Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut sõlminud .Esitatud e-mailid ei ole seotud 2007 a. tellimuse ja 10.05.2007 a. arve nr.726 tasumisega.Hageja on välja jätnud mailivahetuse tähtsaima osa s.o hageja 22.02.2007 a. e-maili kostjale.Kostja osutab muu hulgas ka tablettide tootmisteenust välismaistele tellijatele.Saksamaa äriühingu tellitud tablettide pakendamiseks soovis kostja rentida hagejalt pakkemasinat,mis ka toodi kostja tegevuskohta.Kostja oli ostnud hagejalt ka pakkematerjali summas 87 137.10 krooni.Rendiks koos käibemaksuga lepiti kokku 3489.26 krooni.Kostjal oleks tellimuse täitmiseks kulunud ca kaks nädalat.Hageja ei suutnud kostja tellitud pakkemasinat tööle saada.Pretensioonide ja kahjunõude vältimiseks tarnis hageja kostjaga hinnas kokku leppimata kostja toodetud tabletid Soome ja pakendas need seal ise.Töövõtulepingut sõlmitud ei ole ,pakkimise hinna osas kokkulepet ei ole.Kostja tahe oli renditud pakkemasinaga ise oma toodang pakkida ,kuid kuna hageja ei suutnud oma kohustusi pakkemasina käivitamiseks täita ,siis oli kostjal mõistlik alus eeldada ,et vältimaks suurema kahju ärahoidmist ,korraldab hageja ise pakkimise samade kuludega.Kostja ei ole nõustunud tasuma hagejale 19 eurot/1000 tableti kohta .Sellisest hinnast teavitas hageja kostjat seoses muu tellimusega seotud hinnapäringuga 2006 aastal,kus oli tegemist teistsuguse pakkematerjali ja teistmoodi pakendamistehnikaga.Ka siis pidas kostja hageja teenust liialt kalliks ning seetõttu sooviti 2007 a. pakkemasinat ise rentida ja osteti ise pakkematerjal.Kontakt ja tellimuse uuring Saksamaa äriühingult saabus 2007 a. alguses,seega ei saanud kostja küsida 2006 a. pakkimisteenuse hinda.Hagejapoolne erinevate tehingute sidumine on meelevaldne ja pahatahtlik.Kuna Saksamaa tellimuse tähtaeg oli 21.05.2007 ja hageja otsustas pakkemasina rikke tõttu töö teostada Soomes ,siis 14.05.2007 a.

e-mailis teatas kostja tingimused,millele pakkimine peab vastama.Kostja eeldas,et pakkimine toimub sama hinnaga ,mida kostja oli arvestanud (rendihinnaga ). Kostja leiab,et hagi on tõendamata ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis ,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et kostja Saksamaa äriühingu tellimuse täitmiseks pakendas hageja vannitabletid Soomes. Vaidlus tuleneb sellest,et kostja väitel oli hageja rikkunud pooltevahelist pakkemasina rendilepingut,mille kohaselt soovis kostja ise oma toodangu pakkida,kuid pakkemasina rikke tõttu ei olnud see võimalik ja kuna kohapeal ei olnud võimalik riket kõrvaldada ,saadeti masin remondiks Soome.Tellimuse täitmise tähtaja liginemisega ja tellijaga tekkida võivate kahjunõuete vältimiseks, oli kostja sunnitud nõustuma tablettide pakendamisega hageja poolt Soomes ning eeldas ,et hageja teostab pakkimise kokkulepitud renditasu ulatuses. Hageja leiab,et pakkemasina rendilepingut ei olnud sõlmitud,rendihinnast on juttu olnud ,aga pakkemasin oli kostjale üle antud katsetamiseks. Asja arutamise käigus on tõendamist leidnud,et kostja ,omades oma toodangule tellimuse Saksamaalt ,soovis tellitud kauba 250 000 vannitabletti ise pakendada.Selleks lepiti hagejaga kokku pakkemasina rentimiseks ja pakkemasin toimetati kostja tegevuskohta Seebi 3,Tallinnas. Pakkemasina lõplik rendihind on poolte vahel meilitsi kokku lepitud 22.02.2007 a. (tlk 23).Pooled kinnitavad,et kostja ostis hagejalt tablettide pakendamiseks ka pakkematerjali . VÕS § 29 lg.1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi 4-nda lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha ,tõlgendatakse lepingut nii,nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus,arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ,eesmärki,lepingupoolte käitumist ,leidis,et kostja tahe pakkemasina rendilepingu sõlmimiseks on piisavalt tõendatud. Hageja ei ole põhjendanud,miks pidi kostja hagejale kuuluvat pakkemasinat kasutama katsetamiseks. Kohtu hinnangul võinuks kostja pakketeenuse tellida ka hagejalt,aga kuna teenuse hind ei olnud talle vastuvõetav,rentis pakkemasina ning ostis pakkematerjali hagejalt ja soovis toodangu ise pakendada. TsMS § 230 lg.1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles,et vaatamata hageja korduvatele katsetele pakkemasinat tööle saada ,see ei õnnestunud,mistõttu viidi pakkemasin remonti Soome.

Hageja kinnitab,et ”kahjuks tõepoolest eraldi pakketellimust ei ole” (tlk 7) kuid ,kuna kostja 14.05.2007 a. teatas hagejale toodangu pakkimise tingimused ja on saavutanud kokkuleppe pakkimise hinnas,siis on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja kuna leping on täidetud ,on kostja kohustatud tasuma hagejale 85 243.21 krooni. Kostja eitab töövõtulepingu sõlmimist,leiab,et hageja süül ei suudetud kostjale lubatud teenust osutada ja hagejalt tellitud pakkemasinat tööle saada ning kahjunõude vältimiseks tarnis hageja iseseisvalt kostjaga hinnas kokkuleppimata tabletid Soome ,kus need pakendas. Kohus leiab,et kostja väide tablettide iseseisva tarnimise kohta Soome on vastuolus toimikus olevate kirjalike tõenditega.Nimelt CMR saatelehega 21.05.2007 a. on tõendatud,et nimetatud tabletid on Soome saatnud kostja. Samuti on kostja 14.05.2007 a. teavitanud hagejat ”kui läheb pakkimiseks,siis tuleb arvestada järgmist...”(tlk 7) ning järgnevad vastavad soovitused . Vaidlus puudub selles,et töö on hageja poolt tehtud. Hageja väide ,et kostja teadis pakkimistöö hinda juba 2006 a. ja see kehtis ka 2007 a. ,ei tõenda seda ,et kostja seda aktsepteeris.Kostja sõnul see hind teda ei rahuldanud ,mistõttu sooviski rentida pakkemasinat ja ise pakendada. Kohus leiab,et kokkuleppimata hagejaga, ei olnud kostjal mõistlik eeldada ,et pakkimine toimuks kostja arvestatud rendi hinnaga (1744.63 krooni).Pooled ei olnud kokku leppinud ka pakkimistöö hinnas kujunenud situatsioonis,kus kostjale renditud pakkemasina rikke tõttu ei saanud kostja kaupa ise pakkida ja käes oli tellimuse täitmise tähtaeg ,mistõttu saatis kostja tabletid pakendamiseks Soome. Kostja võinuks jätta ka tellimuse täitmata ja nõuda kahjud sisse hagejalt,kuid samas ei soovinud kostja ,et tellija saaks teada sellest,et pakendati mujal. Kohus leiab,et konkreetse pakkimistöö hinna kujundamisel tulnuks hagejal arvestada nimetatud asjaoludega. Hageja palub kostjalt välja mõista,on 85 243.21 krooni. Kohus,kõiki asjaolusid arvestades ja esitatud tõendeid hinnates ,leiab,et õiglane ja mõistlik on kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hageja poolt nõutud summast s.o 42 621.60 krooni. TsMS § 163 lg.1 alusel ning arvestades ,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest 50 %,peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja kanda 1⁄2 menetluskuludest ja kostja kanda 1⁄2 menetluskuludest.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.