2-08-84896/2 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-84896 V K (edaspidi avaldaja) esitas maakohtule 11.12.2008 avalduse täitetoimingute peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks täiteasjas nr 008/2008/8465 (avalduses on ekslikult märgitud täiteasja numbriks 008/2008/8466). Avalduse kohaselt kaasneb käesoleva täitemenetlusega tõenäoliselt avaldaja elukoha ja kodu müük, kus elab lisaks avaldajale veel tema perekond (sh tema ema). Avaldaja sissetulekuks on keskmiselt 9 500 krooni, mis kulub kodu ehitamise finantseerimiseks võetud Nordea panga pangalaenu tagasimaksmiseks. Kodu sundmüük paneb avaldaja ja tema pere raskesse majanduslikku olukorda, kus ta peab kolima oma perega kodust välja. Avaldaja peab seda enda suhtes ebaõiglaseks. Avaldajal puuduvad igasugused materiaalsed võimalused endale teise elamispinna üürimiseks. Avaldaja palub täitemenetlus peatada või ajatada ajani, mil avaldaja jõuab sissenõudjaga kokkuleppele kogu võla tagastamise ajas või maksegraafikus. Avaldaja palub määrata, et täitemenetluses nõutava summa tasumine toimuks 1 000 krooni kaupa kuus, vähemalt seni, kuni avaldaja majanduslik olukord paraneb ja ta jõuab sissenõudja poolt nõutud võlgnevust suuremas osas tasuda. 11.12.2008 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikutele tähtaja seisukoha andmiseks. Muuhulgas kohus märkis, et vaatab avalduse läbi ja lahendab selle kirjalikus menetluses. 29.12.2008 kohtutäituri poolt esitatud seisukoha kohaselt puuduvad avalduses asjaolud ja põhjendused täitemenetluse peatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 kohaselt ning puuduvad alused täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks ja ajatamiseks TMS § 45 kohaselt. Kohtutäitur on viidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1, millest tulenevalt on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda sundtäitmist ning saada oma nõue rahuldatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast (AÕS § 352 lg 1, § 353). Sissenõudja peab 08.01.2009 esitatud seisukohas avaldust põhjendamatuks ning vaidleb avaldusele vastu. Avalduses ei ole arvestatud sissenõudja huvidega. Isik ei saa tsiviilvastutusest vabaneda pelgalt väitega, et ta kaotab täitemenetluses kinnisasja, mis oli võlausaldajale antud laenu tagamiseks. Avaldaja poolt laenu võtmine ja selle hüpoteegiga tagamine oli poolte vabatahtlik kokkulepe. Avaldaja pidi laenu võtmisel ja hüpoteegi seadmises kokkuleppimisel arvestama, et laenu tagastamata jätmisel pööratakse sissenõue tema kinnisasjale. Seega ei saa kinnisasja müük osundatud asjaoludel olla avaldaja suhtes ebaõiglane. Sissenõudjale teadaolevalt ei vasta väide, et avaldaja ja tema perekond kaotaks täitemenetluse läbi oma kodu, tõele. Täitemenetluse objektiks olev korter asub paarismajas ning ei ole avaldaja koduks. Avaldaja pere tegelikuks elukohaks on paarismaja teine korter. Isegi, kui täitemenetlus peaks kuidagi kaasa aitama avaldaja kodu võõrandamisele, siis tegemist ei ole täitemenetlusest tuleneva ebaõiglusega, vaid avaldajapoolse finantsplaneerimise tõsise puudulikkusega. Selle eest aga vastutab avaldaja, mitte sissenõudja. Avaldaja ei tegele aktiivselt läbirääkimistega võlgnevuse osas. Sissenõudja on korduvalt oma initsiatiivil püüdnud pidada avaldajaga läbirääkimisi võla restruktureerimise osas, kuid tulemusteta. TMS § 45 tulenevalt tuleb arvestada sissenõudja huvisid. Sissenõudjaks olev äriühing, samuti selle ainuosanik RR, tegutsevad kinnisvara valdkonnas ning seoses kinnisvaraturu seisuga on vaja sissenõudjal teha jõupingutusi, et äriühingu tegevus säiliks. Samuti viitab sissenõudja AÕS § 325 lg 1. Avalduses taotleb avaldaja, et kohus muudaks nõude rahuldamise viisi, mis tähendaks aga hüpoteegipidaja hüpoteegist tulenevate õiguste tühistamist. Sissenõudjale ei ole

2-08-84896 avalduses esitatud maksegraafik vastuvõetav. Võla tasumiseks igakuiste maksetega 1 000 krooni kuus võtaks avaldajal aega umbes 17 aastat. Sellistel tingimustel ei oleks sissenõudja avaldajale laenu andnud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Sissenõudja on oma seisukohas leidnud, et avalduselt ei ole tasutud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 (kehtiv kuni 31.12.2008) tulenevalt 200 krooni. Kohus, hinnates asjas esitatud seisukohti leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. TMS § 45 tulenevalt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kuna tegemist on rahalise võlgnevusega, siis hindab kohus, kas on alust täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks TMS § 45 alusel. Vaidlusaluse täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud kinnistu asukohaga XXX. Täitemenetluses on sundtäitmisel hüpoteegiga tagatud nõue. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale XXX korteriomandile lisaks XXX asuv korteriomand (9/10 kaasomandist ühisomandis). Seega on kohtu hinnangul avaldaja väide, et XXX näol on tegemist avaldaja ainukese eluruumiga, ebaõige. TMS § 45 kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud, mis muudaksid täitemenetluse jätkamise võlgniku suhtes ebaõiglaseks. Avalduses pole välja toodud asjaolusid, mis näitaksid, et pärast laenu võtmist ja kinnistule hüpoteegi seadmist on toimunud muutused avaldaja majanduslikus seisundis. Õige on sissenõudja seisukoht, et avaldaja laenu võttes ning hüpoteegilepingut sõlmides pidi arvestama, et tulenevalt AÕS § 352 lg 1 kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega täitemenetluse läbiviimine AÕS § 352 lg 1 ja TMS § 2 lg 1 p 19 alusel iseenesest ei saa olla avaldaja suhtes ebaõiglane. Kohus nõustub sissenõudjaga, et kui määrata võlgnevuse tasumine ositi 1 000 krooni kaupa kuus, siis sellistel tingimustel ei oleks avaldajale laenu antud. Sissenõudja on piisavalt oma seisukohas põhistanud, miks ei ole sissenõudja täitemenetluse peatamise ega ajatamisega nõus. Sissenõudja seisukohast tulenevalt on sissenõudja tegevusvaldkonnaks kinnisvaraarendus. Käesoleva avalduse rahuldamine mõjub sissenõudja majanduslikule olukorrale halvasti ning on sissenõudja suhtes ebaõiglane. Riski, mis avaldaja on laenude võtmisel ja kinnisvara ostmisel võtnud, ei saa panna võlausaldaja(te) kanda. Seega jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.