Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule 12.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu, mille alusel kohustus hageja üle andma lepingu esemeks olevad keraamilised plaadid ning tegema võimalikuks omandi ülemineku. Kostja kohustus tasuma lepingu eseme ostuhinna rahas. Hageja esitas kostjale müüdud asjade eest 24.10.2006 arve summas 69 967.16 krooni. Kostja tasus eelnimetatud arvel märgitud summa osaliselt ning põhivõlgnevus hageja ees on 59 307.58 krooni. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 59 306.58 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 59 307.58 krooni ja viivis 59 306.58 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 23.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 19.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Pooltevaheline võlasuhe tuleneb müügilepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ning nõuda viivist. Poolte kokkuleppel on viivise määraks 0.2 % päevas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 7 380 krooni, millest 3 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud (lepingulise esindaja kulu) 4 130 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 7 380 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.