Tsiviilasja number
2-07-44487
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2009, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Hõlpus hagi Alo Reintami vastu 22 400 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
22 400 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hõlpus apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohtu 16.01.2009 otsus
nende Hageja OÜ Hõlpus (registrikood xxxxxxxx, elukoht xxxx x xxxxxxx xxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Hõlpus, nõustaja Taimi Tiisler Kostja Alo Reintam (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxxxxx xxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 16.01.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja OÜ Hõlpus kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 12.11.2008 esitas OÜ Hõlpus kohtule hagi Alo Reintami vastu 22 400 krooni väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 2006 oktoobrikuus töövõtulepingu. Pooled leppisid kokku ehitustehnilistes (küte, vesi, kanalisatsioon) töödes aadressil Xxxxx x-x, Tallinnas. Muuhulgas kohustus hageja vastavalt tellija soovile hankima katla ja muu vajamineva tehnika ning selle transpordi ning tarbevee, küttesüsteemi (põranda, radiaatorkütte) ja kanalisatsiooni materjali hanke (va segistid, kausid) ja paigalduse. Hagejapoolsed kohustused töövõtjana on täidetud, kuid kostja on tasunud ainult osaliselt teostatud tööde ja materjali eest. Kostja on töö vastu võetud ja seda kasutatakse. Puudustest ei ole hagejat teavitatud. Osaliselt on hageja mõningaid parandusi teostanud, kuid mitte seoses ebakvaliteetse tööga, vaid asjade kontrollimise ja seadistamisega seonduvalt. Tõesti, radiaatorkütte katlasse sisenev ja väljuv toru oli omavahel vahetuses, kuid kostja ei võimaldanud seda ringi vahetada. Vale on kostja väide, et puuduvad joonised küttesüsteemi asetsemise ja selle kasutamise kohta. Kui kostja ei ole nõus projekti eest tasuma, siis ei ole kohustust seda ka esitada. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata materjali eest 14 880,70 krooni ja tööde eest 7520 krooni, mida tõendas saateleht/arvega nr 78 (3125 krooni) ja saateleht/arvega nr 71 (11 755,20 krooni) ning hageja palus kostjalt välja mõista teostatud tööde ja saamata jäänud tasu summas 22 400 krooni. Teostamisele kuuluvad tööd ja materjali ning hind lepiti kokku 18.01.2007 koostatud pakkumises. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud töövõtulepingut. Lepingul puudub kostja allkiri. Hageja nõue ei ole selge. Hagiavaldusest ei selgu, millest koosnevad hagile lisatud arvetes esitatud summad ja milliste tööde eest hageja töötasu nõuab. Kostja nägi hagiavaldusele lisatud arveid esmakordselt. Tööde teostamine algas 2007 alguses ning need peatusid aprillis, sest enne oli vaja teostada teised üldehitustööd. Tasu maksmine toimus hageja poolt esitatud arvete alusel ja sularahas. Esitatud arvetel oli näidatud tehtud või tegemisele kuuluva töö üldnimetus. 2007 augustikuus teatas kostja, et hagejal on võimalik lõpetada oma tööd, peale mida paigaldas hageja radiaatorid ja tegi veel mõningad toimingud. Kuna kostjal oli kahtlusi tehtud töö kvaliteedi osas (vee-ja küttesüsteemi torude korratu paigaldamine, põrandakütte torustiku tihedus jne) ning ei olnud selgust, mille eest ta on juba maksnud ja mille eest peab veel maksma, teatas ta augustis hagejale, et tasub töö eest siis, kui kogu süsteem on viidud töökorda, st paigaldatud puuduvad seadmed, muretsetud katel, süsteem on veega täidetud ja on tehtud vajalikud katsed (VÕS § 657 lg 5). Hageja sellega ei nõustunud ja lahkus objektilt, jättes kostja vahetult enne küttehooaja algust pooliku küttesüsteemiga. Kostja kõnedele hageja ei vastanud. Kostja tellis ise puuduoleva katla OÜ-st UGO GHS, ning lasi vajalikud tööd teostada kolmandal isikul, mille käigus ilmnesid puudused hageja poolt tehtud töödes ja kohustuste täitmisega tekitatud kahju. Puudustest teavitas kostja ka hagejat. Oluliseks puuduseks pidas kostja tööjooniste ja kasutusjuhendite puudumist. Kostja on hagejale tasunud kokku 47 175 krooni, millest 38 175 krooni tasuti ülekannetega ja 9000 krooni sularahas. Kostja on hageja poolt teostatud tööde ja materjalide eest tasunud. Alusetu on hageja väide, et on kõik oma kohustused täitnud, st hankinud materjalid ja need nõuetekohaselt paigaldanud. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumist ei ole kostja kunagi aktsepteerinud.
Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltel puudus vaidlus, et OÜ Hõlpus teostas ehitustehnilisi töid aadressil Xxxxx x-x, Tallinnas. Hageja võttis omaks, et töövõtuleping oli kostjaga sõlmitud ühepoolselt, st ainult hageja poolt allkirjastatud. Seega oli poolte vahel suuline leping. Pooltel oli vaidlus hagiavalduses esitatud arvete õigsuse ning hinnapakkumise suhtes. Hageja ei ole tõendanud millest tulenevalt tulid arved nr 78 ja 71 (tl 4) ning mille alusel koostas hageja hinnapakkumise. Antud hinnapakkumine ei ole hageja ja kostja poolt kokku lepitud. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise. Samas on viivise arvestus kohtule esitatud ebaselgelt ning hageja ei ole seda ka täpsustanud. Arved, mille tasumist hageja nõuab, ei ole hageja poolt tõendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Hõlpus palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning saata tagasi I astme kohtusse. Kohus on tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusenorme ning ei ole õigesti hinnanud tõendeid. Lähtudes VÕS § 76 lg 4 kui kostja lubas hageja töid teostama ja on töö eest osaliselt tasunud, siis on ta pakkumise ka vastu võtnud ning seda saab käsitleda kui hinnas kokku leppimist. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kui kostja ei aktsepteerinud hinnapakkumist, siis mille alusel nõuab ta hagejalt teostatud tööde teostusjooniseid. Ka arvete 78 ja 71 päritolu on maakohtule tõendatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja palvel töö katkestati ja hiljem tegi kostja võimatuks hagejal teostatud tööde ülevaatamise, vigade avastamise ning tööde üleandmise. Seetõttu on ebaõige otsuse peamise põhjendusena märgitud VÕS § 635 lg 1 ja § 363 lg 1, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud. Kostja ja tema esindaja pakkusid kompromissi. Seega on kostja aktsepteerinud tehtud töid ning leidnud, et lahendus on võimalik saada ka kokkuleppel. Hageja esitas omapoolsed ettepanekud kompromissiks, kuid kostja poolt sellele vastust ei tulnud. Hagiavalduses puudus viiviste nõue. Seega ei ole see vaidlusaluseks objektiks ning tuleks jätta antud menetluses tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.01.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse kohta, siis ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
Maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud suulises vormis töövõtuleping. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja poolte esitatud hinnapakkumine ei olnud töövõtulepingu lahutamatuks osaks. Hageja on seda küll väitnud, kuid kostja ei ole seda asjaolu omaks võtnud. Hageja muid tõendeid esitanud ei ole. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole allkirjastanud hinnapakkumist, mis asub t.l. 6. Ebaõige on ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei olnud võimalik kokkulepitud töid lõpuni teha kostja tegevuse tõttu. Kaebuse kohaselt katkestati tööd, kuna oli vaja vahepeal teha üldehitustöid. Selles puudub vaidlus. Kostja vastuväidete kohaselt hagile jätkas hageja lepingujärgsete tööde tegemist uuesti 2007 augustis. Kuna kostjal tekkisid kahtlused ehituskvaliteedi suhtes, siis tegi ta ettepaneku hagejale, et tasub siis viimased maksed, kui süsteem on veega täidetud ja tehtud vajalikud katsed (t.l.20-21). Hageja lahkus aga peale seda objektilt ja jättis kostja vahetult enne küttehooaja algust pooliku küttesüsteemiga. Hageja vastusest kostja vastusele selgub samuti, et hageja jätkas töid objektil uuesti 2007 augustis (t.l.35-36). Hageja kordab apellatsioonkaebuses hagiavalduses toodud väiteid, kuid ei ole märkinud kaebuses, millistele tõenditele tuginevad tema väiteid, samuti pole esitanud ka maakohtule hagiavalduses toodud väidete kinnitamiseks mingeid tõendeid. Toimikumaterjalidest nähtub, et maakohus selgitas hagejale kohustust oma nõuet põhistada (tõendada) ja nõudeid täpsustada ja andis selleks aega ühe kuu (t.l.52). Hageja ei ole esitanud aga peale seda täpsustatud nõuet ega ka täiendavaid tõendeid. Esitatud oli vaid hageja enda poolt koostatud arvete nr 71 ja 78 lahti seletus (t.l.55). Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ja hagiavaldusest samuti ei nähtu, milliste tööde eest arved nr 71 ja 78 on esitatud. Hageja ei ole tõendanud selliste tööde tegemist. Asjaolu, et kostja oli valmis asjas menetluse lõpetama kompromissiga, kuna menetlus on aeganõudev ja kulukas, ei anna alust hagi rahuldamiseks nagu ekslikult kaebuses leitakse. Tegemist ei ole kostja omaksvõtuga, mida kostja kinnitab ka vastuses apellatsioonkaebusele. Kuna põhihagi jääb rahuldamata, siis on põhjendatult jäetud rahuldamata ka viiviste nõue. Ebaõige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole hageja viiviste nõuet esitanud. Hagiavalduse kohaselt palus hageja rahuldada oma nõude ja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 22 400 krooni ja viivised (t.l.2), samuti on esitanud täiendavalt viiviste arvestuse (t.l.14). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja OÜ Hõlpus kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.