sellega, et seoses turu majandusliku olukorra muutumisega ei ole kostja võimeline nõuet koheselt täies ulatuses rahuldama.
26.novembril 2008.a esitatud avalduses on kostja väljendanud nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
MENETLUSE KÄIK
6.3. detsembril 2008.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist. Muu hulgas juhtis kohus 3. detsembri 2008.a määruses kostja tähelepanu VÕS § 113 lg-ga 2 ja § 162 lg-ga 1 seonduvate vastuväidete täpsustamise vajadusele. Kohus tegi kostjale ettepaneku tuua välja konkreetsed asjaolud, mis annaksid käesoleval juhul aluse viivise vähendamiseks (kohustuse täitmise ulatus kostja poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslik seisund jmt).
2-08-17067
7.3. detsembri 2008.a kohtumääruse saab lugeda hagejale kättetoimetatuks 8. detsembril 2008.a ja kostjale 12. detsembril 2008.a. Pooled ei ole pärast 3. detsembrit 2008.a kohtule täiendavaid avaldusi ega dokumente esitanud.
8.Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 võib kohus mõjuval põhjusel otsuse avalikult teatavaks teha ka hiljem kui 20 päeva pärast kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Hageja põhinõude 3 112 782,81 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi 3 112 782,81 krooni saamise nõude osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 4 sätestatust, esitab kohus käesolevas otsuses seetõttu hageja põhinõuet (3 112 782,81 kr) puudutavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
22.oktoobril 2007.a sõlmitud müügilepinguga on hageja kohustunud müüma kostjale 1500 tonni diislikütust (kaup). Lepingu punkti 4 kohaselt kujuneb kauba hind vastavalt alljärgnevale valemile Eesti-Läti piiril kokkulepitud kuupäeval: tarneklausel – DAF, IPE + 35 USD/t. Eespool nimetatud valemi alusel kujunenud kauba hinnale lisanduvad kõik kauba tarnimisega seotud kulud Eest-Läti piiril N terminali koos kauba väljastamise kuludega terminalis, mille tasub ostja. Müügilepingu punkti 8.1 kohaselt tasub ostja kauba eest 80% vastavalt laadimisteatise põhjal väljastatud pro forma arve alusel ning ülejäänud 20% müüja väljastatud lõpparve alusel. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 213 lg 3 kohaselt ei pea ostja tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 93 lg-st 4 tuleneb, et kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel.
11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Kostja on vaielnud hagile vastu viivisenõude osas ning esitanud taotluse viivise vähendamiseks.
13.Kohtu hinnangul ei anna kostja vastuväited alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
2-08-17067 vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudub vaidlus selles, et müügilepingust tuleneva kauba ostuhinna tasumise kohustus summas 3 112 782,81 krooni muutus sissenõutavaks alates 12. detsembrist 2007.a ning et 2. mai 2008.a seisuga ei olnud kostja nimetatud kohustust täitnud. Seega oli kostja 2. mai 2008.a seisuga raha maksmise kohustuse täitmisega viivituses 143 päeva. Vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu punktile 8.2 on kostja arvete tasumisega viivitamisel kohustatud maksma viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Eeltoodut arvestades moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 2 225 639,71 krooni (s.o 3 112 782,81 x 0,5% x 143 p).
14.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik iseenesest nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samas ei ole kostja täpsemalt selgitanud, millised faktilised asjaolud annaksid tema hinnangul käesoleval juhul aluse viivise vähendamiseks kooskõlas ülalosundatud sätetega. Võlausaldajal (s.t hagejal) tuleks enda viivisenõuet täiendavalt põhjendada üksnes juhul, kui viivisenõue ületab põhinõuet ning võlgnik nõuab viivise vähendamist. Käesoleval juhul nõuab aga hageja kostjalt viivist põhinõudest väiksemas summas (s.o 2 225 639,71 kr). Seega peaks viivise vähendamist taotlenud menetlusosaline (s.t kostja) tõendama, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, muu hulgas seda, et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. (vt nt: Riigikohtu 14. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18 ja p 19).
15.Kostja väited viivisemäära ebamõistliku suuruse kohta ei ole käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud. Viivisemäär on fikseeritud poolte vahel sõlmitud müügilepingu punktis 8.2. Eeldatavalt olid lepingupooled seega viivisemäärast lepingu sõlmimisel teadlikud ning selline kokkulepe vastas poolte tahtele. Kostja kõnealused väited võiksid omada tähtsust juhul, kui leping oleks sõlmitud hageja tüüptingimustel ning kostja näol oleks tegemist tarbijaga (VÕS § 34). Sellisel juhul võiks olla küsitav, kas kokkulepe viivisemäära kohta 0,5% tasumata summalt päevas on VÕS § 42 lg-s 1 ja lg 3 p-s 5 sätestatut arvestades kehtiv ning kokkuleppe tühisuse korral oleks hageja õigustatud nõudma viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
16.Seega kuulub lisaks 3 112 782,81 kroonile (mille osas on kostja hagi tunnistanud) kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis perioodi 12.12.2007-02.05.2008 eest kokku summas 2 225 639,71 krooni.
17.Kostja on oma kirjalikus vastuses palunud võimaldada põhivõlg tasuda ühe aasta jooksul. Kohus käsitleb seda TsMS § 445 lg 1 kohase taotlusena. Taotlust põhjendab kostja enda halva majandusliku olukorraga. TsMS § 445 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on 26. novembril 2008.a toimunud eelistungil kostja kõnealusele taotlusele vastu vaielnud ning kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud põhjendused alust taotluse rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada ülalosundatud TsMS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatuga, mille kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
2-08-17067 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.