Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ene Tsefels
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.01.2009.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-15171
Tsiviilasi
AS H hagi EA vastu võla nõudes. Hagi hind 43707,61 krooni.
Menetlusosalised
Hageja: AS H (reg kood XXX asuk XXX) Kostja: EA(ik XXX eluk XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt EA kahjuhüvitis 43707,61 kr hageja AS H kasuks. Menetluskulud jätta kogu ulatuses EAkanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hageja esitas hagi EA vastu 22.04.2008.a., milles palub EA ́lt välja mõista AS-i H kasuks müügilepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 43 707,61 Eesti krooni jättes kõik menetluskulud, sealhulgas AS-i H tasutud riigilõiv summas 2 250 Eesti krooni, EA kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS H ja kostja EA müügilepingu , mille objektiks oli sõiduauto BMW523I, tehasetähisega WBADM31070GR09699 (edaspidi vara). Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale üle andma vara ning hageja oli kohustatud tasuma kostjale lepingus sätestatud müügihinna. Kostja andis hagejale vara üle ning hageja tasus kostjale müügihinna. poolte vahel sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi lepingut kostja ei täitnud, jättes graafikujärgsed maksed tasumata ning hageja ütles lepingu üles ning oli sunnitud vara võõrandama. Vara võõrandamiseks sõlmiti hageja ja uue liisinguvõtja KK vahel 27.10.2004.a. liisinguleping mida viimane täitis tähtaegselt ja kohaselt. 28.06.2005.a. võttis politsei vara liisinguvõtjalt kriminaalasja nr. 01231503102 alusel ära. Varale määrati liiklustrassoloogiline ekspertiis. 30.08.2005.a. teostatud ekspertiisi käigus selgus, et varale oli paigaldatud tehaseväliselt osi, mis pärinesid 05.09.2001.a. Tallinnas Lauluväljaku juurest ärandatud sõiduautolt. Varale oli paigaldatud: 1) mustast nahast sisustus; 2) elektrilise ajamiga katuseluuk; 3) vastavate näitajate alusel pärinesid varastatud sõidukilt ka vara musta värvi katus, katuse vasakpoolne esipost ja keskpost, küljekarp, põhjapaneeli vasakpoolne osa, vasakpoolse rattakoopa esiosa ja ülemine pikitala. Ärandatud sõiduautol oli kaskokindlustus AS-is IF Eesti Kindlustus. Tulenevalt sellest, kuulus vara seaduse järgi kahele firmale: hagejale ja AS-ile IF Eesti Kindlustus. Hageja ja IF Eesti Kindlustus sõlmisid
12.09.2006.a. kokkuleppe vara omandi osas, mille kohaselt vara omand jäi hagejale ja hageja hüvitas ASile IF Eesti Kindlustus 10 947,40 Eesti krooni. Kuivõrd vara oli politsei poolt kriminaalasja raames liisinguvõtjalt ära võetud ning viimasel puudus võimalus vara edasi kasutada, esitas liisinguvõtja hagejale 18.08.2005.a. avalduse leping lõpetada. Kuivõrd vara polnud tagastatud liisinguvõtjale ka detsembriks 2005.a., palus liisinguvõtja lõpetada leping poolte kokkuleppel. Kokkuleppe lepingu lõpetamiseks allkirjastasid hageja ja liisinguvõtja 28.12.2005.a. Hageja kui finantsteenust pakkuva äriühingu majanduslikuks huviks on liisingu kaudu antava krediidi intresside pealt kasumi teenimine ning sellest tulenevalt oli hageja lepingu lõpetamisel sunnitud vara uuesti võõrandama. Vara äratoomiseks (politseist) kasutas hageja OÜ Moneklar pukseerimisteenust, mille eest tasus nimetatud ettevõttele 400 Eesti krooni. Enne vara võõrandamist lasi hageja AS-il Saksa Auto vara müügiks ette valmistada ning tasus remonttööde eest AS-ile Saksa Auto 6 078,35 Eesti krooni. Vara realiseerimise eest tasus hageja AS-ile Saksa Auto 6% vara müügihinnast ehk summa 5 072,03 Eesti krooni. Vara võõrandamisest laekus hagejale 84 533,90 Eesti krooni. Liisinguvõtjaga lepingu lõpetamise järel oli vara jääkmaksumus 113 437,85 Eesti krooni. Kuivõrd detsembris 2005.a. ei olnud liisinguvõtjal ikka võimalust vara kasutada, ei tasunud liisinguvõtja ka 2005. aasta detsembri liisingumakset, millest tulenevalt on lepingust tulenev debitoorne võlgnevus 3 253,28 Eesti krooni. Hageja leiab, et kostja kohustus sõlmitud lepinguga võõrandama hagejale sellise vara, mis vastab lepingus sätestatud tingimustele. Kostja kui vara müüja vastutas vara komplektsuse eest. Kostja ei täitnud võetud kohustust müües lepingutingimustele mittevastava vara. Kostja tegevuse tagajärjel on hageja saanud varalist kahju 43 707,61 Eesti krooni, sh debitoorne võlgnevus 3253,28 Eesti krooni ja vara tagastamise ning realiseerimise kulud 11 550,38 Eesti krooni. (kahju suuruses 43 707,61= 128 241,51/vara jääkmaksumus 113 437,85 Eesti krooni + debitoorne võlgnevus 3253,28 Eesti krooni + vara tagastamise ning realiseerimise kulud kokku 11 550,38 Eesti krooni/ - vara võõrandamisest saadud 84 533,90 Eesti krooni) 04.04.2007.a. hageja teatisele kahju hüvitada hiljemalt 16. aprilliks 2007.a. või võtta hüvitamise asjaolude täpsustamiseks ühendust, kostja ei ole reageerinud. Eelnevat arvestades leiab hageja, et kostja, rikkunud sõlmitud müügilepingu tingimusi, on tekkinud hagejale kahju , mille hüvitamist ta tuginedes VÕS § 208 lg1, 217 lg 1, 218 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, lg 3, 127 lg 1, 128 lg 1 ja 2 kostjalt nõuab. Kostja vastuväited Kostja esitas 19.11.2008.a. kohtule kirjaliku vastuse, milles sisulised vastuväited puuduvad, kostja on üksnes viidanud, et kõnealuse kriminaalasja raames ei ole tuvastatud kuriteo toime pannud isikut ja et kostja arvates puudub alus tema vastu nõude pööramiseks. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Teisi vastuväiteid ega tõendeid kostja kohtule, olenemata kohtu poolt tehtud ettepanekust kohtumääruses 21.11.2008.a., kostja esitanud ei ole. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab menetlusosalistele. Kohus, arvestades asja materjale kogumis, asus 21.11.2008.a. kohtumääruse kohaselt seisukohale, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu antud tähtajaks so 22.12.2008.a. pooled kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud, küll esitas hageja omapoolsete seisukohtade kokkuvõtte 22.12.2008. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, et poolte vahel olid võlasuhted, leiab kinnitamist poolte vahe sõlmitud müügilepinguga , mille objektiks oli sõiduauto BMW523I, tehasetähisega WBADM31070GR09699 (edaspidi vara). Vaidlust pole selles, et müüja andis üle vara ja hageja tasus lepingus sätestatud müügihinna.
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Lähtuvalt § 217 lg 2 punktist 1 ja 4 asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Vastavalt lepingu punktile I kohustus kostja müüma hagejale vara, mille lisavarustus oli fikseeritud OÜ Balti Realiseerimiskeskus hindamisaktis nr SHA2086. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust, müües hagejale lepingutingimustele mittevastava vara. Hageja väide, et müügilepingu ese ei vastanud lepingutingimustele, on tõendamist leidnud 25.06.2002.a. sõiduki hindamisakti ja Põhja Politseiprefektuuri 14.09.2005.a. teatisega. Teatisest nähtub, et 30.08.2005.a. ekspertiisiakti alusel tuvastati, et ekspertiisiks esitatud sõiduk BMW523i R7n355 ARD, VIN koodi WBADM31070GR09699 muutmist ega vahetust ei tuvastatud. Sõiduki mootori ja käigukasti number ja värvus (punane) on vastavuses tehasetähisega WBADM31070GR09699. Sõiduk on täielikult üle värvitud. Tehaseväliselt on sõidukile paigutatud mustast nahast sisustus, mis pärineb sõiduautolt BMW528i tehasetähisega WBADM510220GS04093 ja selle auto lisavarustuse hulgas oli muuhulgas elektrilise ajamiga klaasist katuseluuk, milline ka on ekspertiisiks esitatud sõiduautol, kuid mida sellele tehase poolt ei paigaldatud. Vastavate näitajate alusel saavad teiselt sõiduautolt pärineda ka vahetatud musta värvi katus, katuse vasakpoolne esipost ja keskpost, küljekarp jne. Kostja hageja esiletoodud väidet millegagi kummutanud ei ole. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kõnealuse müügilepingu ese ei vasta lepingutingimustele, sest see on tehaseväliselt varustatud osadega, millised pärinevad 05.09.2001.a. ärandatud sõiduautolt BMW528i registreerimisnumbriga 301APK ja sellest tulenevalt vastutab selle eest tuginedes VÕS § 218 lg 1, mille järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem, kostja. Eelnevat arvestades on ostja e hageja õigustatud, arvestades VÕS § 101 lg 1 p 3, nõudma kostjalt kahju hüvitamist, kes on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust, anda ostjale üle lepingutingimustele vastav ese. VÕS § 115 lg 1 ja lg 3 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja väidab, et tema kahjuks on varaline kahju summas 43 707,61 Eesti krooni, sh debitoorne võlgnevus 3253,28 Eesti krooni ja vara tagastamise ning realiseerimise kulud 11 550,38 Eesti krooni. (kahju suuruses 43 707,61= 128 241,51/vara jääkmaksumus 113 437,85 Eesti krooni + debitoorne võlgnevus 3253,28 Eesti krooni + vara tagastamise ning realiseerimise kulud kokku 11 550,38 Eesti krooni/ - vara võõrandamisest saadud 84 533,90 Eesti krooni). Asja materjalidega on hageja kahju suurus ka tõendatud. Kostja hagejapoolt esile toodud kahju suurust vaidlustanud ei ole. Kohus, arvestades asjaolu, et hagejale on kahju tekkinud, vastupidine millegagi tõendamist leidnud ei ole ja kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, leiab, et hageja kahjunõue tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 43 707,61 krooni. Kostja vastuväide, et tema vastu hageja poolt nõude esitamiseks puudub alus, kuivõrd kõnealuse kriminaalasja raames ei ole tuvastatud kuriteo toime pannud isikut, on ainetu. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega, kuna poolte vahel olid lepingulised suhted, millised rajanesid sõlmitud müügilepingul , oli hageja õigustatud esitama ostjana müüja vastu hagi, kui ta leidis, et nimelt müüja on temale tekitanud kahju sellega, et rikkus osundatud müügilepingu tingimusi. Menetluskulu Juhindudes TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb hageja kohtukulud jätta kogu ulatuses kostja kanda.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.