Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Pankrotiavalduse sisu Avalduse kohaselt 15.augustil 2008.a. sõlmisid võlausaldaja laenuandjana ja võlgnik laenusaajana laenulepingu nr 151LL/08-2008, millise alusel laenuandaja andis laenusaajale laenu summas 60 000 krooni tagastamistähtajaga 15.09.2008.a. Selleks kuupäevaks laenusaaja laenusummat ei tagastanud ega tasunud ka kokkulepitud intressi. Nõude täitmiseks on võlausaldaja pöördunud nii suuliselt kui ka kirjalikult perioodil 16.september kuni 24. september võlgniku poole. Kuna vaatamata eeltoodud nõuete esitamisele võlgnik kohustust ei täitnud, esitas võlausaldaja 01.oktoobril võlgnikule pankrotihoiatuse, milles teavitas võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Seaduses nõutud 10 päeva jooksul võlgnik laenulepingust tulenevat võlga võlausaldajale tasunud ei ole. Võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu on seisuga 23.10.2008.a. 85 110 krooni, mis ületab pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 3 vajaliku nõudesumma pankrotimenetluse algatamiseks juriidilise isiku vastu. Nõue on maksetähtpäeva saabumisega 15.septembrist 2008 muutunud sissenõustavaks ning siiani ei ole võlgnik nõudele vastu vaielnud ega esitanud muid kohustuse täitmist välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu palub ta algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kulutada välja võlgniku pankrot. Oma nõude tõendamiseks esitab võlausaldaja järgmised tõendid:

Tartu Maakohtu 11.12.2008.a määrusega algatati pankrotimenetlus (tl 34-35).

II Kohtuistung 12.01.2009.a Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlga ja oma alalist maksejõuetust ja oli nõus pankroti väljakuulutamisega. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. III Ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 40-79) Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võlgniku maksujõuetus ei ole ajutise vaid alalise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on seiskunud ja samuti on võlgnik kinnitanud, et on makseraskustes. Lexi Ehitus OÜ-le kuulub küll vara, kuid vara suurus on väiksem kui äriühingu kohustuste summa. Bilansi kohaselt on OÜ Lexi Ehitus vara 1 286 342.- krooni, kuid kohustuste suuruseks on 1 288 480.- krooni. Antud kohustustele lisanduks veel maksuhalduri poolt tänasel hetkel võlgniku poolt vaidlustatud summa. Kuigi hinnang varade suurusele on suhteliselt subjektiivne ja tänasel hetkel antud turusituatsioonis mitmeid küsitavusi tekitav on pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt OÜ Lexi Ehitus võlgnevuste summa suurem võlgniku enda kajastatud andmetest so. 2 611 895.- krooni. Ajutise halduri hinnangul pole käesolevaks hetkeks tuvastatud varade tagasivõitmise võimalusi, mis ei välista selliste võimaluste tekkimist pankroti menetlemise käigus. Ajutise halduri hinnangul esialgselt ei ole võimalik väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, kuid kindlasti vajab antud teema pankrotimenetluses veel täpsemat selgitamist.

IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Olev Kuklase. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 10 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS §-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlausaldaja, võlgniku esindaja kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes

märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga. Kohus leiab, et kuna pankrotiotsuse tegemise hetkeks ei ole siiski olnud õiguslikult täielikult võimalik välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga vastavalt PankrS § 28, siis pole kohtul võimalik anda ka oma lõplikku hinnangut neile asjaoludele ning kohus kohustab haldurit edaspidiselt pankrotimenetluse käigus jätkuvalt analüüsima nimetatud asjaolusid. Kuna ka võlgnik ise ei vaielnud vastu pankroti väljakuulutamisele, siis tulenevalt eelnevast peab kohus põhjendatuks Lexi Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamise, et teha pankrotimenetluse käigus kohtu poolt viidatud asjaolud selgeks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni (tl 22) ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 20 000 kroonist (tl 33). Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab Lexi Ehitus OÜ pankrotivarast Tormilinnu Kinnisvara OÜ kasuks välja 18 642.40 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 17 042.40 krooni, 2 957.60 krooni tuleb Tormilinnu Kinnisvara OÜ-le tagastada, kui enammakstu. PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 17 042.40 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olebv Kuklase on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustada Lexi Ehitus OÜ juhatuse liiget Aleksei Ivask’it enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevat õiged.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.