Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-60532 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

19.09.2008.a. esitas AS Eesti Krediidipank maakohtule hagi B M vastu võla, intressi, leppetrahvi ja muude pangateenuste kulutuste nõudes. Hagihind 45 082.42 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.07.2007.a. väikelaenulepingu nr 20049, mille alusel hageja laenas kostjale 50 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 06.07.2012.a. Lepingu p. 2.3 järgi oli intressimäär 14 % aastas ja lepingu punkti 2.7 järgi oli maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 7. kuupäev. 07.02.2008.a. sõlmisid pooled kokkuleppe, millega hageja nõustus lepingu alusel kostjal tekkinud võlgnevuste ajatamisega, kuid vaatamata sellele ei asunud kostja lepingut nõuetekohaselt täitma. Leping loeti ülesöelduks alates 12.08.2008.a. Kostja põhivõlgnevus hagejale seisuga 18.09.2008.a. on 45 082.42 krooni ja kõrvalnõuded moodustavad 4610.12 krooni, kokku võlgneb kostja hagejale 49 692.54 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VÕS-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 82, 100, 101, 108, 113 lg 1, 127, 158 ja TsMS § 146 ja 367 palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 20049 tulenev põhivõlg summas 45 082.42 krooni, intress 2280.59 krooni, viivis 1746.95 krooni, leppetrahv 566.58 krooni ja muude pangateenuse eest summas 16 krooni, kokku 49 692.54 krooni. 2) mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest hageja kasuks viivis 0,1 % põhivõlast s.o 45 082.42 kroonilt päevas kuni põhivõla tasumiseni. 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud s.o riigilõiv 2750 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

2-08-60532 Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 30.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-23/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks (emale) 09.10.2008 /t.l. 24/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 25/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskulud riigilõiv 2750 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud 2750 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.