2-07-44487
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Raivo Einula
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-44487
Tsiviilasi
OÜH versus AR 22 400 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜH(registrikood XXX; aadress XXX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja juhatuse liige R H (isikukood XXX elukoht XXX) hageja nõustaja T Tiisler (isikukood XXX) kostja AR(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta OÜH hagi AR’i vastu 22 400 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 12.11.2008.a. esitas OÜH(hageja) Harju Maakohtule hagi AR’i (kostja) vastu 22 400 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 2006.a. oktoobrikuus
töövõtulepingu. Pooled leppisid kokku ehitustehnilistes (küte, vesi, kanal) töödes aadressil XXX, Tallinnas. Muuhulgas kohustus hageja vastavalt tellija soovile hankima katla ja muu vajamineva tehnika ning selle transpordi ning tarbevee, küttesüsteemi (põranda, radiaatorkütte) ja kanalisatsiooni materjali hanke (va segistid, kausid) ja paigalduse. Hageja väidab, et temapoolsed kohustused töövõtjana on täidetud, kuid kostja on osaliselt tasunud teostatud tööde ja materjali eest. Hagi esitamise hetkega on kostjal tasumata materjali eest 14 880,70 krooni ja tööde eest 7 520 krooni. Teostamisele kuuluvad tööd ja materjali ning hind lepiti kokku 18.01.2007.a. koostatud pakkumises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 kohaselt olen õigustatud esitama nõude kostja vastu temapoolse kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kostja on keeldunud sellel teemal suhtlemisest ja telefoni vastu võtma, mingeid pretensioone ei ole esitanud teostatud töö osas ning on asunud seda kasutama. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmidusest, hageja poolt on töö teostatud ja üle antud, mida kinnitab asjaolu, et kostja on asunud kasutama talle üleantud tööd. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, kui töö ei vasta lepingutingimustele võib tellija VÕS § 646 lg 1 kohaselt nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Tellijal on kohustus tasuda tehtud töö eest, tellija ei või VÕS § kohaselt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kostja on hagejale tasunud teostatud tööde eest osaliselt, kokku 9 000 krooni ning seni on tasumata 7 520 krooni. Käesolevaga palub hageja kostjalt välja mõista teostatud tööde ja materjalide eest saamata jäänud tasu summas 22 400 krooni. Hageja tõendab oma nõuet saateleht/arvega nr 78, 08.10.2007.a. summaga 3 125 krooni (tl 4) ja saateleht/arvega nr 71, 31.08.2007.a. summaga 11 755,20 krooni (tl 4) ning objekti XXX tööplaaniga (5, 7) ja hinnapakkumisega (tl 6). Hinnapakkumise (tl 6) kohaselt on kostjal vaja hagejale tasuda radiaatorid summas 6 368 krooni; õhutu, pime 114,60 krooni; termostaat Danfoss 540 krooni, ventiil 288 krooni, sulgventiil 216 krooni, kiirkandurid komplekti 262,80 krooni, mis kokku tuleb 7 790,20 krooni. Lisaks on hinnapakkumises veel radiaatorite torustik ja fitingud 8900 krooni; paigaldus töö (mis on ilma summata); radikad 2 1210 krooni; torustik 2 800 krooni; põrandakütte torustik 12 500 krooni; paigaldus 6 000 krooni; kollektor, mootor jne 7 900 krooni; paigaldus 2 200 krooni; vesi-materjal 7 800 krooni; paigaldus 3 200 krooni; kanalisatsiooni materjal 4 200 krooni; paigaldus 2 400 krooni; trafo 1 200 krooni; andurid 3 175 krooni; ajamid 2 765 krooni, mis kokku teeb 74 950,20 krooni.
Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 22 400 krooni ja viivised nimetatud nõudelt vastavalt seadusele kuni võla tasumiseni. 07.12.2007.a. esitas hageja kohtule täpsustatud viimise arvestuse (tl 13-14). Antud täpsustuse kohaselt summalt 11 755,20 krooni muutus sissenõutavaks 31.08.2007.a. Summa 13 125 krooni muutus sissenõutavaks 08.10.2007.a. seega viivis on arvestatud summalt järgnevalt 11 755,20 krooni korda 0,04; 407,208 / 365 päeva – 1,29, viivituses olev periood 01.09 kuni 30.11.2007, ehk 91 päeva on 117,23 krooni. Summa 13 125 krooni osas algab periood 08.10.2007 kuni 30.11.2007 seisuga on arvestus 13 125 krooni korda 0,04 – 525 / 365 päeva – 1,44 krooni päevas, seega 54 päeva eest moodustub viivis 77-67 krooni. Kokku on viivise nõue 194 krooni, mille palub hageja kostjalt välja mõista.
22.01.2008.a. esitatud kirjalikus vastuses (lk 20-22) teatas kostja, et hagi ei tunnista ning soovib esitada vastuhagi. Kostja märgib, et hageja nõue ei ole selge. Kostjale jääb arusaamatuks, millest koosnevad hagile lisatud arvetest sätestatud summad ja milliste tööde eest hageja töötasu nõuab. Kostja näeb hagiavaldusele lisatud arveid esmakordselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neis asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja teostama kostja elamus järgmised tööd: - ehitab valmis ridaelamuboksi küttesüsteemi, hangib ja paigaldab tellija poolt soovitud parameetritega gaasikatla ning selle juurde kuuluvad tarvikud ja seadmed ; - ehitab valmis vee-ja kanalisatsioonisüsteemi, muretseb selleks vajalikud materjalid ja tarvikud. Tööde teostamine algas 2007.a. alguses ning need peatusid aprillis, sest enne oli vaja teostada teised üldehitustööd. Tasu maksmine toimus hageja poolt esitatud arvete alusel ja sularahas. Esitatud arvetele oli näidatud tehtud või tegemisele kuuluva töö üldnimetus. 2007.a. augustikuus teatas kostja, et hagejal on võimalik lõpetada oma tööd, peale mida paigaldas hageja radiaatorid ja tegi veel mõningad toimingud. Kuna kostjal oli kahtlusi tehtud töö kvaliteedi osas (vee-ja küttesüsteemi torude korratu paigaldamine, põrandakütte torustiku tihedus jne) ning ei olnud selgust, mille eest ta on juba maksnud ja mille eest peab veel maksma, teatas ta augustis hagejale, et tasub töö eest siis, kui kogu süsteem on viidud töökorda, st paigaldatud puuduvad seadmed, muretsetud katel, süsteem on veega täidetud ja on tehtud vajalikud katsed. VÕS § 657 lg 5 kohaselt ei pea tellija tasuma töö eest enne, kui tal on olnud võimalik asi üle vaadata. Hageja sellega ei nõustunud ja lahkus objektilt, jättes kostja vahetult enne küttehooaja algust pooliku küttesüsteemiga. Kostja kõnedele hageja ei vastanud. Kostja tellis ise puuduoleva katla OÜ-ust UGO GHS, mille pidi tellima ja paigaldama hageja (hageja kinnitab eeltoodud oma hagiavalduses) ning lasi vajalikud tööd teostada kolmandal isikul, mille käigus ilmnesid puudused hageja poolt tehtud töödes ja kohustuste täitmisega tekitatud kahju:
Hageja lasi lühisesse kostja põrandaküttetrafo, mille kostja pidi asendama uuega; Küttesüsteemi mudafilter oli paigaldatud valepidi ja valele liinile; Radiaatorkütte katlasse sisenev ja väljuv toru olid omavahel vahetuses; Elamule oli paigaldatud ainult üks veepõrandakütte kollektor, mis asus esimesel korrusel, millesse on ühendatud ka kaks teise korruse veepõrandakütte kontuuri, millele ei ole paigaldatud õhutusvintiili. Seetõttu ei lähe üks teise korruse kontuur tänaseni soojaks;
Eelnimetatud puudustest teavitas kostja ka hagejat. Punktides 1 kuni 3 ja punktis 6 loetletud puuduste likvideerimisega kandis kostja materjalikulu kokku 3 602,55 krooni, millele lisandub töökulu. Kostja märgib oma vastuses, et lisaks juba kantud kuludele peab kostja kandma kulud, mis on seotud punktides 4, 5 ja 7 loetletud puuduse likvideerimisega. Sellega seotud kulude suurust ei oska kostja hinnata, sest punktidega 4 ja 5 seotud tööd tuleb teha juba viimistletud ruumides. Olenevalt tööde mahust ja nende maksumusest otsustab kostja, kas laseb antud puuduse kõrvaldada või lepib antud olukorraga ja alandab hinda. Kostja peab oluliseks puuduseks samuti tööjooniste ja kasutusjuhendite puudumist. Kostjal ei ole teavet, kuidas on süsteem paigaldatud, mis raskendab selle parandamist ja hilisemat remontimist. Kostja on hagejale tasunud kokku 47 175 krooni, millest 38 175 krooni tasuti ülekannetega (saateleht/arve nr 62, 63 ja 64 tl 23-25, mis on tasutud ülekannetena maksekorraldused tl 26-28) ja 9 000 krooni sularahas (mida kinnitas hageja ka hagiavalduses). Samas märgib kostja, et soovib lahendada asja kompromissina. Kostja märgib, et temapoolsed maksed hageja poolt teostatud tööde ja materjalide eest on tasutud. Samas märgib kostja oma vastuses, et alusetu on hageja väide, et on kõik oma kohustused täitnud, st hankinud materjalid ja need nõuetekohaselt paigaldanud ning hagiavaldusele lisatud hinnapakkumist ei ole kostja kunagi aktsepteerinud. Oma vastuse kinnituseks esitas kosja kohtule:
Nimetatud puudused, millele on viidatud ei ole töövõtjale mingil moel olnud teada. Osaliselt on mõningaid parandusi ja täpsustusi küll tehtud, kui mitte seoses ebaadekvaatse tööga vaid asjade kontrollimise ja seadistamisega seonduvalt. Hageja märgib, et kui kostja soovib oma vastuväiteid tõendada, siis peaks ta seda kindlasti tegema spetsialisti arvamusega või vastava ekspertiisiga. Hageja juhib tähelepanu, et töövõtjale ei ole ühtegi pretensiooni tööde kohta esitatud, vastupidiselt töö on vastu võetud ja seda kasutatakse. Hageja argumenteeriv kostja vastuväidetele järgnevalt. Kostja esindaja helistas ja kõne oli ähvardav ilmselt kohe peale hagiavalduse kättesaamist ja küsis, kas ma kompromissi peale ei lähe. Helistaja sõnul peab põranda lahti võtma, sest küttesüsteem ei tööta ja mis see hagejale tähendaks. See on arusaamatu ähvardus, sellisel juhul tuleb anda töövõtjale aega puuduste kõrvaldamiseks. Teadaolevalt kasutab kostja küttesüsteemi suurepäraselt. Kostja vastuse juurde lisatud arved on esitanud OÜ H, mida nägi hageja seaduslik esindaja esimest korda ja ei oska seostada teostatud tööde ning osaliselt sooritatud maksetega. Kostja vastuse kohaselt kinnitab kokkulepet töövõtu kohta, osa töid oli teostatud, vesi – kanalisatsioon, põrandaküttetorude mahapanek, mille eest kostja osaliselt tasus, need tööd oli enne üldehitustöid teostatud. Osaliselt tasus kostja sularahas, sest soovis et oleks käibemaksuvaba, rääkis et tal on raske olukord majanduslikult ning tal on ka noor perekond. 2007.a. augustis paigaldati radiaatorid ja põrandakütte kollektorid. Hagejale on arusaamatu, millele viitab kostja esindaja VÕS § 657 lg 5 osas, nimetatud sätet hageja lugedes VÕS ei leidnud kahjuks. Samas märgib hageja, et kui oli võimalus töö üle vaadata siis see võimalus oli kostjal suurepäraselt olemas, isegi kasutada lisaks ülevaatamisel. Radiaatorite eest kostja ei tasunud. Hageja edastas kostjale teate, et hageja on tarnijale võlgnevuses need ning nende eest tuleb tasuda, ka põrandakütte mootorid ja trafod. Kostja helistas hagejale ning teatas, et hageja tööd teha ei oska ning ta ei tasu midagi. Hiljem, kui hageja läks objektile oli seal kostja palgatud elektrik. Elektrik teostas elektrilise ühenduse. Hiljem, kui objektile läksin, ütles elektrik, et ei tohi hagejat objektile lubada. Seega on võimalik järeldada, et kui tööd olid vastavas staadiumis, siis kostja ei soovinud teostatud tööde ja materjalide eest tasuda ning sellel eesmärgil vältis hagejat. Antud käitumine ei olnud lepingukohane, töö tuleb üle vaadata ja siis tuleb esitada pretensioonid ning anda tähtpäev ja võimalus võimalikud puudused kõrvaldada. Katla ostmise ja paigaldamise osas oli algselt kokkulepe, et seda teeb kostja ise, seega ei oma see käesolevas vaidluses mingit tähendust ega ole vaidlusobjekt. Hageja on arusaamatu, mis litsentsi kostja on silmas pidanud. Õige ei ole ka, et küttesüsteemi mudafilter oli paigaldatud valepidi ja valele liinile, mudafiltri paigaldamise võimalusi on mitmeid, see kuis paigaldati, ei pruugi ehitustehniline viga olla ja antud juhul ei olegi. Radiaatorkütte katlasse sisenev ja väljuv toru oli omavahel vahetuses. Hageja tunnistab, et antud viga oli tõesti töö käigus tekkinud aga seda ei saa ka parandamatuks veaks lugeda ja seda ei võimaldanud kostja ringi vahetada. Puudustele, mis on kostja vastuses punktis 4 välja toodud (tl 21) leiab hageja, et kahte automaatõhutajat ei ole ette nähtud. Kui üks teise korruse kontuur ei lähe soojaks, tuleb eelkõige põhjus välja selgitada. Samuti see, mis puudutab esimese korrusekontuuri. Kui need vead ilmnesid reaalselt, siis ei ole hagejat neist teavitatud. Vale väide hageja arvates on ka, et puuduvad joonised küttesüsteemi asetsemise kohta ja juhised selle kasutamise kohta. Kui kostja ei ole nõus projekti eest tasuma, siis ei ole kohustust seda ka esitada. Hagejal tekkis antud asjas küsimus kostjale, kellele ta on projekti eest tasunud, kuna hageja ja kostja hinnakokkuleppe seda ei kajastanud. Töö osas on vastav selgitus antud ning projekti osas soovitab hageja kostjal
pöördud projekti koostaja poole. Kostja lubas hageja tööle, kui ta hinnapakkumist ei aktsepteerinud. Hageja tegi kostjale ettepaneku eitamaks omapoolne aktsepteeritava hinnapakkumise esitamiseks. Hageja on töö teostanud ning soovib sell eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt isegi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. 15.04.2008.a. eelistungile (tl 44) kostja ei ilmunud tervislikel põhjustel (töövõimetusleht tl 47). Antud istung lükati edasi. 16.06.2008.a. eelistungil (tl 50-52) kostja märkis, et tema ei ole hagejaga sõlminud töövõtulepingut. Hageja võttis omaks, et puudub kostjaga allkirjastatud leping. Leping on sõlmitud aga kostja allkirja hageja ei nõudnud ning lepingu alus on pakutud töö hind. Kostja selgitas istungil, et hageja seadusliku esindajaga R H’ega hakkas ridaelamuboksi ehitama. 2006.a. oli raske kedagi leida ja kostja sai tuttava kaudu soovituse R H’e kohta, kes pidi paigaldama vee-ja kanalisatsiooniehitus ning küttesüsteemi. Pooled said kokkuleppele, et R H hakkas neid töid tegema vastavalt nii, et teeme töid jupi kaupa, R H saab ettemaksu ja teeb töö ära. Ühel hetkel jõudsid pooled selleni, et kui kokkulepitud esitatud arved ja tööd said tehtud, siis tekkisid kahtlused kvaliteedi osas. Kostjal tekkis küsimus, kui teisele korrusele on paigaldatud põrandaküttekontuur ja esimesele korrusele ei ole paigaldatud ventiile, siis see süsteem ei lähe tööle. Kuna saunablokk on teisel korrusel, siis saunapõrand ei ole siiamaani soojaks läinud. R H kostja öeldu kohaselt on paigaldanud kõik need asjad, mille eest ta tasu sai. Hagejale on tasutud need summad, mis on hagis esitatud. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud arveid (tl 4) näinud. Esitatud arveid nägi kostja alles hagi esitamisel. Kostja ei aktsepteeri hinnapakkumist ega ka hagiavalduse lisatud arveid. Hageja võtab õigeks, et kostja vastuses toodud summad on kostja hagejale tasunud. Samas märgis hageja istungil, et andis elektriku kätte arvete dublikaadid. Kostja on hagejale võlgu radiaatorite ja tarvikute eest. 14.07.2008.a. esitas hageja arvete lahti seletuse. Antud selgituse kohaselt 31.08.2007.a. koostatud arve nr 71 summa 11 755,20 krooni hõlmab: radiaatorid, õhutus, pimekork, termostaat, sulgventiil, reguleerventiil, kiirkandurite komplektid kokku summas 7 790,20 krooni; põrandakütte kollektorid ajamid (mootorid) 7 x 395 = 2 765 krooni; põrandakütte trafo 1 200 krooni. 08.10.2007.a. koostatud arve nr 78 on põrandakütte torustikust summast 12 500 krooni saamata summa 3 125 krooni. 29.10.2008.a. kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning teatama kohtule, kas pooled on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. 28.10.2008.a. teatas kostja, et on nõus antud tsiviilasja lahendama kirjalikus menetluses. 15.12.2009.a. teatas hageja seaduslik esindaja, et on nõus antud tsiviilasja lahendama kirjalikus menetluses.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust, et OÜH teostas ehitustehnilisi töid aadressil XXX, Tallinnas. Hageja võttis omaks, et töövõtuleping oli kostjaga sõlmitud ühepoolselt, st ainult hageja poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et pooltel oli suuline leping.
Pooltel on vaidlus hagiavalduses esitatud arvete õigsuse suhtes ning hinnapakkumise suhtes. Hageja ei ole tõendanud millest tulenevalt tulid arved nr 78 ja 71 (tl 4) ning mille alusel koostas hageja hinnapakkumise. Antud hinnapakkumine ei ole hageja ja kostja poolt kokku lepitud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 363 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lg 3 kohaselt töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud asjas on hageja leidnud, et arvete esitamine ei anna talle kohustust arvete õigsust ja tõekspidamist tõendada. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mis on toodud tl 13. Viivise arvestus on kohtule esitatud ebaselgelt. Kuna arve kohaselt on tasumata summad 3 125 krooni ja 11 755,20 krooni. Antud viivisearvestuse kohaselt on summast 3 125 krooni saanud 13 125 krooni ning summa 11 755,20 krooni kohta ei ole viivisearvestust esitatud. Antud arvestust ei ole hageja ka täpsustanud. Kohus märgib, et hageja on tegutsev äriühing ning raamatupidamiseks vajalikud arved peaksid olema tõesed. Antud arved, mille tasumist hageja nõuab, ei ole hageja poolt tõendatud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulsatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Nende normide alusel peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta kõik käesolevas menetluses väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud hageja kanda.
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.