Tsiviilasi nr 2-08-64126
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-64126
Tsiviilasi
Tatjana Huttunen hagi Maksim Drobik vastu võlgnevuse 120 864,38 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
87 732,95 krooni hageja Tatjana Huttunen hageja esindaja Evelin Muttik (OÜ Õigusbüroo Aspekt, Ravila 63, 51014 Tartu);
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Maksim Drobik Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Tatjana Huttunen võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maksim Drobik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
02.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.11.2006 eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üürile eluruumi aadressil X 8-8 Tartus. Üürilepingu järgi kohustus kostja tasuma üüri 8000 krooni kuus. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõigi tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele, igakuised korteriühistu poolt esitatavad hooldustasud ja remondifondi arved ning elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näitudele. 16.03.2008 vabastas kostja korteri, kuid selgus, et kostja ei ole tasunud täielikult tarbitud elektrienergia, korteriühistu hooldustasu ja tarbitud gaasi eest. Samuti on perioodil 03.11.200616.03.2008 tasumata üür kokku summas 63 250 krooni. Hageja tasus 17.03.2008 kostja võlgnevuse Eesti Energia ees summas 1309,50 krooni, KÜ X pst 2 ees summas
705,80 krooni ja võlgnevuse AS Eesti Gaas ees summas 3467,65 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1 ja 2; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113; 271; 292 lg 1; TsMS § 162 lg 1; 173 lg 1; 367. 06.01.2009 kohtule esitatud taotluses palub hageja teha käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsus hageja kasuks.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohtunik kohustas kostjat 14.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 23). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja eluruumis elavale isikule edasiandmiseks kostjale 28.11.2008 (tl 25). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit 2(3)
pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 03.11.2006 üürilepingust (tl 10), väljavõtte hageja kontost (tl 11-12) ja viivisearvestuse (tl 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selles eest tasu (üüri). VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemiku järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.