Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 22.10.2008 on maakohtule esitanud hagi E P (hageja) N G (kostja) vastu kahju 26 167 krooni nõudes. 16.12.2008 suurendas hageja esitatud nõuet ning palub kostjalt välja mõista kahju 35 000 krooni perioodi eest 15.05.2008 kuni 15.12.2008. Hagiavalduse kohaselt on hageja Xxx asuva kinnistu omanik, mis tagastati hagejale 08.02.1995 kui õigusjärgsele omanikule omandireformi käigus Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 375. Kostja valduses on korter nr 6. 07.02.2008 saatis hageja kostjale kirja, et ta ei soovi üürilepingut pikendada ning kohustas kostjat korteri valduse vabastama hiljemalt 16.05.2008. Kostja sellega ei nõustunud ning 02.10.2008 Tallinna Üürivaidluskomisjoni otsuse kohaselt tõsteti kostja ja tema perekonnaliikmed eluruumist välja, kuid jäeti hageja kahjuhüvitise nõue välja mõistmata. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 5 000 krooni kuus. Vastavalt Osaühingu Kinnisvaraekspert Tallinn hinnangule on samas piirkonnas asuva samalaadse eluaseme üürihinnaks 5 000 – 6 000 krooni. Kostja ebaseaduslikus valduses on eluruum alates 16.05.2008. Hageja ei ole nõustunud kostja pakutud hüvitisega 15 kr/m2, mida kinnitab ka see, et hageja pöördus Tallinna Üürivaidluskomisjoni poole. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja elab vaidlusaluses korteris alates 1954.a. Kuna tal puudub elamispind, oli ta sunnitud korteris edasi elama. Alates 1994.a on kostja munitsipaaleluruumi saamise järjekorras. Esimesel võimalusel kolib kostja uuele elamispinnale. Kostja on kohtule esitanud munitsipaaleluruumi üürilepingu, mis on sõlmitud Tallinna linna ja kostja vahel 25.11.2008. 12.06.2008 saatis kostja hagejale kirja, et tasub talle edasi üüri 15 krooni/m2. Hageja sellele kirjale ei reageerinud ega teavitanud kahjuhüvitise nõude esitamisest. Kostja on korralikult üüri tasunud ning pärast üürilepingu lõppemist 15.05.2008 on maksnud üüri edasi, kuigi hageja saatis arveid 0 krooni üüri summaga. Hageja on makstud üüri vastu võtnud. Kostja leiab, et kahjuhüvitise nõue on ebaõiglane. Samuti vaidleb kostja vastu eksperdi hinnangule, kuna nimetatud korteris pole ekspert olnud ning pole selle seisukorda näinud. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) poolte vahel oli üürisuhe, mille alusel kostja üüris hagejalt eluruumi asukohaga xxx 2) Pooltevaheline üürisuhe on lõppenud 15.05.2008. 3) Kostja on kasutanud vaidlusalust eluruumi pärast üürilepingu lõppemist kuni 15.12.2008. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 335 alusel kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude tulenevalt sellest, et kostja ei ole pärast lepingu lõppemist asja hagejale tagastanud. Kuna pooltevaheline üürisuhe on lõppenud ning poolte vahel ei ole uut üürisuhet loodud, siis ei saa käesoleval juhul kohaldada lepingu sõlmimise sätteid ning tõlgendada hagejapoolset üüri vastuvõtmist aktseptina VÕS § 20

lg 1 tähenduses. Tulenevalt VÕS § 335 on üürileandjal võimalus nõuda üürnikult kas kokkulepitud üüri või siis üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Nimetatud sätte eesmärk on lihtsustada kahju hüvitamise nõude esitamist. Kuna hageja nõuab üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, on ta selle tõendamiseks esitanud üürihinna kalkulatsiooni (t lk 7-10). Osaühingu Kinnisvaraekspert Tallinn 21.10.2008 üürihinna konsultatsiooni kohaselt on xxx korteri nr 6 üürihinnaks umbes 4 500 kuni 5 500 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaaksed ja mõõdetavad kulud. Nimetatud kalkulatsioon hõlmab ka remonti vajavaid kortereid ja kortereid, mille seisukord on hea. Kostja väidab, et hinnang ei ole õige, kuna ekspert ei ole korteris käinud ega selle seisukorda näinud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja leidis, et nimetatud üür ei vasta samasuguse korteri tavalisele üürile, tulnuks tal esitatud väidet ka omapooselt tõendada. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 335 tulenevalt kahju perioodi 15.05.2008 kuni 15.12.2008 eest (7 x 5 000) 35 000 krooni. Samas leiab kohus, et nimetatud kahjuhüvitist ei saa täies ulatuses kostjalt välja mõista. Kostja vastusest tulenevalt jätkas kostja pärast 15.05.2008 hagejale üüri tasumist 15 krooni/m2, s.o 837 krooni kuus. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Nimetatud asjaolu on kajastatud ka 02.10.2008 Tallinna Üürikomisjoni otsuses ning kostja poolt esitatud maksekorraldustes (t lk 22-25, 27-32). Seega tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis (35 000 – 5859) 29 141 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab 80 % hageja menetluskuludest kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.