Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled sõlmisid 21.05.2003 teenuse osutamise lepingu, kliendilepingu ja liitumislepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale interneti- ja muu telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja jättis hageja teenuste eest tasumata 6 846,65 krooni. Hageja nõuab võla tasumist ning lepingu lisaks oleva teenuste kasutamise eeskirja p 5.5 järgi viivist 0,2% tasumata summalt päevas 6 841,65 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista13 688,30 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Tasumata arved tekkisid 2004 aastal, esimese maksetähtajaga 25.08.2004. Sellest hakkab kulgema aegumistähtaeg. 02.02.2007 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäi rahuldamata 07.04.2008, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlglasele kättetoimetada. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 11.06.2008. Seetõttu ei ole hagi aegunud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostjale on kohus selgitanud, et kostja võib taotleda asja arutamist istungil. Kostja seda õigust ei ole soovinud kasutada ning palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Puudub vaidlus, et pooled on 21.05.2003 sõlminud teenuste osutamise lepingu, liitumislepingud ja kliendilepingu. Kostja pole vaidlustanud, et hageja osutas temale lepingujärgset teenust ning lepingujärgse viivise suurus on 0,2% päevas tasumata summalt. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Hageja nõue põhineb arvetel, mille maksetähtaeg on 25.08.2004, 27.09.2004, 25.10.2004, 25.11.2004, 27.12.2004 ja 25.01.2005. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi „korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.“ Kuivõrd kostja pidi teenuste eest tasuma igakuiselt ning selline maksekord on antud valdkonnas tavapärane, leiab kohus, et tegemist on korduvate kohustustega TsÜS § 154 tähenduses. Seetõttu algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumise (maksetähtpäevale järgneva päeva) aasta lõppemisest. Viimase arve aegumistähtaeg algab seega 31.12.2005 ja ülejäänud arvete aegumistähtaeg algab 31.12.2004. Aegumistähtaja pikkus on 3 aastat, seega vastavalt 31.12.2008 ja 31.12.2007. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt esitas hageja 05.02.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu samas nõudes ning see avaldus jäi 07.04.2008 rahuldamata, kuna avaldust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Vastav määrus on hageja kinnitusel temale kätte toimetatud 30.05.2008. Käesolev hagi on esitatud 13.06.2008. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg-ga 1 „aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.“ Sama paragrahvi lg 2 p 3 järgi „hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.“ Vastavalt TsMS § 483 lg 6 „kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või

kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte.“ Seega peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumistähtaeg, kuna hagi esitati 30 päeva jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 05.02.2007, s.o enne nõude aegumist. Seetõttu leiab kohus, et hagi ei ole aegunud. Puudub vaidlus põhivõla ja viiviste suuruse osas. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid kuni põhinõude ulatuseni. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja põhivõla summas 6 846,65 krooni ja viivised 6 8 41,65 krooni, kokku 13 688,30 krooni. Hagihinna määramisel arvestatakse TsMS § 133 lg 1 alusel põhinõuet, milleks on 6 846,65 krooni. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale edastatud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 650 krooni, mille hageja on tasunud 05.06.2008, esindustasust summas 3 300 krooni ning hageja on palunud välja mõista ka riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Riigilõivu õige suurus oli hagi esitamise ajal riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel 450 krooni. Kohus mõistab selles suuruses riigilõivu kostjalt välja. Enamtasutud riigilõivu summas 200 krooni tagastab kohus hagejale TsMs § 150 lg 1 p 1 alusel. Maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu jätab kohus välja mõistmata. Hageja pole esitanud kuludokumenti selle riigilõivu tasumise kohta ning tegemist on iseseisva tsiviilasjaga, mistõttu seda taotlust käesoleva tsiviilasja raames lahendada ei saa. Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 3 300 krooni TsMS § 175 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 alusel. Lepingulise esindaja kulud jäävad nimetatud määrusega kehtestatud piirmääradesse. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 3 750 krooni, tagastab hagejale riigilõivu 200 krooni ning jätab läbi vaatamata nõude riigilõivu tagastamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduses.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.