Tsiviilasi nr 2-06-36465
Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-36465
Tsiviilasi
EAS hagi T T ’i vastu võlgnevuse summas 3 856.90 krooni välja mõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EAS(registrikood xxx, xxx); Hageja esindaja M Paade; kostja T T (isikukood xxx, xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
13.01.2009. a.
(kolm tuhat kaheksasada
Menetluskulud
Tallinna
1(3)
Tsiviilasi nr 2-06-36465
Kostja kasutas hagejaga sõlmitud lepingu alusel hageja tasulist telefoni- ja internetiühenduse toodet „Kodulahendus 3“ ning tarbis hageja üldkasutatava sidevõrgu kaudu muid tasulisi sideteenuseid. Seadmekasutusleping-akti alusel andis hageja kampaania „Arvuti „Kodulahendus. Kodu 3“ liitujale“ korras kostja tasuta kasutusse arvuti, kuvari, klaviatuuri, modemi ja arvutihiire eelnimetatud lepingus kirjeldatud tehniliste parameetritega. Kostja kohustus tasuma kasutatud teenuste eest vastavalt hageja hinnakirjale ja talle esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Kostja ei täitnud nimetatud lepingulist kohustust, mistõttu tekkis võlgnevus avaldajale.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. EAS on esitanud Harju Maakohtule hagi T T ’i vastu võlgnevuse välja mõistmiseks summas 9 356.90 krooni. Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, mille kohaselt teatab, et tagastas vaidlusalused seadmed hagejale 15.12.2006, samas nõustub kostja hagiga summas 3 856.90 krooni, muu hulgas on kostja nõus tasuma hagejale riigilõivu. 30.05.2007 edastatud hageja seisukohast nähtub, et hageja on nõus kostja esitatud ettepanekuga tasuda hagejale 3 856.90 krooni, kuna kostja on tõepoolest hagejale vaidlusalused seadmed tagastanud. 13.01.2009 toimunud istungile kostja ei ilmunud, kohtukutse on kätte toimetatud hoiustamisega tulenevalt TsMS §-st 327. Hageja on avaldanud, et palub kostjalt välja mõista 3 856.90 krooni, millele lisandub menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 750 krooni Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg-s 2 sätestatu, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
2(3)
Tsiviilasi nr 2-06-36465
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 750 krooni, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv summas 250 krooni ning hagi esitamisel makstud riigilõiv summa 550 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada ulatuses, mis hõlmab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõivu summas 250 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi esitamisel makstud täiendav riigilõiv summas 550 krooni tuleb jätta hageja enda kanda. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 9 356.90 krooni nõudes, mistõttu tasus täiendavat riigilõivu ülalnimetatud suuruses. Hiljem selgunu kohaselt oli kostja osaliselt enne hagi esitamist tema vastu suunatud nõuded täitnud, mistõttu hageja nõudeks kujunes lõppkokkuvõttes 3 856.90 krooni, mille ulatuses on kohus ka käesoleva hagi rahuldanud. Kuna hageja esitatud esialgse nõude suurus ei olnud tingitud kostja käitumisest, vaid hageja hooletusest, ei ole põhjendatud ka antud juhul menetluskulude summas 550 krooni välja mõistmine kostjalt T T . Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 162 lg-s 4 sätestatust jätab kohus menetluskulud 550 krooni ulatuses hageja enda kanda ning mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 250 krooni.
Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.