12. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-23092
Tsiviilasi
OÜ P hagi D AS vastu põhivõlgnevuse 113 563.20 krooni ja viiviste 113 563.20 krooni väljamõistmiseks Hageja: OÜ P(registrikood xxx, asukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: R Viik (OÜ Antoniuse Õigusabi, xxx) Kostja: D AS (registrikood xxx, asukoht xx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat K Hein (Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid asukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
15. detsember 2008. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ P hagi D AS-i vastu.
2.Välja mõista D AS põhivõlgnevus summas 113 563.20 (ükssada kolmteist tuhat viissada kuuskümmend kolm) krooni ja 20 senti OÜ P kasuks.
3.Välja mõista D AS viivis summas 113 563.20 (ükssada kolmteist tuhat viissada kuuskümmend kolm) krooni ja 20 senti OÜ P kasuks. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses D AS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 18.06.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.02.2006. a mehitatud valve lepingu nr 91/06. Lepingu p 1 kohaselt on lepingu objektiks ehitusobjekt elumajad xxx küla valveteenuse osutamine, mis seisneb valveobjekti ja sellel oleva vallas- ja kinnisvara valvamises ja kaitsmises vahetult hageja turvatöötajate poolt. Lepingu p 4.2. kohaselt esitab täitja tellijale osutatud valveteenuse eest arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kuu 5 päevaks.
2.17.10.2006. a saatis hageja kostjale teate selle kota, et kostja võlgnevus hageja ees moodustab 113 563.20 krooni ning palus kostjat likvideerida võlgnevus hiljemalt 25.10.2006. a. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 113 563.20 krooni ja viivised summas 15 981.39 krooni. 15.12.2008. a esitatud taotluses palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 113 563.20 krooni. Kostja vastus
3.Kohtule 19.11.2007. a ja 25.01.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud arveid nr 687, 798, 910 ja 919 hagejalt varem saanud. Hageja ei ole arvete kostjale saatmist tõendanud. Viivisearvestuses puuduvad märkmed selle kohta, missuguselt summalt ja missuguses määras on viiviseid arvestatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingut kohaselt täitnud ning seda, et kostja on täitmise pretensioonideta vastu võtnud. Kostja esitab kindlustusandjale esitatud varakindlustuse hüvitise taotluse seoses valveobjektil toimunud vargusega, mis juhtus seoses hageja poolt oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisega ja varastatud vara nimekirja väärtuses 131 592.44 krooni. Seoses hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekkis kostjale seega kahju summas 131 592.44 krooni. Seega esineb kostjal lepingust tulenev kahjunõue hageja vastu, mis ületab hagihinda. Hagejal puudub lepingu rikkumise tõttu õigus kostjalt tasu saada. Nõudeid on võimalik tasaarvestada. Kohtuistung
4.Kohtuistungil 15.12.2008. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja juhib tähelepanu lepingu p 3.3. Hagejale ei ole aktiga midagi üle antud. Tunnistaja ütlustest selgus, et hageja pole teostanud varguse järgset inventuuri. Hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kindlustuspettuses osalema, selletõttu ei lubatud nimekirja koostamise juurde. Arved ja saatelehed on kostjale üle antud. Pooled kostja poolt esitatud arved on hoopis teise objekti arved, tasaarvestusest selle osas rääkida ei saa. Teame vaid seda, et aken oli puruks löödud. Tuli politsei, see objekt oli väljaspool valvatavat territooriumi ning valgustamata alal. Seda objekti ei antud meile valvata, sellepärast ei olnud ka nimekirja. Hageja valvatavad oli neli maja. Mis selles putkas oli, seda hageja ei tea. Valvur jalutas territooriumil ning avastas katki löödud akna. Valvatava vara nimekiri- seda peaks esitama meile tellija. Kostja seda ei teinud. Iga tööpäeva lõpus peab esitama nimekirja mida tuleb valvata. Kogu aeg kasutatavate instrumentide nimekiri on muutuv. Viivise arve on osaliselt seotud hagiavalduses märgitud nelja täielikult tasumata arvega. See sisaldab ka summat, mis on arvestatud arvetelt, mis on osaliselt makstud või hilinemisega makstud. Tänane taotlus puudutab nelja täielikult tasumata arvet.
5.Kostja esindaja jääb varemesitatud seisukohtade juure. Tunnistaja kinnitas, et suulised läbirääkimised käisid, kostja tegi hagejale ettepaneku tasuda kahju osaliselt, teostada vastastikused tasaarvestused. Arved, mis on maksmata on ajavahemiku aug-sept 2006 kohta. Vargus toimus mais, peale seda kostja pöördus kindlustaja poole, kes keeldus kindlustushüvitist maksma. Peale seda pöördus kostja hageja poole. Hageja viimase aja eest arveid ei esitanud, sest toimusid läbirääkimised ning kostja neid arveid pole kättesaanud. Kostja seisukoht on, et hagi rahuldamisele ei kuulu, arved on koostatud tagantjärele kohtumenetluse jaoks. Kostja juhib tähelepanu viivistele, mida pole tõendatud. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja on nõuet tõendanud, taotleb kostja vähendada viivist. Kostja on need arved kättesaanud käesoleva
menetluse raames. Pretensioonide kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Väidetavalt läbirääkimised toimusid, hageja ei esitanud selle perioodi eest arveid. Hiljem tekkis hagejal soov nimetatud arvete alusel ikkagi raha saada. Pretensiooni pole kätte saadud, sel hetkel suheldi hagejaga normaalselt.
6.Hageja esindaja seletuse kohaselt hageja ei soovinud osaleda vale dokumendi koostamisel, läbirääkimisi sel teemal ei olnud. Hageja leiab, et teine pool soovis tahtlikult jätta võimaluse korral arveid maksmata. Kostja käitumine ongi selline, et öelda nagu poleks ta ühtegi dokumenti saanud. Selline tegevus ei vasta heale äritavale, olime sunnitud lepingu lõpetama.
7.Kostja esindaja on seisukohal, et hagi on alusetu ja pahatahtlik. Hageja ei suutnud teenust osutada ja lepingut täita, mille tulemusel tekkis kostjale kahju. Hagi on tõendamata, ühelgi arvel pole märget, et see oleks kostja esindaja poolt vastuvõetud, samuti pretensioonid. Tunnistaja ütlused ei tõenda hageja väiteid, tunnistaja ei olnud kostja koosseisuline töötaja. Oli ka teisi nõustajaid, seega ei olnud tunnustaja kõigest teadlik. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tunnistaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2006. a mehitatud valve lepingu nr 91/06. Lepingu p I kohaselt on lepingu objektiks ehitusobjekt elumajad Xxx küla valveteenuse osutamine, mis seisneb valveobjekti ja sellel oleva vallas- ja kinnisvara valvamises ja kaitsmises vahetult Täitja turvatöötajate poolt. Lepingu p 4.2. kohaselt esitab Täitja Tellijale osutatud valveteenuse eest arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kuu 5 päevaks. Tellija tasub valveteenuse eest vastavalt esitatud arvele 21 kalendripäeva jooksul arvates Täitja poolt arve väljastamise kuupäevast (tl 9-12). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale arve nr 687 summas 37 382.40 krooni, arve nr 798 summas 27 612 krooni, arve 910 summas 14 584.80 krooni, arve nr 919 summas 33 984 krooni ja viivisarve nr 1180 summas 15 981.39 krooni (tl 5, 14-18). Kostja arveid ei tasunud. 17.10.2006. a saatis hageja kostjale pretensiooni, milles palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 25.10.2006. a (tl 13).
9.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, ta ei ole hagiavalduses märgitud arveid varem saanud, samuti ei ole kostja saanud 17.10.2006. a pretensiooni. Kostja hinnangul on hageja koostanud arved üksnes kohtumenetluse tarvis. Kohus kostjaga ei nõustu. Lepingu nr 91/06 on omakäeliselt allkirjastanud kostja juhatuse liige, kes on kinnitanud äriühingu aadressiks XxxTallinnas. Kohtu hinnangul ei pidanud seega hagejas tekkima kahtust, et nimetatud aadressil saadetud arved ka kostjale kohale jõuavad. Arvestades asjaolu, et leping on sõlmitud veebruaris ning arved kuni augustini on kostjani siiski jõudnud, peab kohus ebausaldusväärseks kostja väiteid selle kohta, et ta arveid pole saanud. Kohus on seisukohal, et pigem on kostja asunud kohtumenetluses väitma, et ükski Xxx saadetud dokument kostjani ei jõua. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega oleks olnud kostja kohustus teavitada hagejat oma kontaktandmete muutusest. Sellise kohustuse pani kostjale ka lepingu punkt 3.1.7.3. Kostja hagejat kontaktandmete
muutusest ei teavitanud, seega tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegelikkuses kostjal dokumentide kättesaamise takistusi ei esinenud. Kohus ei pea veenvaks kostja selgitusi selle kohta, et seoses läbirääkimistega arveid kostjale ei esitatud (tl 114). Tunnistaja A K ütlustega on tõendatud, et kostja arved siiski sai, kuna kaaluti nende tasumist või mittetasumist. Tunnistaja ütluste kohaselt ei kaalunud hageja kindlustuspettuses osalemist, vaid keeldus sellest (tl 112). Ka hageja seaduslik esindaja ei ole kinnitanud kostjaga läbirääkimiste pidamist (tl 114). Eeltoodust järeldab kohus, et mingeid konstruktiivseid läbirääkimisi, mis võisid kostjale jätta mulje, et hageja ei soovi edaspidiselt arveid esitada, tegelikkuses poolte vahel ei toimunud.
10.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on lepingut kohaselt täitnud ning seda, et kostja on täitmise pretensioonideta vastu võtnud. Kostja on esitanud kohtule varakindlustuse hüvitise taotluse (tl 37, 47) seoses valveobjektil 20.05.2006. a toimunud vargusega ning varastatud vara nimekirja väärtuses 131 592.44 krooni (tl 38, 48).
11.Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne lepingurikkumine, mis annaks kostjale õiguse keelduda kohustuse täitmisest. Lepingu punkt I kohaselt on lepingu objektiks ehitusobjekt elumajad Xxx küla valveteenuse osutamine, mis seisneb valveobjekti ja sellel oleva vallas- ja kinnisvara valvamises (tl 9). Kohtule esitatud varastatud asjade nimekirjas on 22 nimetust tööriistu (tl 38, 48), mis asusid ehitussoojakus (tl 114). Kostja vastuväite kohaselt asus soojak väljaspool valveobjekti ning tööriistu polnud hagejale valvata antud, samuti ei koostatud vargusejärgset inventuuri. Lepingu punkt 3.1.2 kohaselt tellija kohustus võtma alltöövõtjatelt nimekirjad kasutatavate tööriistade kohta valveobjektil, kus on ära toodud tööriista nimetus, tööriista tehase kood ning esitama need nimekirjad Täitjale (tl 10). Lepingu punkt 3.3. kohaselt tellijal on õigus väiksemad nõuded kuni 10 000 EEK-i arvestada maha täitja poolt esitatud arvetest, kui need on kirjalikult fikseeritud nõuded tellija poolt või alltöövõtja poolt ning nende nõuete kohta on akt, millega antakse üle ja võetakse vastu materjalid ning tööriistad. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu punkti 3.3. ei saa tõlgendada selliselt, et üle 10 000 krooni nõuete puhul ei ole kirjalik fikseerimine ning akti koostamine vajalik. Kohtu hinnangul viitab tööriistade üleandmise akti puudumine sellele, et tegelikkuses vargust ei toimunud või ei toimunud see nimekirjas toodud mahus. Tunnistaja A K ütluste kohaselt kostja politseile avaldust varguse kohta ei esitanud, samuti ei teostatud inventuuri, ka ei esitatud pretensiooni hagejale. Kostjal oli plaan teenida kindlustusfirmalt raha seoses intsidendiga (tl 112).
12.Kostja on esitanud hagiavaldusele nõude tasaarvestuse vastuväite. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Tasaarvestuse õigus tekib üksnes juhul kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei kostja tõendanud, millise kohustuse täitmist saab ta hagejalt nõuda.
13.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 113 563.20 krooni. Lepingu punkt 4.5. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuselt. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 4.5. ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 21.11.2006. a vastavalt arvele nr 1180 (tl 18) ning täiendavalt ajavahemiku 21.11.2006. a kuni 15.12.2008. a 755 päeva eest, kokku summas 113 563.20 krooni (tl 109).
14.Kostja on esitanud vastuväite hageja viivise nõudele ja palub kohtul viivist vähendada. Kostja ei ole oma taotluses viidanud, milles täpselt viiviste ebamõistlikkus seisneb. Kohtu hinnangul ei ole viivisenõue ebamõistlik üksnes viivisesumma suuruse tõttu. Pooled on viivisemääras kokkuleppinud turvateenuse osutamise lepingus. Seega on pooled pidanud kokkulepitud viivist mõistlikuks. Kohtul puudub alus pidada kokkulepet ebamõistlikuks ning viivist vähendada. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.