Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-77219
Tsiviilasi
ASH hagi T J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 937,13 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS H(registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: A Suuder (xxx) Kostja: Kostja: T J (isikukood xxx; elukoht xxx)
2-08-77219
viitenumbriks 3100057358. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kui kaebuse või kaja esitamiseks soovitakse menetlusabi, tuleb menetlusabi taotlus esitada ettenähtud tähtaja jooksul koos kaebuse või kajaga.
Hageja esitas 18.11.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega anti 28.11.2008 allkirja vastu üle kostja isale. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Vastamise tähtpäev saabus 29.12.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 07.06.2002 sõlmitud kapitalirendi lepingust nr 0039947L. Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda rendi osamakseid ja intressi nõuetekohaselt, millega rikkus lepingu tingimusi. Kostja võlg hageja ees on 45 937,13 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS §-is 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. TsMS § 368 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
2-08-77219 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3682 krooni järgmiselt: 460 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 2750 krooni riigilõivu hagimenetluses ning 472 krooni õigusabikulusid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-06- 17868 ASH maksekäsu kiirmenetluses T J vastu 45 937,13 krooni saamiseks, on kohus 03.11.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 03.11.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 18.11.2008, seega ühe kuu jooksul. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulu summas 3210 krooni. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja probleemkrediidi komitee otsuse nr 08-EEK21-000127/93 alusel arvestab vajalikuks kohtuväliseks kuluks 200 krooni + käibemaks hagejat esindava töötaja poolt kohtumenetluses esindamisele kulutatud iga poole tunni kohta. Hageja taotleb välja mõista esindaja kulu 472 krooni (koos käibemaksuga) hagiavalduse koostamisele kulunud 1 tunni eest. Hageja esindaja kulude hüvitamise nõuet ei pea kohus põhjendatuks. Hagejat esindas menetluses juristi ametikohal töötav palgaline töötaja ning tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega. Üksnes asjaolu, et Hansapanga Grupi Eesti äride probleemkrediidi komitee on määranud hagejale kohtuvälise kulu arvestamise alused ja määra, ei anna kohtule alust seda kulu kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et menetlusosalist esindava töötaja igapäevase tööga seotud büroo- jm kulud ning talle töötasu maksmiseks tehtud kulud ei ole menetlusosalise esindaja kulud, mida on silmas peetud TsMS § -s 175. Sellist tõlgendust toetab ka 01.01.2009 jõustunud TsMS § 175 lg 2 uus redaktsioon, mille kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus leiab, et võlgnevuste tekkimise ja võlgade sissenõudmisega kaasnevate kulude tegemise vajaduse riski arvestavad krediidiasutused tehinguhindade, teenustasude ja konkreetsele isikule tehingutingimuste jms määramisel, mistõttu kohtumenetlusega tegeleva töötaja töökohale ja töötasule tehtavate kulude alusel arvestatud esindaja kulude täiendavalt väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus jätab taotluse 472 krooni esindaja kuludena kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.
2-08-77219 Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.