2-06- 36848
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. jaanuar 2009.a.
Tsiviilasi
AS EMT hagi K K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn), kostja K K (
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-06-36848
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
2-06- 36848
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2-5/ sõlmis hageja AS EMT kostja K K’iga 10. 10. 2001 Liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B02011464228, B01121182844, B01111070119 kokku summas 904,75 krooni. Kostja võlg hagejale hagi esitamise aja seisuga on 884,67 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 17. 11. 2006. Kostja viivise võlg on 2268,98 krooni. Viivise arvestamise aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja viivisenõuet 883,67 kroonini, e. Põhivõla nõudest väiksema summani. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS §-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p- 1 ja 6, 113 lg 1, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 174, 362 lg. 1 ja 363 taotleb hageja võla 884,67 krooni ja viivise 883,67 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel ja menetluskulude väljamõistmist kostjalt s.h. riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 354,73 krooni.
Kostja ei ole kohtule vastanud.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse avalikult Ametlike Teadaannete kaudu 17. 06. 2008, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena
2-06- 36848 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni /tl 6/ ja 200 krooni /t.l. 43/ ja õigusabitasu 354,73 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagimaterjali avalikult kättetoimetamiseks makstud riigilõiv 200 krooni ja õigusabikulu 354,73 krooni, kokku 804,73 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.