Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-66239
Tsiviilasi
AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi R F (F, isikukood xxx, asukoht xxx) vastu 6 881,42 krooni saamiseks
Hagihind
3 441,21 krooni
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled sõlmisid 27.02.2006 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust. AS Elion Esindus ja kostja sõlmisid 27.02.2006 järelmaksuga müügilepingu, mille alusel müüs AS Elion Esindus kostjale mobiiltelefoni Samsung SGH-X640. AS Elion Esindus loovutas oma nõude 31.05.2006 hagejale. Kostja on jätnud tasumata arved kogusummas 3 441,21 krooni. Hageja on arvestanud tasumata arvelt viivist summas 0,15% päevas ning soovib kostjalt välja mõista viivist summas 2 965,21 krooni. Samuti soovib hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud summas 475 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 3 441,21 krooni ning viivised ja kahju hüvitamiseks 3 440,21 krooni, kokku 6 881,42 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja viibib praegu kinnipidamiskohas ning vabaneb 09.02.2010. Seetõttu ei ole kostjal võimalik võlgnevust tasuda. Kostja on nõus tasuma põhivõla summas 3 441,50 krooni, kuid mitte viiviseid ega kahju nõuet. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostjale on kohus selgitanud, et kostja võib taotleda asja arutamist istungil. Kostja seda õigust ei ole soovinud kasutada ning kinnipidamisasutuse kinnitusel ei soovi kohtusse tulla. Puudub vaidlus, et pooled on 27.02.2006 sõlminud liitumislepingu, mille kohaselt hageja osutas kostjale sideteenust. Puudub vaidlus ka selles, et kostja ja AS Elion Esindus sõlmisid 27.02.2006 järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt kostja soovis dada mobiiltelefoni Samsung SGH-X640. Kostja ei vaidlusta seda, et viimasest lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Kostja on jäänud esitatud arvete tasumisel hagejale võlgu 3 441,21 krooni. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla summas 3 441,21 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel. Vaidlus seisneb selles, kas kostja peab tasuma viiviseid ja kahju hüvitamise nõude või mitte. Kostja vastuväide seisneb selles, et ta viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu ei ole suuteline võlga tasuma. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja soovib raha osutatud teenuste eest ning selle eest tuleb tasuda. Tasumisega viivitamise korral on lepingutes ette nähtud viivis 0,15% tasumata summalt, mida kostja ei vaidlusta. Seadus ei näe ette, et kinnipidamisasutuses viibimine annaks kohtule aluse viiviseid mitte välja mõista. Kostja kinnitusel vahistati ta 26.04.2006, kuid arved jäid tasumata enamus osas juba enne seda – hageja on esitanud arved alates veebruarist 2006. Seetõttu tuleb kostjal tasuda viivist summas 2 965,21 krooni. Hageja soovib kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista 475 krooni. Tegemist on võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludega. Hageja tugineb teenustasude hinnakirjale. Hagejal on õigus küll nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 alusel, kuid kohus jätab selle kahju välja mõistmata. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hinnakiri ei ole selleks piisav. Hüvitada saab ainult reaalselt tekkinud kahju. Hageja ei ole kahju reaalset tekkimist tõendanud. Seetõttu jääb hageja nõue selles osas rahuldamata. Seega mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 3 441,21 krooni ja viivised 2 965,21 krooni, kokku 6 406,42 krooni. Kahju hüvitamise nõude summas 475 krooni jätab kohus rahuldamata. Hagihinna määramisel arvestatakse TsMS § 133 lg 1 alusel põhinõuet, milleks on 3 442,21 krooni. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi rahuldamata jäänud osa on sedavõrd väike, et kohtu hinnangul tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale edastatud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 250 krooni, mille hageja on tasunud 26.09.2008 ning hageja on palunud välja mõista ka õigusabikulud summas 1 000 krooni, mille kohta on hageja esitanud kinnituskirja, et ta peab need kulud tasuma. Kohus mõistab riigilõivu 250 krooni kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 1 000 krooni TsMS § 175 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 alusel. Lepingulise esindaja kulud jäävad nimetatud määrusega kehtestatud piirmääradesse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-01 kohaselt võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 1 250 krooni. Hageja peab võimalikuks sõlmida kostjaga kompromiss, milles pakub võimalust tasuda võlgnevust alates 15.04.2010 maksegraafiku alusel maksimaalse pikkusega kuni 1 aasta ja minimaalse osamaksega 678 krooni kuus. Kui kostja soovib hagejaga sellist kompromissi sõlmida, tuleb kostjal ühendust võtta. Kontaktandmed on kostjale edastatud hagiavalduses märgitud. Kohus selgitab, et pooled võimad kompromissi sõlmida kuni käesoleva lahendi jõustumiseni. Käesolev lahend jõustumise aeg on märgitud käesoleva otsuse resolutsioonis. Kompromiss tuleb kohtule esitada enne selle tähtaja möödumist. Sellisel juhul kinnitab kohus poolte kompromissi ning käesolev otsus ei jõustu.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.