Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-62941
Tsiviilasi
E OÜ hagi GOÜ vastu põhivõla ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja E OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja advokaat E Laine, AB Ann Saar, xxx Kostja GOÜ, registrikood xxx asukoht xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Välja mõista GOÜ E OÜ kasuks põhinõue 19 333,21 (üheksateist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm krooni ja 21 senti) krooni. välja mõista GOÜ E OÜ kasuks kuni 23.09.2008 põhinõude tasumisega tekkinud viivis summas 14 290,17 (neliteist tuhat kakssada üheksakümmend krooni ja 17 senti) krooni ja alates 24.09.2008 viivis 0,2 % päevas tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 19 333,21 krooni viivist kokku Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 29.09.2008 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 19 333,21 krooni ja viivised kuni hagi esitamiseni summas 14 290,17 krooni ning viivis alates 24.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa 2007.a augustis ja septembris 30.08.2007 arve nr 272092 alusel 8640,59 krooni eest, 31.08.2007 arve nr 272117 alusel 10 157,77 krooni eest ja 17.09.2007 arve nr 272189 alusel 5539,85 krooni eest. Kostja on kauba ja arve kättesaanud ning nõustunud arve-saatelehel näidatud maksetingimustega. Kostjal oli aega tasumiseks 14 päeva ning maksmisega viivitamisel kohustus tasuda viivist 0,2 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja on tasunud arve vaid osaliselt ning tema võlgnevus hageja ees on 19 333,21 krooni. Hagi esitamise ajaks on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega kogusummas 14 290,17 krooni suuruses summas.
Kostja esitas kohtule vastuväited, mille kohaselt sõlmisid pooled 31.08.2007 suulise lepingu 200m2 soojustusvilla Kronotherm 100mm ja 250m2 soojustusvilla Kronotherm 160mm tarnimiseks. Lepingu sõlmimisel teavitas kostja hagejat, et tarnimise mittetäitmisel võivad järgneda sanktsioonid. Suulise lepingu sõlmimisel intressimäära kokku ei lepitud. Hageja 30.08.2007 arve-saatelehe järgi aktsepteeris kostja 100 mm ja 160 mm soojustusvilla tarnet. Ekslikult saadetud 200mm paksuse soojustusvilla koguses 9,36m2 tagastas kostja hagejale. Seda tõendab arve-saatelehele tehtud kostja töötaja märkused. Kostja palus tarne õigeaegselt täita ja pakkus abi logistika ja transpordi korraldamisel. Viimaseks tarne päevaks lepiti kokku 6.09.2007. Hageja oma kohustust ei täitnud ning kostja oli sunnitud oma lepingupartnerile EWD H GmbH saatma puuduliku toodangu. Tellitud sõrestikmajade seinakilpe jäi puudu 52m2. Kostja lepingupartner jättis 14.09.2007 teate järgi lepingu rikkumise tõttu kostja arve nr 49 tasaarvestamisega kostjale tasumata 1350 eurot. Hageja tarnis soojustusvilla 17.09.007 ja kostja teatas hagejale telefonitsi, et annulleerib tarne. Kostja teavitas hagejat ka kostja suhtes lepingupartneri poolt rakendatud sanktsioonidest. Hageja on tarne hilinemisega põhjustanud kostjale kahju 24 882,65 krooni ulatuses, mis tuleneb kostja arve nr 49 debiteerimisest summas 1350 eurot so 1350*15,62= 21 087 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Kostja tasaarvestab hageja nõude 24 882,65 krooni osas.
Kohus leiab, et vaidlus tuleb lahendada lihtmenetluse. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlust ära kuulamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud arve-saatelehtedelt nähtub, et hageja on tarninud kostjale soojustusvilla vastavalt 30.08.2007 arve nr 272092 alusel 8640,59 krooni eest, 31.08.2007 arve nr 272117 alusel 10 157,77 krooni eest ja 17.09.2007 arve nr 272189 alusel 5539,85 krooni eest. Kostja on tarnitud kauba vastu võtnud, mida tõendab kostja esindaja allkiri arve-saatelehtedel. Pooled ei vaidle selle üle, et 30.08.2008 ekslikult saadetud 200mm paksuse soojustusvilla koguses 9,36m2 tagastas kostja hagejale. Kostja ei ole oma vastuväidetes eitanud hagejalt soojustusvilla saamist hagis näidatud koguses ja hinnas. Seega leiab kohus, et vaidlus nimetatud asjaolude üle puudub. VÕS § 208 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt müügisumma tasumist, sest hageja on andnud kostjale üle olemasoleva asja ja kostja on müügilepinguga võtnud kohustuse kauba eest tasuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on väidetavalt müügilepingust taganenud ja telefonitsi tarnimise annulleerinud. Kohtule esitatud arve-saatelehest ei nähtu, et kostja oleks kauba vastuvõtmisest keeldunud või selle tagastanud. Järelikult on kostjal ka kohustus kauba eest tasuda. Pooled ei vaidle soojustusvilla maksumuse üle, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 19 333,21 krooni.
Hagejal on VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vastavalt lepingus kokkulepitud viivisele. Arve-saatelehtedelt nähtub, et hageja on sätestanud viivise määraks 0,2% tasumata põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et tegemist on hageja poolt kasutatava tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 44 järgi eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses kasutatav tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, kohtul on seega kohustus kontrollida tüüptingimuse kehtivust. Tüüptingimus on tühine, kui see on teist poolt ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 järgi. Hageja arve-saatelehelt nähtub, et viivise suuruseks on 0,2 % tasumata põhinõudelt päevas so 73% aastas. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebaproportsionaalselt suure viivise nõudega vaid tavapärase viivise suurusega kaubandustegevuses. Seega ei too see kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kuni 23.09.2008 põhinõude tasumisega tekkinud viivis summas 14 290,17 krooni ja alates 24.09.2008 viivis 0,2 % päevas tasumata põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 19 333,21 krooni viivist kokku. Riigikohus on oma 28.11.2006 otsuses nr 3-2-1-111-06 jõudnud järeldusele, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kostja on esitanud oma vastuväidetes tasaarvestuse avalduse ja hageja on sellest teada saanud, sest kostja vastuväited on hagejale kätte toimetatud. Tasaarvestuse tegemise korral on isikul, kes ei nõustu tasaarvestusega võimalus oma õigusi kaitsta hagi esitamisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud oma õiguste kaitseks hagi, samuti esitanud vastuväited kostja tasaarvestuse avaldusele. Seega ei nõustu hageja kostja tasaarvestusega. Kohtule esitatud kostja äripartneri EWD H GmbH kirjast nähtub, et nad on teinud tasaarvestuse kostja arvega seetõttu, et kostja ei tarninud neile maja seinakilpe kokkulepitud koguses. Kostja selgitused hageja poolt müügilepingu täitmise tähtaegadest kinnipidamata jätmise ja kostjal kahju tekkimise vahel on vastuolulised. Kostja selgitusel pidi viimane soojustusvilla tarnimise tähtaeg olema 6.09.2008 ning kostja äripartner teatas tasaarvestusest kostjale 14.09.2008 kirjaga. Ometi võttis kostja hagejalt vastu 17.09.2008 saadetud soojustusvilla, mida ta väidetavalt enam oma lepingusilte kohustuste täitmiseks ei vajanud. Kohus leiab, et hageja müügilepingu tähtajast kinnipidamata jätmisel ja kostjal kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja ei saanud ega pidanud ette nägema asjaolu, et kostja äripartner kasutab sanktsioone seetõttu, et hageja jättis müügilepingu tähtaegselt täitmata. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas hagis tasaarvestuse tegemata jätmine i võta kostjalt õigust pöörduda kohtusse hageja vastu kahju hüvitamise nõudega samadel alustel, kui ta esitas tasaarvestuse käesolevas vaidluses. TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.