Tsiviilasi nr 2-08-73509
Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-73509
Tsiviilasi
Tartu linn hagi U.N. vastu 65 782,75 krooni ja viiviste väljamõistmiseks 65 782,75 krooni - hageja Tartu linn (Raekoda, 50089 Tartu); - hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824; asukoht Soola 3, 51014 Tartu), esindaja Riina Rebane; - kostja U.N.
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja on hagiavalduse punktis 5 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 5). Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et U.N. sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 1. detsembril 2008. a (tl 32), jättes samas määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selles eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 292 lõikele 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 esimene lause sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemiku järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 30 lõike 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub
raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 3. mai 1999. a üürilepinguga (tl 7-9), sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1454 ja selle lisaga nr 2 (tl 9-12), sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1830 ja selle lisaga nr 2 (tl 13-16), väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 18) ning võlatunnistus-kokkuleppega (tl 19-20). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 292 lg 1 ja § 294 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi U.N. vastu 79 652,40 krooni (võlgnevuse 65 782,75 krooni ja viivise 13 869,65 krooni) nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3 750 krooni ja hageja esindaja kulud 5 000 krooni, kokku 8 750 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.