Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik EAS esitas 21.11.2008 Harju Maakohtule hagiavalduse A K vastu võlgnevuse 1 516.80 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 25.08.2007 sõlmitud elektrienergia müügileping nr 17078408/1, millega hageja kohustus varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ja võlgneb hagejale 1 285.90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 285.90 krooni ja seisuga 18.11.2008 viivis 230.90 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 19.11.2008 viivis 0.06 % päevas tasumata põhivõlast (1 285.90 krooni) iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni põhinõude täitmiseni EAS kasuks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 23.12.2008 ema kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega dokumendi saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega on kohus kostjale määruse ja hagimaterjalid 23.12.2008 kätte toimetanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 15.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 25.08.2007 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr 17078408/1. Tüüptingimuste p 5.3 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0.06 % päevas hagejale tähtaegselt tasumata summalt. Hagi summas 1 516.80 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 5.1 ja 5.3. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 000 krooni, millest 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud 750 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 000 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.