Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-20760 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

26.05.2008.a. esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS maakohtule hagi R T vastu võla, intressi, leppetrahvi, viivise ja võla sissenõudmise kulude kokku 98 282.65 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0740321/96st (edaspidi leping, koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 70 000 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27.01% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS § 79 lg 1, 367 ja VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1, lg 2, 416 lg 1, 416 lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1 palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 98 282.65 kr, millest 70 000 kr on tagastamata krediidisumma, 7 992.50 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 000 kr leppetrahv, 5 490.15 kr sissenõutavaks muutunud viivis ja 800 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) mõista kostjalt alates 24.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27.01 % tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

2-08-20760 Juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule palub hageja TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 28-30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 08.08.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 28-29/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks perekonnaliikmele (emale) 15.08.2008 /t.l. 30/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagi esitamise seisuga hageja menetluskulud 3750 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2-08-20760 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud s.o riigilõiv 3750 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.