Tsiviilasja number
2-07-41408
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.01.2009, Tallinn
Tsiviilasi
FIE Enn Kirsi hagi Aleksandr Kudenko vastu 246 826,47 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FIE Enn Kirsi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja FIE Enn Kirsi (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxx xxxxx), esindaja adv Ants Nõmmik Kostja Aleksandr Kudenko (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja Jelena Smorodina
Tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik 04.10.2007 esitas FIE Enn Kirsi kohtule hagi Aleksandr Kudenko vastu varalise kahju 246 825,47 krooni hüvitamiseks. Esialgse hagi kohaselt toimus 28.09.2006 Poola Vabariigis liiklusõnnetus, milles osales kostja liiklusõnnetuse põhjustajana. Liiklusõnnetuse hetkel juhtis kostja tööülesandeid täites hagejale kuuluvat sõidukit DAF reg nr xxx xxx koos poolhaagisega Vaneck DT 39-3, reg.nr xxx xx. Liiklusõnnetuse põhjustajana on kostja ka oma süüd tunnistanud. Kohtule esitatud hagi täpsustuses väitis hageja, et tegemist oli pooltevahelise käsunduslepinguga ning kostja on enda süülise tegudega rikkunud käsundist tulenevat vajalikku hoolsust ning seeläbi rikkunud VÕS § 619, 620. Avariilise sõiduki ja poolhaagise Poola Vabariigist äravedamise eest on hageja tasunud AS-le Baltic Truck Trade 66 826,47 krooni. Avariilise poolhaagise turuväärtuse vähenemisega on hageja kandnud kahju 175 000 krooni. 28.09.2006 teostas hageja kostjale ülekande 5000 krooni Poola Vabariigis trahvi tasumiseks ning koju tagasisõiduks. Tõendamata on kostja väited töölepingu sõlmimisest, mille tõttu tuleks kohaldada tööseadusandlust, millest tulenevalt oleks nõue aegunud. Hageja palus kostja tekitatud varalise kahju hüvitamist VÕS sätete alusel kokku summas 246 825,47 krooni. Aleksandr Kudenko vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole tunnistanud end liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Liiklusõnnetus toimus roolijuhtimisseadme tõrke tõttu, avarii momendil oli kostja kaine ning sõitis lubatud kiirusega 70 km/h. Kostja on korduvalt palunud hagejalt tellida vastavasisuline ekspertiis, kuid hageja ei ole seda teinud. Lisaks oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mitte käsundusleping, mistõttu on hageja nõue toetudes võlaõigusseaduse sätetel alusetu. 21.09.2006 asus kostja hageja juurde tööle. 25.09.2006 saatis hageja kostja veokiga komandeeringusse Poola Vabariiki ning tasus avansina 5000 krooni lähetuskulude osaliseks katmiseks. Tööleping hagejaga oli sõlmitud esialgu suuliselt, peale liiklusõnnetust keeldus hageja kirjaliku lepingu sõlmimisest. Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas tuleb kohaldada tööseadusandlust, on hageja nõue TLS § 143 lg 1 kohaselt aegunud. Esimese astme kohtu otsus 25.08.2008 otsusega Pärnu Maakohus kohaldas aegumist, jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagejal FIE Enn Kirsil oleks pidanud olema Euroopa Nõukogu määruse nr 881/ 92 art 3 p 1 kohaselt Rahvusvahelise veo korraldamiseks ühenduse luba. Kuna tal vastav luba puudus, siis hageja sisuliselt rentis tööjõudu ja autot koos järelhaagisega vedajale OÜ Baltic Truck Tradele, kelle tegevusaladesse kuulub rahvusvaheliste autovedude teostamine ja kes omab ka vastavat luba. Lisaks AS Sampo Liising ja FIE Enn Kirsi kirjutasid alla 05.01.2006 kapitalirendilepingu lõpetamise akti, mille kohaselt liisinguvõtja on tasunud kõik lepingus ettenähtud maksed ja vastavalt lepingu tingimustele on liisinguvõtjale ( hageja) üle läinud omandiõigus lepingu objektiks olnud varale, kuid vaatamata sellele vormistas hageja omanikumuutuse autoregistris alles 26.11.2006, so 2 kuud peale avarii toimumist ja üle 10 kuu hiljem liiklusseaduse § 13 lg 2 sätestatud tähtajast. Sellest tulenevalt oli avarii toimumise ajal nii sõiduk kui järelhaagis AS Sampo Liising omandis. Kostja on leidnud, et poolte vahel oli tegemist töösuhtega. Selleks, et kvalifitseerida leping töölepinguna, sõltumata lepingupoolte poolt lepingule antud nimetustest, on vajalik kahe tunnuse üheaegne olemasolu. Esimese tunnuse kohaselt on tööleping tasuline leping, mille 2(4)
kohaselt tööandja kohustub töötajale töö eest maksma palka. Teine tunnus iseloomustab töölepingust tulenevatele suhetele spetsiifilist võimu ja alluvuse vahekorda. Esialgses hagis on kostja väitnud, et hageja täitis tööülesandeid vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Hilisemas hagi täpsustuses on kostja väitnud, et poolte vahel oli käsundusleping. TLS § 8 paneb tõendamise koormise hagejale, kuid hageja ei ole väidetava käsunduslepingu kohta tõendeid esitanud. Kohtuistungil väitis hageja FIE Enn Kirsi kohtule, et tema ei võta kunagi enne inimest tööle kui ei tea, mis inimesega tegu on. Eelnevast võis järeldada, et hageja võttis kostja autojuhiks katseajaga, mida reguleerib TLS § 33. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel oli töölepinguline suhe ning kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist. Hagi on esitatud kohtule 04.10.2007. TLS § 143 lg 1 alusel on kohtusse pöördumise tähtaeg 4 kuud. Avarii toimus hageja järelhaagisega 28.09.2006, millest hageja sai teada samal päeval. Eeltoodust tulenevalt on kohtusse pöördumise 4-kuuline tähtaeg möödunud ja kohus kohaldas hagi aegumist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsuse, millega kohus kohaldas aegumist, rahuldada apellatsioonkaebus ja mõista kostjalt välja 246 826,47 krooni. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 2, kuna käesolevas asjas ei ole ühtegi tõendit, mida hinnates oleks võinud jõuda järelduseni, et apellant rentis tööjõudu ja sõidukit koos järelhaagisega vedajale OÜ Baltic Truck Trade. Kapitalirendilepingust, selle lisast nr 3 ning lõpetamise aktist nähtub, et hagejale on üle läinud omandiõigus lepingu objektiks olevale varale, millest tulenevalt on tal ka õigus hageda. Kohus on jätnud tähelepanuta AS Baltic Truck Trade kostjale koostatud volituse, millest nähtub, et kostja töötas nimetatud ettevõttes autojuhina töösuhte alusel. Seega hageja ei saanudki kostjat töölepingu seaduse sätete alusel tööle vormistada, sest ta töötas juba teises ettevõttes. Hageja ja kostja vahel oli tegemist käsunduslepinguga. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et õigustatud on aegumise kohaldamine. Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lg 1 ega § 442 lg 8. Kohtuotsuses puudub asjas kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 25.08.2008 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. TsMS § 436 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Põhjendatud on kaebuses toodud väited, mille kohaselt on maakohus otsuse rajanud asjaoludele, mida pooled pole asjas ise esile toonud. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Antud nõuetele kohtuotsus ei vasta. Kohus on otsusega tuvastanud, et hagejal oleks pidanud olema luba rahvusvahelise autoveoga tegelemiseks ja et vastavat luba hagejal ei olnud, mistõttu ta rentis tööjõudu ja sõidukit koos järelhaagisega. Õige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole pooled selliseid asjaolusid asja arutamise käigus esile toonud. Otsusest ei nähtu, kuidas kohus nimetatud järelduseni jõudis. Nimetatud seisukoht ei ole ka kooskõlas asjas esitatud tõenditega, mille kohaselt omandiõigus otsuses nimetatud järelhaagisele läks hagejale üle
3(4)
05.01.2006 (t.l.67). Otsusest ei nähtu, milline tähtsus oli asjaolul, et hageja vormistas omanikumuutuse autoregistris alles 26.11.2006. Põhjendatud on ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut Baltic Truck Trade AS-ist kohtu poolt välja nõutud 24.09.2006 volitusele, mille kohaselt kostja töötas avarii toimumise ajal 28.09.2006 AS –is Baltic Truck Trade autojuhina. Seoses sellega on tal täievoliline õigus sõita kõigi käesolevas dokumendis allpool toodud AS Baltic Truck Trade sõidukitega. Kasutamisõigus on kooskõlastatud firma juhtkonnaga. Kehtivus 7 päeva. Sõiduk xxx xxx ja haagis xxx xx (t.l.103). Kuna maakohus nimetatud tõendile hinnangut ei ole andnud, siis ei ole ka üheselt selge, kelle juures kostja siiski autojuhina töötas. Vastuoluline on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja justkui rentis tööjõudu ja teisalt jõudis maakohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline tööleping. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang poolte poolt esitatud asjaoludele ja kõigile tõenditele ja selle alusel tuvastada, millised suhted poolte vahel olid, st kelle juures töötas kostja vaidlusalusel perioodil. Kui kostja töötas asjas esitatud volituse (t.l.103) kohaselt AS-is Baltic Truck Trade, siis sai hagejal olla käsundusleping nimetatud äriühinguga, mille täitmiseks on volikiri välja antud. Nimetatud volikiri ei tõenda, et suuline käsundusleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel nagu väidab hageja. Eelmenetluses on vajalik kostjale selgitada kohustust oma väidete tõendamiseks. Kostja selgituste kohaselt oli temal suuline tööleping sõlmitud hagejaga. Seega pidanuks maakohus välja selgitama, kas poolte vahel olid kokku lepitud kohustuslikud tingimused, mille alusel saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Töölepingu kohustuslikud tingimused on sätestatud TLS §-is 26 lg 1. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt on teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.