2-08-34751
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-34751
Tsiviilasi
OÜ G hagi S O vastu 280 410 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagist loobumise vastuvõtmine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja: OÜ G (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: vandeadvokaat E Kergandberg (Advokaadibüroo Tark & Co; asukoht xxx) kostja: S O (isikukood xxx; elukoht xxx) kostja esindaja: E Nurmela (Nurmela & Co Law Firm; asukoht xxx)
2. jaanuar 2009.a; kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Hansapangas (tasutud OÜ V J poolt 21. augustil 2008.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv tsiviilasi nr. 2-08-34751 G OÜ eest“).
11.07.2008.a saabus Harju Maakohtusse OÜ G hagi S O vastu 280 410 krooni väljamõistmiseks. 02.12.2008.a edastas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt loobub hageja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud hagist ning palub tagastada hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx pool tasutud riigilõivust. Hageja kinnitab, et on teadlik kõikidest hagist loobumisega seonduvatest tagajärgedest. 15.12.2008.a edastas kostja esindaja kohtule kostja seisukoha hageja hagist loobumisele ning taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks. Kostja ei vaidle vastu hageja poolsele hagist loobumisele. Samas taotleb kostja tekkinud õigusabikulude väljamõistmist hagejalt. Kostja on antud tsiviilasjas hagile vastamisega kandnud õigusabikulusid summas 25 917,52 krooni. Kostja esindaja leiab, et antud suuruses õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, leiab kostja esindaja, et taotletavad õigusabikulud on siiski mõistliku suurusega, kuivõrd hagiavaldusele vastamine on üks töömahukamaid etappe käesoleva tsiviilasja menetluses. Kostja esindaja pidi ennast kurssi viima poolte vahelise vaidlusega, tutvuma poolte vahelise kirjaliku suhtlusega ning kujundama sellest lähtuvalt õiguslikult motiveeritud seisukoha alusetult esitatud hagiavaldusele. Kostja esindaja märgib, et oma aja võttis ka mahukate lisadokumentide kogumine, läbitöötamine ja lisamine hagiavaldusele esitatud vastusele. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud summas 25 917,52 krooni. Kostja esindaja on seiskoha hagist loobumisele ja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks edastanud ka hageja esindajale.
Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2-08-34751
Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud kostja poolt nõude täitmisega, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulu summas 25 917,52 krooni väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 280 410 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 300 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 100 000 krooni. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 25 917,52 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 25 917,52 krooni.
Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus
või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. OÜ V J tasus hageja eest 21.08.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv tsiviilasi nr. 2-08-34751 G OÜ eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 14 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7375 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.