22.jaanuar 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OÜH hagi OÜ S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagihind 591 675,11 krooni Hageja: OÜ H (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi S Tšurkin (Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ; xxx) Kostja: OÜ S (registrikood xxx; asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja J Lehter
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hgai läbi vaadatud kohtuistungil
15.jaanuaril 2009.a.
Kohtuistungil osalesid
Adv S. Tšurkin ja J. Lehter
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista OÜ S (xxx) välja 554 399,76 krooni (viissada viiskümmend neli tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa krooni ja 76 senti; sh 512 073,23 krooni põhivõlga ja 42 326,53 krooni seisuga 22.01.2009 sissenõutavaks muutunud viivised) OÜH (xxx) kasuks.
3.Mõista OÜ S viivised protsendina põhivõlast (512 073,23 krooni) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni OÜH kasuks.
4.1.Kostja OÜ S kanda jäävad menetluskulud 86 % (kaheksakümne kuue protsendi) ulatuses.
4.2.Hageja OÜH kanda jäävad menetluskulud 14 % (neljateistkümne protsendi ulatuses).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
17.09.2008 esitatud hagis taotleb OÜ H OÜ S välja mõista 604 573,21 krooni ja viivised. Hagiavalduse kohaselt hageja tegeleb vedelkütuse müügiga, hagejal on tankla Saku alevikus Harjumaal. Oma püsivate ja tähtsamate klientide teenindamise parandamiseks jagab hageja nende vahel oma arvelduskaarte vedelkütuse ostmiseks krediidi korras (krediitkaart). Kostjale OÜ-le S on kirjalike aktide alusel antud 05.04.2007.a. 6 kaarti numbritega 9233635300000182, 9233635300000166, 9233635300000463, 9233635300000091, 9233635300000018, 9233635300000174 ja 10.07.2007
kaarti numbritega 9233635300001156, 9233635300001149, 9233635300001131, 9233635300001123, 9233635300001115, 9233635300001107, 9233635300001099, 9233635300001081, 9233635300001073, 9233635300001065, 9233635300001057, 9233635300001040, 9233635300001032, 9233635300001024, 9233635300001016. Tavaliselt kord nädalas summeeritakse krediitkaartide alusel ostetud kaupade maksumus kassatšekkide alusel ja ostjale esitatakse arved kaupade eest tasumiseks. Poolte suulise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma ostetud kaupade eest jätmisel nädala jooksul pärast arve saamist. Ajavahemikus 10.03. – 28.04.2008 ostis kostja krediitkaartide abil kütet ja teisi kaupu, kuid jättis osaliselt või täielikult maksmata selle eest esitatud 10 arvet: 10.03.2007 esitatud arvest nr 100308/02 tasus kostja 07.07.2008 10 000 krooni. Peale hagejalt 14.07.2007 meeldetuletuse saamist tasus kostja 25.08.2008 hagejale veel 10 000 krooni. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 604 573,21 krooni. Kaupade vastuvõtmisel ega hiljem ei ole kostja esitanud hagejale mingeid pretensioone. Suuliselt on kostja võlgnevust kinnitanud, kuid ei ole midagi ette võtnud võla kustutamiseks, viidates käibevahendite puudumisele. Käesolevaks ajaks on kütuse müümine kostjale peatunud. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määra järgi. Võlgnevuse tekkimisest kuni hagi esitamiseni oli vastav viivisemäär 11 % aastas. Arvestades võlgnevuse osalist tasumist kostja poolt, on hageja arvestuste järgi viivisesumma hagiavalduse esitamise seisuga 29 263 krooni. 15.01.2009 kohtuistungil kostja vastuväidetele vastavalt hageja täpsustas oma nõuet, vähendades põhivõlgnevuse suurust pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud summa. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlana 591 675,11 krooni. Samuti hageja muutis viivisesummat, arvestades kõikide arvete järgi viiviseid alates viimase arve kuupäevast. Kohtuistungi 15.01.2009 toimumise ajaks on hageja arvestuste järgi kogunenud viiviseid summas 47 483,93 krooni.
KOSTJA VASTUS
04.11.2008 kohtule saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja nõue on ebatäpne, pärast hagi esitamise kuupäeva tasus kostja hagejale 12 896,10 krooni. Kostja kinnitab, et poolte vahel on pikaajalised lepingulised suhted alates 2006.a., varem ei ole arvete tasumisega pooltel probleeme olnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale on väljastatud hagis nimetatud krediitkaardid. Kostja ei nõustu hageja väidetega ostetud kauba eest tasumise
tähtaegade ja arvete esitamise perioodide kohta. Erinevalt hagis märgitust, et arveid esitati üks kord nädalas ning kostja kohustus arved tasuma 7 päeva jooksul, hakkas hageja alates 2008.a. märtsist esitama väidetavalt ostetud kaupade eest arveid ebaregulaarselt ning kostja sai hagis nimetatud arved kätte hagiavalduses märgitud perioodi lõpus. Kostja märkas, et alates 10.03.2008 arvete summad ei vasta kostja töötajate poolt esitatud kassatšekkide järgi tegelikult ostetud kaupade summale. Kostja pöördus järelepärimisega hageja poole, kuid vastust ei saanud. Hagimaterjalidest sai kostja teada, et tõepoolest on kassatšekkidel, millega hageja soovib tõendada kaupade ostmist kostja poolt, märgitud kostjale mittekuuluvate krediitkaartide numbrid, kuigi tšekkidele on käsitsi lisatud kostjale kuuluvate veoautode registrinumbrid. Hageja on hagiavalduses märgitud ajavahemikul esitanud kostjale mittekuuluvate krediitkaartidega nr 9233635300000406 ja 9233635300000042 sooritatud ostude eest kostjale arveid kokku summas 79 605,88 krooni. Selles summas on nõue ilmselt põhjendamatu, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja ostis hagejalt ülalmainitud kassatšekkides märgitud kaupa.
KOHTUISTUNG
15.01.2009 kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet, taotledes kostjalt välja mõista 591 675,11 krooni põhivõlga, 47 483, 93 krooni seisuga 15.01.2009 sissenõutavaks muutunud viiviseid ning alates 16.01.2009 viivised protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõustus kostja vastuväidetega, vähendas nõuet pärast hagi esitamist tasutud summa võrra ning muutis viiviste arvestust, arvestades viiviseid alates 28.04.2008 viimase arve esitamisest. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks summas 512 073,23 krooni, kuid võlga tasuda ei ole kostjal võimalik. Kostjal on pikemat aega makseraskused ning kostja juhatuse liikmed kaaluvad pankroti- või saneerimismenetluse algatamist. Kostja viitas, et hageja on nõude vähendamise avalduses eksinud ning arvestanud kostja poolt tasutud summaks 12 898,10 krooni, kuigi kostja tasus 2 krooni vähem, 12 896,10 krooni. Hageja ei soovinud nõude vähendamise avaldust korrigeerida, kuna on teinud avalduses näidatud vähendatud summast lähtudes viivisearvestuse ega soovi teha uut arvestust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud objektiivselt ja igakülgselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud.
2.Vaidlust ei ole asjas järgmiste faktiliste asjaolude üle: - poolte vahel olid lepingulised suhted vedelkütuse ja tanklas müüdavate kaupade/teenuste ostmiseks; - hageja väljastas kostjale hageja tanklas kaupade ja teenuste eest tasumiseks krediitkaardid numbritega 9233635300000182, 9233635300000166, 9233635300000463, 9233635300000091, 9233635300000018, 9233635300000174, 9233635300001156, 9233635300001149, 9233635300001131, 9233635300001123, 9233635300001115, 9233635300001107, 9233635300001099, 9233635300001081, 9233635300001073, 9233635300001065, 9233635300001057, 9233635300001040, 9233635300001032, 9233635300001024, 9233635300001016. - kostjale väljastatud krediitkaartidega on vaidlusalusel perioodil sooritatud oste kokku summas 512 073,23 krooni ning kostja ei ole seda summat hagejale tasunud, - krediitkaarte nr 9233635300000406 ja 9233635300000042 ei ole kostjale väljastatud. - kostja sa hagi aluseks olevad arved kätte 28.04.2008.a. - pärast hagi esitamist kostja tasus võlgnevusest 12 896,10 krooni.
3.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja poolt väljastatud krediitkaardiga võimaldati kostjal kaupade ja teenuste eest tasumiseks krediiti. Seega oli poolte vahel samaaegselt kaupade ostumüügilepingust tulenevad suhted ja krediidilepingust tulenevad suhted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tulenevalt VÕS § 401 lg-st 2 võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt oli pooltevahelise krediidisuhte eesmärk maksetähtpäeva edasilükkamine. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt on müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks anda ostjale üle asi ning teha võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on tasuda asja ostuhind rahas. Kostja on hageja nõude osaliselt õigeks võtnud ning tunnistab kohustust tasuda ostetud kaupade eest summas 512 073,23 krooni. Hageja nõue summas 512 073,23 krooni on lisaks kostja õigeksvõtule tõendatud ka hagile lisatud arvetega ja kassatšekkidega. Selles summas on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada..
4.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt juhul, kui kostjale väljastatud krediitkaardiga mingil põhjusel ei õnnestunud ostude eest tasuda, kasutas hagejale kuuluva tankla töötaja ostu eest tasumiseks oma kaarti ning tšeki allkirjastas ostu sooritanud kostja töötaja. Hageja väidetel oli selleks poolte juhatuse liikmete A. S ja T. T vahel suuline kokkulepe ning kostja on varem tasunud ühe arve, mis sisaldas hageja tanklatöötaja krediitkaardiga sooritatud oste. Tanklatöötaja krediitkaardiga kostjale ostude sooritamise on kinnitanud kostja töötajad oma allkirjaga ning kostjale kuuluva auto registrinumbri märkimisega tšekkidele. Kostja väitis, et mingit sellist kokkulepet ei ole. Arvetele kviitungeid ei lisatud, mistõttu ei saanud ainult arve põhjal kostjal tekkida kahtlust, et arve aluseks on võõra kaardiga sooritatud ostud. Arvete suure mahu tõttu kostja raamatupidamine arvete summasid töötajate esitatud tšekkidega detailselt ei võrrelnud, teostati vaid pealiskaudset kontrolli tootegruppide järgi ning seetõttu tasuti ekslikult ka võõra krediitkaardiga sooritatud ostusid sisaldav arve. Probleemi ilmnemise järel kontrolli tugevdati ning kostja kaalub alusetult tasutud summade väljanõudmiseks hageja vastu nõude esitamist.
5.VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus leiab, et hageja väide, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, et kostja töötajad võisid oste sooritada ka hageja töötajate kasutuses olevaid krediitkaarte kasutades, ei ole leidnud tõendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et hageja väidetud pooltevaheline tava ei ole asjaarutamise käigus tõendamist leidnud. Hageja kohtuistungil ei soovinud oma väidet täiendavalt tõendada. Hageja möönis, et suulise kokkuleppe sõlmimist võiks tõendada juhatuse liige, kuid juhatuse liikme vande all ülekuulamist hageja ei taotlenud. Samuti hageja nõustus kostja vastuväidetega viiviste arvestamise alguse osas, et vabaneda kohustusest tõendada iga arve kättetoimetamise aega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ühekordset arve tasumist ei saa pidada poolte vahel väljakujunenud tavaks. Kostja on põhistus, et ta tasus hageja krediitkaardi makset sisaldanud arve ekslikult, on veenev. Hageja väited väidetava suulise kokkuleppe kohta on paljasõnalised ning kohtu hinnangul ei oleks hageja väidetava praktika järgimine ka mõistlik. Kui eeldada hageja väidetud kokkuleppe olemasolu, jääb arusaamatuks, milleks üldse oli kostjale vaja krediitkaarte väljastada. Hageja väidetud praktikat järgides oleks võinud sooritada kõiki oste hageja töötaja krediitkaardiga ning kostjale esitada arve vastavalt kostja töötajate poolt allkirjastatud tšekkide summadele. Võttes arvesse, et hagejale kuulus üksainus tankla, ei ole
kohtu hinnangul mõistlikku põhjendust, miks kostja töötajatele väljastatud krediitkaartide kasutamisele lisaks oleksid pidanud pooled kokku leppima hageja töötajate krediitkaartide kasutamise võimaluses.
6.Väide, et hageja töötaja krediitkaarti kasutati üksnes siis, kui kostjale väljastatud krediitkaardiga ei olnud makset mingil põhjusel võimalik teostada, on põhjendamata ja ümber lükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega.
6.1.Hageja ei ole esile toonud, milles konkreetselt seisnes kostja kaartide kasutamise takistus. Mõistlik on eeldada, et krediitkaarti ei saa kasutada kaardi limiidi ärakasutamise korral või mingi tehnilise või tarkvara vea korral. Pooled ei ole esile toonud, et kostjale väljastatud kaartidele oli kehtestatud krediidilimiit. Kostja sai kaupu ja kütust osta nö võlgu: ostetud kaubad ja kütuse sai kostja kohe kätte ja pidi nende eest tasuma hiljem vastavalt arvele. Kohtu hinnangul puudub mõistlik alus eeldada, et juhul, kui krediidilimiit on kehtestatud, võimaldatakse limiidi ärakasutanud kliendile kaupu ja teenuseid edasi tarbida hageja enda krediitkaartide kasutamise kaudu. Rikkis kaart tulnuks kohtu hinnangul asendada, kuid kaartide asendamist ei ole hageja väitnud. Seega on alus eeldada, et kostjale väljastatud kaardid olid tehniliselt korras ning sellel põhjusel tankla töötaja kaardi kasutamise järel vajadus puudunuks. Kui kostja kaardi kasutamise takistus tulenenuks kaardilugejast või arvutisüsteemist, ei oleks tehingut olnud võimlik teha ka tankla töötaja kaardiga. Seega ei ole käesolevas asjas tuvastatud hageja väidetud põhjuseid, miks kostja pidanuks kasutama talle väljastatud krediitkaartide asemel hageja töötajate kaarte.
6.2.Lisaks lükkavad hageja enda esitatud tõendid ümber tema väite, et hageja kaarti kasutati siis, kui kostja kaarti ei olnud võimalik kasutada. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et mitmel korral on ühel ja samal päeval ühele ja samale autole ostetud kaupu nii hageja kui kostja krediitkaartidega. Nii on autole nr xxx 21.03.2008 oste sooritatud nii hageja krediitkaardiga nr 92336353000000406 summas 165 krooni, kui kostjale väljastatud krediitkaardiga nr 9233635300001149 summas 19 183,06 krooni (tl 24). Samuti on visuaalsel vaatlusel tuvastatav, et 25.03.2008 on sama isik allkirjastanud 2 tšekki (tl 25) tehingute kohta, millest üks on sooritatud hageja kaardiga nr 92336353000000406 (88 krooni) ja teine kostja kaardiga nr 9233635300001099 (19 009,69 krooni). Samuti on 22.04.2008 autole nr xxx ostetud kütust ja kaupu kahe erineva kaardiga: hageja kaardiga nr 92336353000000406 (58 krooni) ja kostja kaardiga nr 9233635300001123 (16 518,37 krooni). Eeltoodut arvesse võttes kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et kaartidega nr 92336353000000406 ja 92336353000000042 teostatud tehingutega on kaupu ja teenuseid soetanud kostja. Asjaolu, et nimetatud kaartidega tehtud tehingute kohta vormistatud kassatšekkidele on väidetavalt allakirjutanud kostja töötajad ning tšekkidele on märgitud kostjale kuuluvate sõidukite registrinumbrid, ei tõenda, et ostud teostati hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel ja kostja jaoks. Vastavalt kostja arvestustele on hageja esitanud kaartidega nr 92336353000000406 ja 92336353000000042 teostatud ostude eest tasumiseks põhjendamatult arveid summas 79 605,88 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et need ostud sooritas kostja ning hagi tuleb selles summas rahuldamata jätta.
7.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus leidis, et hageja põhinõue on osaliselt põhjendamata, tuleb vastavalt vähendada ka viiviseid. Hageja on viivisearvestust vastavalt kostja vastuväidetele korrigeerinud ning arvestanud viiviseid alates viimase arve esitamise päevast 28.04.2008. Eesti Panga avaldatud teadete kohaselt on alates 01.01.2008 vastav intressimäär 4 % aastas. Seega seadusest tulenev viivisemäär perioodil 28.04.2008 kuni 15.01.2009 on 11 % aastas. Lähtudes hageja põhinõude põhjendatuse ulatusest ning võttes arvesse, et kostja tasus võlgnevusest 07.07.2008 10 000 krooni, 25.08.2008 10 000 krooni ning 19.09.2008 12 896,10 krooni, on kohtuotsuse 22.01.2009 tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 42 326,53 krooni järgmise arvestuse kohaselt: Perioodil 28.04.2008 – 07.07.2008 võlgnevuse summa 544 967,33 krooni (so 624 573,21 – 79 605,88 krooni), viivitatud 70 päeva eest viivis: 544 967,33 x 0,11: 365 x 70 = 11 496,57 kr. Perioodil 08.07.2008 – 25.08.2008 võlgnevuse summa 534 967,33 krooni (so 544 967,33 – 10 000), viivitatud 48 päeva eest viivis: 534 967,33 x 0,11 : 365 x 48 = 7738,70 kr. Perioodil 26.08.2008 – 19.09.2008 võlgnevuse summa 524 967,33 krooni (so 534 967,33 – 10 000), viivitatud 25 päeva eest viivis: 524 967,33 x 0,11 : 365 x 25 = 3955,23 kr. Perioodil 20.09.2008 – 22.01.2009 võlgnevuse summa 512 071,23 krooni (so 524 967,33 – 12 896,10). Viivitatud 124 päeva eest viivis: 512 071,23 x 0,11 : 365 x 124 = 19 136,03 kr. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 22.01.2009 seisuga summas 42 326,53 krooni ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
8.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas kohus peab õigeks jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagi põhivõla 604 573,21 krooni väljamõistmiseks. Kohus leidis, et põhjendatud oli sellest nõue summas 524 967,33 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas põhivõla nõuet kostja poolt pärast hagi esitamist, 19.09.2008 tasutud summa 12 896, 10 krooni võrra. Kohus leiab, et hagi rahuldamise proportsionaalse ulatuse hindamisel tuleb lähtuda vähendatud nõudesummast. Seejuures kohus korrigeerib hageja vähendatud nõuet ja arvestab nõude vähendamisel kostja poolt tegelikult tasutud summat. Seega hageja lõplikuks põhinõudeks oli 591 677,11 krooni, millest kohus luges põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks 512 073,23 krooni. Seega kohus rahuldas hagi põhinõude osas 86,5 % ulatuses. Võttes arvesse, et hageja menetluse käigus muutis ka viiviste arvestamist vastavalt kostja vastuväidetele ning tulenevalt põhinõude osalisest rahuldamisest kohus rahuldas viivisenõude samuti osaliselt, ümardab kohus protsente hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud 86 % ulatuses kostja kanda ning 14 % ulatuses hageja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.