2-07-23718
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-23718
Tsiviilasi
ASH hagi PP vastu 22 972,28 krooni, intressi, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks 23 532,55 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
-
hageja: ASH(registrikood XXX; asukoht XXX) hageja esindaja: S Kark (postiaadress XXX) kostja: PP(isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX)
12. jaanuar 2009.a; kirjalik menetlus
1500 (üks tuhat viissada) krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 (ükssada) krooni. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 3000 (kolm tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
25.06.2007.a saabus Harju Maakohtusse ASH hagi PP vastu, milles palutakse mõista kostjalt hageja kasuks välja 27 983,86 krooni ning viivis põhiosa võlgnevuselt alates 23.06.2007.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 13.11.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 13.12.2008.a. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. 13.01.2009.a kohtule saabunud elektronkirjas palub hageja esindaja lahendada asja tagaseljaotsusega. Hageja esindaja märkis, et hageja menetluskuludeks tsiviilasjas on tasutud riigilõiv kokku summas 1600 krooni (s.o hagi nõudelt 1500 krooni ja Ametlike Teadaannete vahendusel 100 krooni). 14.01.2009.a täpsustas hageja oma nõuet ning palub lahendada asi tagaseljaotsusega, välja mõista kostjalt 26 393,86 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (22 972,28 krooni) alates 23.06.2007.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Veel palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1600 krooni.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
2-07-23718 kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 pd 1, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad menetluskulud tasutud riigilõivudest kokku summas 1600 krooni. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1500 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.