Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-27875
Tsiviilasi
Jelena Skvortsova hagi Veeru tn 4 Korteriühistu vastu 23.02.2003 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2008 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veeru tn 4 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jelena Skvortsova (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx x-xx, xxxxxx xxxxx), esindaja Aleksei Smelov; Kostja Veeru tn 4 Korteriühistu (registrikood 80032155, Veeru tn 4, Maardu 74113), esindaja Hannes Olli.
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2008 vaheotsus Jelena Skvortsova hagis Veeru tn 4 Korteriühistu vastu 23.02.2003 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Teha tsiviilasjas lõppotsus ja jätta hagi nõude esitamise õiguse lõppemise tõttu rahuldamata.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jelena Skvortsova kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.15.02.2003 ja 23.02.2003 toimusid kostja üldkoosolekud.
2.25.07.2007 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palub tuvastada kostja 23.02.2003 üldkoosoleku otsuse tühisust ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja väitel ei olnud kostja üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna selle kokkukutsumisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsumise allkirjastamata teade pandi 19.02.2003 vaid mõne ühistu liikme postkasti. Teatest ei selgunud koosoleku päevakord ning sellest ei olnud aru saada, kes koosoleku kokku kutsub. Kostja põhikirja järgi tuleb koosoleku kokkukutsumisest teavitada iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva ette.
4.Koosoleku protokollis on märgitud, et tegemist on korduva koosolekuga, mille kokkukutsumiseks puudus vajadus, kuna 15.02.2003 koosolekul oli kvoorum olemas ja koosolek viidi läbi.
5.Vaidlusaluse otsuse alusel ei ole registrikandeid tehtud. Seega ei ole tühisuse tuvastamiseks takistusi. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud.
7.Lisaks sellel puudub hagejal otsuse tühisuse tuvastamiseks õiguslik huvi. Hageja ei ole esile toonud, kuidas üldkoosoleku otsus tema õigusi rikub. Pärast vaidlusalust otsust on toimunud 7 või 8 ühistu üldkoosolekut, millest vähemalt 5 alusel on tehtud registrisse kandeid. Hageja ei ole koosoleku otsuse vaidlustamisel esile toonud mingeid sisulisi etteheiteid. Vaidlusalusel koosolekul vastuvõetud otsus ei ole käesoleval ajal registrikannete aluseks, seega ei muutuks nõude rahuldamisega midagi.
8.23.02.2003 üldkoosoleku kutsus kokku 15.02.2003 koosolekul valitud juhatus. Teated olid pandud elamu kõikidesse postkastidesse ja elamu trepikodadesse. Koosolek korraldati korduvana, kuna tõusetusid probleemid 15.02.2003 koosoleku kvoorumi lehe ja protokolli vormistamisega.
9.Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus jättis hagi aegumise kohaldamata. Vaheotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude alusena esile toonud üldkoosoleku kokkukutsumisega seonduvad asjaolud. Vaidlusalune üldkoosolek toimus 23.02.2003.
11.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-des 20-22 ja 24 on sätestatud nõuded ühistu üldkoosoleku kokkukutsumisele ja koosoleku läbiviimisele ning otsuse vaidlustamise (kehtetuks tunnistamise) alused. Hageja on esitanud nõude koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg-s 2 on sätestatud juriidilise isiku organi otsuse tühisuse alused.
12.TsÜS § 147 lg 1 järgi hakkab nõude esitamise tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast õiguse rikkumisest teadasaamist. Hagejal oli õigus pöörduda otsuse kehtetuks tunnistamises kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nimetatud tähtaega pole hagejal õigust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist taotleda.
13.Osundatu ei kehti aga koosoleku tühisuse tuvastamise nõude esitamisel. Tühine tehing on reeglina õigusliku mõjuta ning sellega ei kaasne iseenesest (ilma täitmissooritusteta) subjektiivsete õiguste rikkumist. Samal põhjusel ei saa tühisele õigustoimingule kohaldada aegumist, kuna puudub võimalus määratleda aegumise tähtaja kulgemise algust.
2(4)
Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus aegumise üle otsustamisel rakendanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
15.Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 38 lg 3 kui õigussuhte tekkimise ajal kehtinud õigusnormi, rikkudes sellega tsiviilõiguses kehtivat õiguskindluse põhimõtet. Kuigi TsÜS § 38 lg 3 on alates 01.01.2006 kehtetu, ei tähenda see, et ennistuksid kõik selle kehtivuse ajal toimunud juriidiliste isikute organite otsuste vaidlustamise tähtajad.
16.Riigikohus on 12.01.2007 lahendis nr 3-2-126-06 selgitanud, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust ning tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes.
17.Kohus on alusetult asunud seisukohale, et hageja ei olnud 23.02.2003 üldkoosoleku otsusest teadlik. Kostja teavitas kõiki oma liikmeid üldkoosoleku otsusest postitamise ja kortermaja trepikodades olevate infotahvlite kaudu. Lisaks sellele oli hageja kostja raamatupidaja ja seega teadlik kõikidest, sealhulgas ka 23.02.2003 üldkoosoleku otsusest. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Asjas tuleb teha lõppotsus ja jätta hagi hagejal nõude esitamise õiguse lõppemise tõttu rahuldamata.
20.Kolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et kehtiva TsÜS-i kohaselt aeguvad sooritusnõuded, mitte tuvastushagid. Tuvastusnõuete esitamiseks seaduses ettenähtud tähtajad on preklusioonitähtajad ehk õigust lõpetavad välistustähtajad ning seetõttu on poolte ja ka maakohtu arutelu hageja nõude aegumise üle asjakohatu.
21.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on kohaldanud ekslikult TsÜS § 38 kehtivat redaktsiooni ja jõudnud seetõttu hageja nõude esitamise lubatavuse osas ebaõigele järeldusele. Õiguse üldpõhimõtted näevad ette, et kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemasolevat ning soovitakse tehtud muudatusele anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes või selleks loodud uues normis. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS §-i 38 korduvalt muudetud redaktsioonidele ei ole seadusandja rakendussätetes tagasiulatuvat jõudu andnud. Seega on käesolevas vaidluses vaja otsustada, kas hageja nõude esitamine on lubatav vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud TsÜS § 38 redaktsiooni alusel.
22.Alates 01.07.2002 kuni 26.12.2003 kehtinud TsÜS § 32 lg 3 redaktsiooni kohaselt võis juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitada kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus võeti vastu 23.02.2003 ja selle tühisuse tuvastamise hagi esitamise tähtaeg sai läbi kuue kuu möödudes ehk 24.08.2003. Hageja on esitanud hagi kohtule 25.07.2007 ehk ligi 4 aastat pärast tuvastusnõude esitamise tähtaja möödumist. Tühisuse tuvastamise nõude esitamisele tähtaega ette näinud TsÜS § 32 lg 3 täpsustamine 27.12.2003 redaktsioonis ja kehtetuks tunnistamine 01.01.2006 ei tekita hagejale uut õigust ammu esitamise õiguse kaotanud nõudega kohtusse pöördumiseks. Seadusandja ei ole ühes juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks tähtaja kaotamisega väljendanud tahet anda
3(4)
võimalus selleks ajaks juba lõppenud tuvastushagi uueks esitamiseks. Seega on hageja õigus nõude esitamiseks lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejal nõude esitamise õiguse puudumise tõttu puudub vajadus anda hinnang hagi sisulisele põhjendatusele.
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.